Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes

Tarbekemikaalid on osa kaasaegsest tööstuslikust ühiskonnast. Iga päev puutuvad miljonid inimesed igapäevaste tarbekaupade kaudu kokku mitmesuguste tarbekemikaalide ja ohtlike ainete kokteiliga. See on piisav põhjus arutlemaks, kuidas see mõjutab meie tervist ja keskkonda.

Siin artiklis on eelkõige toodud ära, kuidas vältida võimalikult palju ohtlikke tarbekemikaale, sest need tööstuslikud ja keemilised protsessid kuidas need ained meie tarbimise ringlusesse jõuavad on kohati liiga pikad ja keerulised.

Ohtlike ainete verre sattumise näitlikustamiseks analüüsis Balti Keskkonnafoorum (BEF) 2014. a kevadel kümne Eesti ja kümne Leedu vabatahtliku verd. Proovid näitasid, et kõigi vabatahtlike veres leidus nii ftalaate, polübroomitud difenüüleetreid kui ka perfluoroühendeid.

Kokku on järgnevas loendis 5 erinevat ohtlikku tarbekemikaali.

Ohtlikud tarbekemikaalid

1.
Ftalaadid
on tänapäeval ühed kõige levinumad sünteetilised saasteained. Neid kasutatakse peamiselt selleks, et muuta PVC (polüvinüülkloriid) plastid pehmeks ja painduvamaks. Painduvas plastis on neid kokku umbes 30%.

Kuidas ftalaate vältida?

  • Väldi PVC-tooteid maja ehitamisel või rekonstrueerimisel.
  • Kasuta plaste taastöötluse koodidega (2), (4) või (5), sest PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. Need koodid on tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale.
  • Eelista plastleludele puidust ja riidest mänguasju.
  • Piira ihuhooldustoodete, kosmeetika ja lõhnaõlide kasutamist, seega ftalaatide manustamist naha kaudu.
  • Puhasta kodu regulaarselt HEPA filtriga tolmuimejaga (või kasuta niisket lappi), et vähendada kokkupuudet ftalaatidega tolmu kaudu. HEPA on sellist tüüpi filter, mis suudab kinni pidada suure hulga väga väikesi osakesi, mille teised tolmuimejad lihtsalt lasevad sinu kodu õhku tagasi.
  • Loe märgiseid. Ftalaate saab identifitseerida selliste kemikaalide nimetuste või lühendite järgi: DBP (din-butüülftalaat, dibutüülftalaat), DEP (dietüülftalaat), DMP (dimetüülftalaat), DEHP (di(2 etüülheksüül)ftalaat), BBP (butüülbensüülftalaat).
  • Ole tähelepanelik sellise termini suhtes nagu „fragrance“: need tooted võivad sisaldada ftalaate.

Ftalaadid on juba keelustatud alla 3-aastaste laste plastleludes. 2015. aastast keelustatakse nad Euroopa Liidus enamikus toodetes. Eelista ostmisel EL-is toodetud asju.

2.
Perfluoritud ühendid (PFC-d)
taluvad väga kõrgeid temperatuure, on vastupidavad lagunemisele ja lõhustumisele, hülgavad vett, mustust ja rasva. Nendega saab muuta materjale plekkidele ja nakkumisele
vastupidavaks. Perfluoritud ühendeid kasutataksegi paljudes rakendustes, kaasa arvatud mittenakkuva pinnaga kööginõude (Teflon®) ja tekstiilide (Gore-Tex®), juhtmeja kaablikatete, elektroonika, pooljuhtide jpm tootmisel.

Kuidas perflouritud ühendeid vältida?

  • Jälgi toidupakendeid, väldi rasvast ja õlist pakendatud toitu ja kiirtoitu. Toidupakendid on sageli rasva hülgava kihiga.
  • Väldi mööbli, vaipade, jalatsite ja riiete töötlemisel neid pleki- ja või veekindlaks muutvaid vahendeid.
  • Ära kasuta hooldusvahendeid, mille puhul on kasutatud teflonit või mis sisaldavad koostisosi nimetusega „fluoro“ või „perfluoro“. PFC-sid võivad sisaldada hambaniit, küünelakk, kreemid, silmameigi- jm kosmeetikavahendid.
  • Eelista HEPA-filtriga tolmuimejat ja kasuta seda regulaarselt.
  • Väldi Teflon® või muid mittenakkuva kihiga kaetud köögitarbeid. Eelista malmist, keraamilise kattega või katteta panne.

