Toitumise mõju vaimsele tervisele

Uuringud kindlat tüüpi süsivesikute mõjust psüühika- ja käitumishäiretele ja vaimsele sooritusvõimele. (Artiklit kasutatud autori loal 23.12.2018. Allikad nummerdatult artikli lõpus.)

Vaadates uuringuid ja praktikaid psüühika häirete ravimisel ja leevendamisel toitumise korrigeerimisega on näha süstemaatilised seosed, et teatud tüüpi süsivesikud (sh nt gluteen, suhkur) mängivad otsest rolli ajuga seotud haigustes ja alanenud mentaalses sooritusvõimes. Osadel haigustel, sh osadel psüühikahäiretel, on tõenduspõhine päritolu jäänud kindlaks tegemata, on vaid kirjeldatud et rolli võivad mängida geneetilised ja/või keskkonna tegurid ja sellega pole praktiliselt midagi peale hakata. Teaduslikust lähenemisest teame, et asjad ei juhtu niisama, ammugi keerulised biokeemilised protsessid 1.

Mille poolest erineb halb vaimne sooritusvõime (cognitive performance) psüühikahäirest (mental disorder)? Halb vaimne sooritusvõime võib olla ka alla kliinilist läve, s.t. et isik saab igapäeva elus hakkama kuid on alasoorituses, nt raskused tähelepanus, keskendumises, infotöötluses, mälu operatsioonides, otsustamises, initsiatiivis, kriitilises-, loovas- ja abstraktses mõtlemises, probleemilahenduses, planeerimises või teistes kognitiivsetes protsessides 2.

Kaasaegsed praktikad
Geneetilisi ja keskkonna tegureid täiesti välja jätmata on Eestis ka täiesti aktuaalne läheneda vaimsele sooritusvõimele (sh häiretele ja kergematele kõrvalekalletele) toitumise kaudu. Terviseseisundi parandamine psüühikahäirete korral võib olla võimalik funktsionaalse toitumisega. 28. novembris 2018 kinnitati Tervishoiu Kutsenõukogu poolt uuendatud Toitumisnõustaja, tase 5 ja Toitumisterapeut, tase 6 kutsestandardid 3. Alates 2018. aastast nimetatakse Tervisekooli lõpetanud toitumisterapeudid ümber funktsionaalse toitumise terapeutideks (FTT), kes toetuvad tõenduspõhistele toitumissoovitustele ning funktsionaalse meditsiini teadmistele ja praktikale 4. FTT aitab muuhulgas terviseseisundit parandada (mitte ravida) järgmiste terviseprobleemide korral: psüühikahäired, hormonaalsed probleemid, neurodegeneratiivsed haigused ja autoimmuunhaigused 5,6. Tervisekooli on tänaseks päevaks lõpetanud viis funktsionaalse toitumise terapeuti, kellest üks on psühhiaater Helle Müller (töötab ambulatoorsete patsientidega OÜ-s Jaanson ja Lääne), kolm töötavad eravastuvõttudel väljaspool tervishoiusüsteemi (Annely Soots, Sirli Kivisaar ja Ülle Hõbemägi), viies tegutseb alternatiivmeditsiini valdkonnas 7.

Kitsaskohana saab siit välja tuua, et psühholoogid, kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid, psühhiaatrid ega isegi perearstid ei pruugi reglementatsiooni poolt vaadatuna olla pädevad anda toitumise alast nõu, ammugi funktsionaalse toitumise alast nõu. FTT õpe võtab mõistagi aega ja raha 8. Kliendile saab soovitada häid raamatuid ja uurimissuundasid, milles on teaduslik lähenemine. Kuid enamus inimesi ei ole suutelised iseseisvalt neid piisavalt sügavuti läbi töötama [ Samuti nagu ei olda suutelised tegema elementaarset allikakontrolli ja töötlema kriitiliselt uut infot.
Tihti ei jõutagi oma tervisega küsimuseni “Äkki ma teen midagi valesti?”
Usutakse kõike, mis ette on antud ja “tundub loogiline” ].
Raskelt haige inimene või igapäeva elu oluliselt häiriva psüühika- või käitumishäirega inimesel ei ole huvi oodata 50 aastat kuni empiirika järgi jõuab, et arstid ja psühholoogid saaksid seaduslikult mõndasid meetodeid rakendada. Tihti on teekond perearstist eriala-spetsialistini, kes suudaks ja tahaks patsiendi vaevuse ära lahendada, pikk ja tüütu kui üldse selliseni jõutakse. Samuti jääb kvaliteetne abi ooteaegade, pädevate spetsialistide ja teenustasu taha kinni. Sealt jõuavad paljud alternatiivmeditsiini ja ebateaduslikku uhhuundusse 9.