3.
Polübroomitud difenüüleetreid (PBDE-d)
võib leida peaaegu igast esemest, mis juhib elektrivoolu või on väga tuleohtlik, nt mööblivaht (pentaBDE), telerikesta plast, olmeelektroonika (decaBDE), arvutite ja kodutehnika plastid (octaBDE). Nende kemikaalide kasulik omadus on see, et nad aeglustavad süttimist. Kuid PBDE-d püsivad keskkonnas ja akumuleeruvad (kogunevad) elusorganismides.

Kuidas polübroomitud difenüüleetreid vältida?

  • Eelista HEPA filtriga tolmuimejat ja kasuta seda sageli.
  • Kata mööblipolstris olevad rebendid, sest need eraldavad vahtpolüuretaani, eriti kui vaht pudeneb.
  • Polübroomitud difenüüleetrid akumuleeruvad rasvas, niisiis söö vähem loomseid rasvu.
  • Pea meeles: Euroopa Liidus toodetud elektroonika- ja elektriseadmed (personaalarvutid, telerid, mobiiltelefonid) ei tohi alates 2008. aastast sisaldada decaBDE-d. Kuid vanemad esemed võivad decaBDE-d siiski sisaldada.
  • Tutvu ettevõtete poliitikaga. Paljud tootjad on keelustanud polübroomitud difenüüleetrite kasutamise oma kaubamärgiga toodetes, nt NOKIA ja SONY ERICSSON mobiiltelefonides,
    SAMSUNG MP3-mängijates, APPLE sülearvutites jne.

4.
Tinaorgaanilisi ühendeid
kasutatakse:

  • PVC lagunemise vältimiseks;
  • keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks (nt mööbli jaoks vahtpolüuretaani valmistamisel);
  • klaasmahutite mikromõrade vältimiseks;
  • vaipades ja tekstiilis, et neisse ei tekiks seent;
  • pestitsiidina kartuli, suhkrupeedi, pekaanipähklite, tsitruseliste, puuviljade, viinamarjade, köögiviljade ja väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva humala kaitsmiseks.
  • Tarbekaupades kasutatakse tinaorgaanilisi ühendeid põhiliselt toodete antibakteriaalsete omaduste parandamiseks (nt allergeenivabad padjad, mähkmed, sportlaste jalapihused); elastsete plast- ja kummitoodete (nt PVC-põrandad, jalatsite tallad, vihmariided, vinüültapeet) valmistamiseks, PVCtrükiks riietele (nt T-särgid, kotid, rannapallid, jalgrattapüksid, vannikardinad, kõrvatropid).

Kuidas tinaorgaanilisi ühendeid vältida?

  • Väldi kodus PVC-d. See aitab vähendada tinaorgaaniliste ühendite kogust kodumajapidamise õhus ja tolmus.
  • Väldi „seente vastu“ töödeldud riideid ja jalatseid.
  • Eelista ökomärgistatud (nt Põhjamaade Luige ökomärk, Saksamaa Öko Test) mähkmeid ja naiste hügieenitooteid. Hangi teavet tootjate ning nende keskkonna- ja tervisepoliitika kohta.

5.
Alküülfenoolid
(AP) on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide (APE) tootmiseks. Tarbekaupades kasutatakse alküülfenooletoksülaate peamiselt nt autopesu- ja autohooldustoodetes, puhastus- ja pesuvahendites, rasvaärastites, kosmeetikas, värvides ja lakkides, pestitsiidides, ravimites, plekieemaldites, tekstiilis. Euroopa Liidus toodetakse umbes 20 000 tonni oktüülfenoole aastas ning neid kasutatakse autorehvide, elektriisolatsioonikatete ja trükivärvi tootmiseks.

Nonüülfenooletoksülaadid aitavad stabiliseerida emulsioone, mida kasutatakse tarbekaupades (kosmeetika, ravimid, ihupiimad ja -kreemid, aga ka majonees ja mõned teised toiduained). Emulsioon on kahe vedeliku segu. Ilma stabilisaatoriteta (nagu nonüülfenooletoksülaadid) läheb segu tagasi mittesegunenud olekusse. Nonüülfenooletoksülaadid kindlustavad, et emulsioon jääb stabiilseks.

Mõnedes inimvere proovides on leitud 8 korda suuremat nonüülfenoolide kontsentratsiooni kui on nende lubatud tase Euroopa Liidu jõgedes.

Kuidas vältida alküülfenoole?

  • Väldi kosmeetikavahendeid, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole.
  • Väldi tekstiile, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole. NB! Ka Euroopa Liidu ettevõtetel asuvad paljud tootmisüksused väljaspool Euroopat;
  • Vali ökomärgisega tekstiilid (EL-i Lilleke või Öko-Tex 1000), sest nendes on alküülfenooletoksülaatide kasutamine keelatud.

Tarbekemikaalid kodus

Paljud teadlased on hakanud muretsema selle pärast, et pikaajaline kokkupuude erinevate kemikaalide väikeste koguste kokteiliga – nagu näiteks need, mida puhastusvahendid jätavad toaõhku või kodutolmu – võib seada ohtu meie tervise. Tavaliselt kontrollitakse kemikaali mõju inimese tervisele ühe kemikaali kaupa. Kuid tegelikkuses puutume me iga päev kokku mitmete kemikaalidega. Riski saab vähendada, valides ohutumaid tooteid. Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste ja tavaliste, vähem mürgiste ning odavate ainetega nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ja booraks. Ning üha rohkem tootjaid pakub ka ohutumaid puhastustooteid.

tarbekemikaalid kodukeemias

Tarbekemikaalid kodukeemias

 

Üldotstarbelised puhastusvahendid. Need võivad sisaldada tugevalt ärritavaid aineid nagu ammoniaaki, mis võib põhjustada ka neeru- ja maksakahjustusi, kloori, mida tuntakse ka valgendi nime all või formaldehüüdi, millel on vähki tekitav toime. Väga sageli sisaldavad need näiteks säilitusaineid, aroomiaineid ja värvaineid, sealhulgas hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale ning kemikaale, mis kutsuvad esile naha ülitundlikkust ja hingamishäireid. Enamikeks puhastustöödeks sobivad lihtsad üldotstarbelised seebipõhised puhastusained. See on odavam, kodus on vaja hoida ja kasutada vähem erinevaid tooteid ning toaõhu keemiline saastatus on märksa väiksem.

  • Vältige akende, grillide, hõbeda või ahjude puhastamiseks mõeldud spetsiaalseid vahendeid, kuna need võivad sisaldada suures koguses mürgiseid kemikaale.
  • Ärge kasutage klooripõhiseid puhastusaineid, kuna need moodustavad ammoniaagi või äädikaga segunedes mürgiseid klooriaure.
  • Jälgige, et puhastamise ajal oleks kodus piisav ventilatsioon.

Õhuvärskendid. Selle asemel, et meie heaolu suurendada, võivad need „õhuvärskendid” sisaldada kemikaale, millel arvatakse olevat kantserogeenne mõju või mis võivad põhjustada allergiaid ja mõjuda halvasti hingamisteedele.

  • Avage aknad! Laske halb õhk välja. Värske õhk on parem kui mis tahes kunstlik toode.
  • Vältige õhuvärskendajate kasutamist lastetoas.

Pesupesemisvahendid võivad sisaldada pleegitusaineid, sünteetilisi valgendeid, ülitundlikkust põhjustavaid lõhnaaineid ja pindaktiivseid aineid. Pesuaine jäägid rõivastes ja voodipesus võivad põhjustada nahaärritust ning lõhnaained kutsuda esile allergilise reaktsiooni.

  • Vältige pesupehmendajaid, plekieemaldeid, desinfitseerivaid pesulisandeid ja eelpesuaineid.
  • Proovige alternatiivseid mitteohtlikke pesuaineid: sooda + äädikas, pesupähklid, seebihelbed, sapiseep.