Huvitava lähenemisena võib ka välja tuua, et viimase viie aasta jooksul on rohkem levima hakanud asjahuvilised, kes nimetavad ennast biohäkkeriteks 10,11,12,13. Septembris 2018 oli Tallinnas biohäkkimise konverents 14. Neil ei pruugi olla erialast haridust ega koolitust kuigi paljudel neist on vägagi lai koolituste baas ja teaduslik põhi. Võiks öelda, et biohäkkimine on pigem lähenemine enda tervisemurede lahendamisele. Alati ei tegeleta tervise probleemidega, suur suund on ka inimese loomuliku füüsilise ja vaimse sooritusvõime optimeerimine ja ka üliinimlikuks arendamine. Nt inimene, kes ei saa stagneerunud eriala arstide vahet käies abi oma murele võib hakata iseseisvalt uurima erialast kirjandust ja teadustöid sellel teemal ja ise oma haiguse ära ravida või leevendada seda elukõlblikule tasemele (anecdotal evidence). Kuskilt läheb seal piir pseudoteaduse ja tõenduspõhise teaduse vahel. Erinevus biohäkkimise ja uhhuu-kultuuri vahel on peamiselt see, et biohäkkerid on orienteeritud teadusele (nt enne oli diagnoositud 2.tüüpi diabeet kuid pärast arst ei saanud enam sama diagnoosi panna). Psüühika- ja käitumishäirete iseseisev teaduslik äralahendamine on vägagi biohäkkimise teema, nt orgaanilist päritolu psüühikahäire, mida hoiab alal ebasobiv toitumine. Samuti erinevate meditatsiooni tehnikatega eksperimenteerimine mitmete häirete leevendamiseks, sh floating 15 (sensory deprivation tanks 16). P.-ja k.häirete iseseisev parandamine eeldab muidugi, et inimesel on piisavalt kontrolli enda teadvuse üle. Iseenda peal eksperimenteeriv biohäkker ei pea kellelegi aru andma, paberimajandust täitma, kutsenõudeid järgima ja vastutab enda eest ise, see teeb protsessi oluliselt kiiremaks – pannes siia juurde ka teaduspõhise meetodi, saame kiirema lahendamise. Biohäkkimisel on ka risk – asjatundmatu tegutsemine ja riskiga hooletu ümberkäimine võib halvasti lõppeda. Psüühiliste probleemide lahendamise efektiivsuse ja teaduslikkuse mõõtmine on muidugi sama raske kui psüühika mõõtmine ise.

Süsivesikud, seedetrakti mikrofloora ja põletikulised protsessid
Üks peamine vastuolu, milles tavainimesel on raske orienteeruda, seisneb selles et osad tipp-spetsialistid ja teadlased räägivad, et süsivesikud on aju tööks hädavajalikud 17 ja osad, et inimesele ei ole süsivesikud hädavajalikud 18. Vaadates Tervise Arengu Instituudi koostatud Eesti Toitumise- ja liikumissoovitusi (2015) 19 näeme soovitust, et süsivesikute päevane soovitus on 50-60% makrotoitainetest (valgud, rasvad, süsivesikud). See on sama, mis Lääne riikides (sh Lääne-Euroopa, Ameerika manner, Austraalia) on levinud riiklike toitumissoovitustena. Kuidas on inimese vaimsele tervisele kasulikum – süsivesikud või ei? Ehk on vastus kuskil vahepeal.

Neuroloog D.Perlmutter toob oma raamatus “Jahupea” 20 välja oma praktikas töötanud lahendused osade ajuhaiguste ravis, mille peamine mõju oli gluteenivabale toitumisele üleminek patsiendi poolt. Tema töödest kumab välja mõte, et gluteeni ja suhkru tarbimine võib olla paljude ajuhaiguste (sh vaimuhaigused ja kerged kõrvalekalded) väljaarenemise põhjuseks lootest vanurini sõltumata sellest, kas isikul on vastavat toidutalumatust (ka varjatud talumatused) või geneetilist eelsoodumust.