Nõudepesu. Kas pesta nõusid käsitsi või nõudepesumasinas? Nõudepesumasin annab enamasti parema tulemuse lühema aja ja väiksema veekuluga. Nõudepesumasinale mõeldud pesuained sisaldavad sageli keskkonnale kahjulikke fosfaate ja ülitundlikkust tekitavaid aineid. Käsitsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid on üldiselt nahale vähem kahjulikud.

  • Kui pesete nõusid käsitsi, ärge kasutage voolavat vett, leotage kinnikõrbenud jäägid esmalt lahti.
  • Küürimiseks proovige kasutada soodat või soola, rasva eemaldamiseks lahustage sooda vees ning lisage mõni tilk sidrunimahla.
  • Nõudepesumasinas pestes: lihtsad pesutabletid ja eraldi loputusvahend ja nõudepesumasina sool on paremad kui kolm-ühes-tooted.

Vann ja WC. Paljud tualetipoti puhastusvahendid on sageli väga söövitavad ning moodustavad veega kokkupuutel mürgiseid gaase. Need sisaldavad näiteks vesinikkloriidhapet, mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure.

  • Sadestise vältimiseks puhastage tualetipotti regulaarselt harjaga.
  • Ärge kasutage desinfitseerivaid ega antibakteriaalseid tooteid, kuna need pole vajalikud. Kasutage biolagunevaid puhastusaineid, mis on valmistatud looduslikest ainetest.
  • Tualetikuulid ja lõhnastatud geelid ei ole vajalikud ning sisaldavad aineid, mis võivad põhjustada kontaktallergiat.
  • Vältige spreisid. Pihustatud tilgakesi võib kergesti sisse hingata ning need ärritavad kopse.

Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid.

  • Selliste põrandakatete nagu linoleum, plastplaadid, looduslik kivi ning plastist ja pinnakattega puitmööbli puhastamiseks kasutage vett, väga määrdunud kohtade puhastamiseks õrnatoimelist üldpuhastusvahendit.
  • Kappide, laudade ja muu puitmööbli puhastamiseks piisab niiskest lapist.
  • Õlitatud ja vahatatud puitpindadel kasutage linaõli või mesilasvaha.
  • Eemaldage plekid vaibalt ja pehmelt mööblilt veega, tugevate plekkide korral kasutage äädika ja lahja seebivee segu.
  • Mööbliriidelt saab plekid kergesti eemaldada sapiseebist segatud puhastusvahendiga.

Üldised soovitused kodukeemiale

  • Lugege läbi tootesildid ja uurige, kas tootesildil märgitud kemikaalid on ohtlikud.
  • Vältige lõhnaainetega tooteid. Lõhnaained on sageli ohtlikud ning ei anna puhastusomadustele midagi juurde; vastupidi – sageli kasutatakse neid üksnes halva lõhna varjamiseks, mida põhjustab ebapiisav puhastus. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: linalool, limoneen, amüültsinnamaal, heksüültsinnamaldehüüd.
  • Vältige desinfitseerimisvahendeid ja tooteid, mis on väidetavalt antibakteriaalse toimega. Kahjulike bakterite hävitamiseks piisab tavapärasest puhastamisest. Peale selle võivad antibakteriaalseid ja antimikroobseid aineid sisaldavad tooted tappa ka kasulikke baktereid ning soodustada antibiootikumidele resistentsete bakterite tekkimist.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Tutvuge tootja tausta ning firmapoliitikaga ja tehke ise kaalutletud otsus, või siis kasutage tooteid, mille ohutus on tõendatud ja millele on antud ökomärgis.
  • Igapäevaseks puhastamiseks saab kasutada soodat, äädikat, sidrunimahla, soola.
  • Puhastusvahendid ei saa olla 100% keskkonnasäästlikud. Seetõttu kasutage neid nii vähe kui võimalik ja jälgige kogust, eriti kontsentraatide puhul.
  • Tagage ohutus: mürgistuse vältimiseks hoidke puhastusvahendeid lastele kättesaamatus kohas. Ärge valage puhastusvahendeid mõnda teise pudelisse (kus tavaliselt hoitakse toitu või jooki).

ohtlikud tarbekemikaalid

Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid (EDC’d) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ka muidu terves organismis, tema järglastel või (alam)populatsioonides. EDCd häirivad keha hormoontasakaalu või algatavad ainevahetusprotsesse tavatul ajal elutsüklis.