Kliiniline psühholoog Jordan B. Peterson (PhD) soovitab oma stressi ja ärevuse sümptomaatikaga patsienditel süüa hommikusöögiks valgu- ja rasvarikast toitu 21,22 ja ärgata igal hommikul, ka nädalavahetustel, samal kellaajal.

Autismi korral võib abi saada toitumisteraapiast 23. Nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ja piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid võivad olla autismi sümptomaatika tekkepõhjuseks 24. Samuti on seosed skisofreenia ja toidutalumatuste vahel (gluteen, kaseiin jt) 25. Dr Wahls leevendas oma polüskleroosi sümptomid toitumise korrigeerimisega 26, samuti on polüskleroosil seosed seedetrakti mikroflooraga 27.

Palju on välja toodud vaimsete häirete seoseid gluteeni, suhkru ja piimatoodete tarbimisega (nt depressioon, autism, ADHD) ja põletikuliste protsessidega 28. Stressist arenenud neerupealiste “väsimusest” taastumiseks soovitatakse vältida suhkruid ja “jahulisi”, mh sellepärast et nende glükeemiline indeks on kõrge ja need põhjustavad suurt veresuhkru taseme kõikumist, millele keha reageerib stressihormoonidega. Nende asemel soovitatakse (just stressist taastumiseks) päeva jooksul regulaarselt väikestes kogustes süüa valgu ja rasvarikkaid toite. Hommikusöök kohe peale ärkamist, kofeiini minimaalselt. Depressiooni puhul aitab paranemisele kaasa ka organismi biokeemia tasakaalus hoidmine sellise toitumisega.

Puuviljad ja köögiviljad pole otseselt seostatud vaimuhaiguste soodustamisega, pigem vastupidi. Küll aga on pandud need nö “ pingile istuma” kui uurida glükeemilise (keha glükoosis) ja ketogeense (keha ketoosis; rasvküttel) toitumise mõju vaimsele tervisele ja sooritusvõimele. Ketogeenilisel dieedil 29 olles ei tohi inimene tarvitada päevas üle 40 grammi süsivesikuid ega ühe toidukorraga üle 20 grammi, et püsida ketoosis. Ketogeenilise dieedi kasulikust on uuritud mitmete psühhiaatriliste häirete ravimiseks 30, sh epilepsia, bipolaarne häire, ärevus, depressioon, skisofreenia, Alzheimeri, ADHD ja autismi spektri häired 31,32,33,34,35. Kui vaadata kui palju võimalusi on haiguste raviks ketogeenikaga, siis tekib küsimus, et kui palju on teatud kindlate süsivesikute söömine psüühikahäirete otseseks põhjuseks ja alahoidjaks.

Sissesöödav toit on ka oluline sellepärast, et soolestiku mikrofloora mõjutab inimese kesknärvisüsteemi ja aju funktsioone 36,37,38,39,40. Soolestikus toodetakse näiteks suur osa serotoniinist. Probiootikumide lisandid seedeelundkonna mikrofloora taastamiseks leevendavad kesknärvisüsteemi hõlmavaid tervisehäireid (ärevus, depressioon, autism, sundkäitumishäire) ning parandavad mälu. Teatud liiki probiootikumidel (bifidobakterid) on võime normaliseerida ajus olevate stressihormoonide taset või leevendada kesknärvisüsteemiga seotud haigusi 41. Peale antibiootikumi kuuri [mida võimalusel vältida üleüldse] võib seega olla mõistlik probiootikumidega mikrofloorat taastada, eriti kui ilmnevad vaimse tervise muutused, mis üle ei lähe. Sellega saame veel ühe vaatenurga, kuidas konkreetseid süsivesikuid vältides saame korras hoida kõhu mikrofloora ja organismi biokeemia laiemalt, mis omakorda hoiab kontrolli all põletikulised protsessid (sh ajus) ja millega saame parema tervise ajule ja parema vaimse sooritusvõime.