Praegusel hetkel on teada enam kui 200 ainet, millel on hormoonsüsteemi kahjustavad mõjud, näiteks:

hormoone kahjustavad tarbekemikaalid

Võimalusel valige ökomärgisega tooteid:

ökomargised tarbekemikaalid el

 

Toit ja toidupakendid. Kahjulikud ained toidus võivad olla kas pestitsiidijäägid (puuja köögiviljades) või toidu töötlemisest ja pakendamisest toitu jäänud saasteained (nt bisfenool-A, BPA). Ehkki selle kohta on piisavalt murettekitavaid andmeid, kasutatakse BPAd endiselt plastist toidupakendites. Teised EDCd, mis võivad pakendist toidu sisse jõuda, on näiteks antioksüdandid ja plasti pehmendajad (ftalaadid). Samuti võib toidus leiduda selliseid säilitusaineid nagu propüülparabeen (E216) ja butüülhüdroksüanisool (BHA, E320).

  • Eelista alati klaasnõusid plastiknõudele! Kasutage oma toidu säilitamiseks või pakkimiseks mitteplastist alternatiive nagu klaas, keraamika või roostevaba teras.
  • Ärge kuumutage toitu plastnõudes, eriti mikrolaineahjus.
  • Eelistage plastikut ringluskoodiga 1,2,4 ja 5. Nendest vabaneb vähem kemikaale.
  • Vältige plastikut (toidupakendeid) ringluskoodiga 3, 6 ja 7. Võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.
  • Kasutage konservtoitu ainult harva. Peaaegu kõik toidupurgid on vooderdatud bisfenool-Ad sisaldava epoksüvaiguga.
  • Mahetoidu sertifikaadiga toidus on enamasti palju vähem pestitsiidide jääke.
Pakendite ringluskoodid - tarbekemikaalid

Pakendite ringluskoodid

Tekstiilid, rõivad ja jalatsid. Kuigi nonüülfenoolide ja nende etoksülaatide kasutamine tekstiilitöötluses on Euroopas keelatud, jõuavad nad ELi turgudele teistest riikidest imporditud rõivastes, kus neid endiselt kasutatakse tekstiilide puhastamiseks. Teine probleem tekstiilidega on ftalaate sisaldavad PVC-katted, mida kasutatakse sageli tekstiilile piltide ja logode trükkimiseks. Ftalaatidele lisaks võivad antimikroobsete omadustega rõivad nagu spordirõivad, aluspesu ja sokid sisaldada tributüültina. Ftalaate ja TBTd leidub ka kummisaabastes, plastkottades, vihmapükstes ja muudes veekindlates rõivastes.

  • Ärge ostke lasteriideid, mis sisaldavad PVC-katteid piltidena. Kummisaapad, plastkotad ja kummiplätud on tooted, millele leidub PVC-vabasid alternatiive.
  • Soovitatav on valida rõivad, mis sisaldavad mahepuuvilla ja looduslikke kiude (abiks on ökomärgised ÖkoTex, EL-i Lilleke, Põhjamaade Luik).
  • Ärge kasutage antibakteriaalsete omadustega tooteid nagu näiteks mõned sokid.
  • Peske uued riided enne kandmist läbi.

Kehahooldustooted ja beebikosmeetika. Mõned kosmeetikatoodete koostisained võivad avaldada negatiivset mõju, kahjustades hormonaalsüsteemi. Nende hulgas on näiteks päikesekaitsetoodetes ja päevakreemides sisalduvad UV-filtrid ning säilitusained (enamasti parabeenide kujul), mida leidub dušigeelides, šampoonides, kreemides, emulsioonides ja beebikosmeetikas.

  • Pöörake tähelepanu kosmeetikatoodete koostisainetele.
  • Ärge ostke beebikosmeetikat, mis sisaldavad säilitusainetena propüülparabeeni, butüülparabeeni või BPA-d.
  • Vältige päikesekaitse- ja nahahooldustooteid, mis sisaldavad hormoone mõjutavaid UV-filtreid (vt tabel). Mineraalsete UVfiltritega päikesekaitsetooted on paremad.
  • Vähem on parem. Kasutage beebikosmeetikat ainult siis, kui tõesti vaja.