Kokkuvõtteks
Rakendusliku poole pealt jääb küsimus, et kuhu võib kliiniline-psühholoog ja patsient edu või ebaedu omistada kui see on kombinatsioon tablettidest, nõustamisest ja muudetud toitumisest. Näiteks osad ravimid võivad käituda erinevalt kui organism on paastus või sügavas metaboolses ketoosis, sest organismi biokeemia on siis erinev. Võib tekkida olukord, kus nt vähese-süsivesiku dieet mõjuks kui tablett-ravi ei oleks määratud (kaks meetodid segavad üksteiselt saadavaid andmeid tulemuslikkuse kohta). See võib olla reaalne kui tablette on arendatut standardse menüü peal olevate inimestega (üsna tõenäoline!). Samas kui nt ärevus langeb toitumise muutmisega allapoole kliinilist, siis pole tablette ega nõustamist vaja. Konkreetsemate häiretega läheb funktsionaalse toitumise rakendamine ja edukuse mõõtmine üsna spetsiifiliseks – kuidas lõpuks teada saada, mis andis tegelikult tulemuse? Kas praegu praktiseerivatel FTT’l on selleks metodoloogia? Kellest peaks patsient alustama: kl-psühholoogist, FTTst või psühhiaatrist? Ja kuidas ravijad omavahel koostööd teeksid ja üksteise meetodeid kokku ei põrgataks?

Vaadates uuringuid viimaste aastate jooksul tunduvad vaimsele sooritusvõimele kõige rohkem halba mõju avaldavat suhkur, gluteeni (“jahulised” süsivesikud) ja mõned meierei-tooted. Põletikulised protsessid (inflammation) kehas ja seedetraktis on seotud põletikuliste protsessidega ajus ja vaimse toimimise häiretega 42, 43,44,45. Kui toetada vaatenurka, et inimkeha on kohastunud ürgajast pigem kala ja taimi sööma kui viimaste sadade aastate toiduainetööstusest tulnud suhkru ja jahuliste erinevaid kombinatsioone, siis tundub mõistlik otsida sealt võimalusi ka vaimse ja füüsilise sooritusvõime tõstmiseks 46,47. On palju töid toitumise seostest (sh suhkrud, jahulised, osad piimatooted) laste käitumishäiretega 48. Läbitöötatud uuringud viitavad, et ka täiskasvanute vaimset sooritusvõimet (sh kõrvalekaldeid) saab oluliselt parandada või leevendada muudatustega toitumises.

(Uuringud kindlat tüüpi süsivesikute mõjust psüühika- ja käitumishäiretele ja vaimsele sooritusvõimele. Autoriõigus: M.Liivik, 2018.)


Loe ka: Sooritusvõime printsiibid legendilt – Charles Poliquin


Allikad
1 The most important lesson from 83,000 brain scans | Dr Daniel Amen | TEDx youtube.com/watch?v=esPRsT-lmw8
2 Cognitive deficits in psychiatric disorders: Current status ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2913637/
3 Kutsekoda: kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10731523/pdf/t…
4 Toitumisnõustaja- ja toitumisterapeudiõppe olukord ja koolitused Eestis (2018. aasta seisuga) toitumisterapeudid.ee/oppimine
5 TT ja FTT kompetentsid: tervisekool.ee/toitumisteraapia
6 FTT jätkuõpe: tervisekool.ee/funktsionaalse-toitumise-terapeudi-jatkuope-v-moodul
7 Toitumisspetsialistid Eestis 2018. aastal ja väljaõpe: toitumisterapeudid.ee/erinevad-spetsialistid
8 Õppe tasemed, (koolitusluba nr. 6512HTM): tervisekool.ee/toitumisspetsialisti-oppe-tasemed
9 Uhhuu-kultuuri pealetung tervises teeb murelikuks postimees.ee/4306079/video-president-kaljulaid-uhhuu-kultuuri-pealetung-tervises-teeb-murelikuks
10 Dave Asprey (üks kuulsamaid biohäkkereid); What Is Biohacking: Infographic blog.bulletproof.com/biohacking-infographic/
11 Teemu Arina, biohäkker accelerista.com/eluviis/loodusjainimene/teemu-arina-biohakker/
12 Do-it-yourself biology en.wikipedia.org/wiki/Do-it-yourself_biology
13 Biohacking For Beginners: What Is It And How To Get Started Today blog.mindvalley.com/biohacking/
14 Biohacker Summit 2018 Tallinn new.biohackersummit.com/2018tallinn/
15 Eestis: floating.ee/
16 Palju erinevaid kirjeldusi: google.ee/search?q=sensory+deprivation+tank
17 Via Naturale, A.Soots: vianaturale.ee/vaimne-tervis
18 Does the Brain Need Carbohydrates? dietdoctor.com/brain-need-carbohydrates-2
19 TAI 2015 intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
20 Loll, paks ja uimane. Äkki oled jahupea? organismidiagnostika.ee/jahupea-perlmutter/
21 Raamat “12 rules for life”, lk 18. Ülevaade: top-kiirlaenud.ee/12-reeglit-eluks-jordan-b-peterson/
22 Jordan Peterson: 4 things highly anxious over-thinkers (and drinkers) must do youtube.com/watch?v=vEkVY6rxbz4
23 Autism ja toitumisteraapia: tervisekool.ee/autism-ja-toitumisteraapia
24 Via Naturale (A.Sootsi meeskond): vianaturale.ee/autism
25 Psüühilised probleemid ja toitumine: tervisekool.ee/psuuhilised-probleemid-ja-toitumine
26 Terry Wahls, MD terrywahls.com/about-the-wahls-protocol/
27 Gut bacteria from multiple sclerosis patients modulate human T cells and exacerbate symptoms in mouse models pnas.org/content/114/40/10713
28 6 Strategies to Eliminate Depression drhyman.com/blog/2015/09/18/6-strategies-to-eliminate-depression/
29 Dr. Andreas Eenfeldt, MD ; Dr. Bret Scher, MD. A ketogenic diet for beginners dietdoctor.com/low-carb/keto
30 Dominic P D’Agostino, PhD researchgate.net/profile/Dominic_DAgostino
31 Ketogenic Diets for Psychiatric Disorders: A New 2017 Review psychologytoday.com/us/blog/diagnosis-diet/201706/ketogenic-diets-psychiatric-disorders-new-2017-review
32 2017, The Current Status of the Ketogenic Diet in Psychiatry frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyt.2017.00043/full
33 The Ketogenic Diet: Uses in Epilepsy and Other Neurologic Illnesses ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2898565/
34 Psychiatrist Dr. Georgia Ede: dietdoctor.com/keto-diet-impact-mental-health-patients
35 Ketogenic diet for mental health dietdoctor.com/low-carb/mental-health
36 Serotonin, tryptophan metabolism and the brain-gut-microbiome axis sciencedirect.com/science/article/pii/S0166432814004768
37 The Gut Microbiome and the Brain ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4259177/
38 Gut microbiota’s effect on mental health: The gut-brain axis ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5641835/
39 Kathleen M. Pike, PhD – Professor of Psychology & Director of the Mental Health Program at CUMC cugmhp.org/2018/01/12/gut-feelings/
40 How Gut Bacteria Affect Mental Health marksdailyapple.com/this-is-your-brain-on-bugs/
41 TAI 2016; toitumine.ee/artiklid/probiootikumid-lisajoud-headest-bakteritest
42 Gut Inflammation Affects the Brain drperlmutter.com/gut-inflammation-affects-brain/
43 Reduce Inflammation to Protect Your Brain drperlmutter.com/reduce-inflammation-protect-brain/
44 Evidence indicates that brain inflammation is involved in the pathogenesis of neuropsychiatric diseases jneuroinflammation.biomedcentral.com/articles/10.1186/1742-2094-10-46
45 Dr. Frank Hu, professor of nutrition and epidemiology in the Department of Nutrition at the Harvard School of Public Health health.harvard.edu/staying-healthy/foods-that-fight-inflammation
46 C.Poliquin, sooritusvõime tipptreener olümpial võistlejatel: organismidiagnostika.ee/sooritusvoime-printsiibid-legendilt-charles-poliquin/
47 Dr. Jason Fung, MD dietdoctor.com/fasting-affect-brain
48 ATH & toitumine lastel; E.Rüüberg (kutsekval.: toitumisnõustaja) hhb.ee/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire-ning-toitumine/