Lastetooted ja mänguasjad. Imikud ja väikelapsed avastavad ümbrust kõigi meelte kaudu. Saasteained võivad beebi kehasse jõuda suu kaudu ning ka nende äärmiselt õhukese naha kaudu. Seetõttu tuleks osta beebitooteid, mis ei sisalda PVCd ega BPAd. Pidage meeles, et ka mänguasjad võivad sisaldada palju saasteaineid. Plastnukud ja pehmed plastmänguasjad võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid plasti pehmendajaid (ftalaate) ning plüüsist või pehmed kaisulelud võivad sisaldada kahjulikke broomitud leegiaeglusteid. Kahjuks ei ole laste mänguasjades kasutatavate kemikaalide kohta olemas nende tootesildile märkimise nõudeid.

  • Valige sellised lutid, beebipudelid, toidunõud ja muud beebitooted, mis ei sisalda BPAd ega PVCd.
  • Eelistage looduslikest kiududest valmistatud nukke ja pehmeid mänguasju (abiks on ökomärgised nagu ÖkoTex ja Põhjamaade Luik).
  • Ärge ostke mänguasju, millel on ebameeldiv lõhn. Peske kaisulelud enne lapse kätte andmist üle.
  • Ärge andke oma lapsele pehmeid plastlelusid, mis ei ole lubatud alla 3-aastastele lastele.

Üldised soovitused

  • Vähem on parem! Mõelge hoolikalt järele, mida vajate. Paljud hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide allikad ei ole veel teada, sest puudub piisav informatsioon nende kemikaalide sisalduse kohta erinevates toodetes ja materjalides.
  • Pöörake tooteid ostes tähelepanu ökomärgistele, mahetoidu märgistele või sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba või BPA-vaba.
  • Vältige PVC-d sisaldavaid tooteid. Üldreeglina on klaasist või roostevabast terasest toidupakend parem kui plast.
  • Looge kodus ohtlikest ainetest vaba keskkond – nii kaitsete enda ja oma laste tervist.
hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Tarbekemikaalid kosmeetikas

Päikesekaitsetooted kaitsevad UV-kiirguse eest, mis võib põhjustada nahavähki. Päikesekaitsekreemides vastutavad selle kaitse eest keemilised filtrid ja mineraalpigmendid. Mõned keemilised filtrid nagu bensofenoon-3 (oksübensoon) võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja koguneda organismi. Ettevaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena.

  • Vältige tooteid, mis sisaldavad UV-filtreid (vt. tabel allpool).
  • Küsige müüjalt või tootjalt, kas toode sisaldab mineraalseid UVblokaatoreid titaandioksiidi või tsinkoksiidi nanoosakeste kujul (seda on kohustuslik koostisainete loetelus märkida alates 2013. a juulist).
  • Üldjuhul on parim valik selline päikesekaitsekreem, mis ei sisalda värvaineid, lõhnaaineid ega säilitusaineid.
  • Eelistage spreile või pulbrile kreemi või emulsiooni.
  • Isegi siis, kui kasutate päikesekaitsekreemi, kaitske oma nahka ka rõivastega. Kui viibite pikka aega väljas, jälgige, et te ei oleks päikese käes liiga pikka aega. Vältige keskpäevast päikest.

Šampoonid ja vannilisandid. Igapäevane dušš ja kauakestvad vahuvannid võivad tundlikku nahka kuivatada ja ärritada. Üks selle peamisi põhjuseid on pindaktiivsed ained nagu naatriumlaurüülsulfaat. Samuti on teatud säilitusained ja lõhnaained potentsiaalselt allergeensed, hormonaalse mõjuga või kantserogeensed.

  • Vältige eriti ärritavaid pindaktiivseid aineid nagu naatriumlaurüülsulfaat ja kokamidopropüülamiin-oksiid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad potentsiaalselt probleemseid säilitusaineid nagu parabeenid või formaldehüüdi vabastavad ained. (vt. tabel)
  • Vältige tooteid, millele on lisatud selliseid lõhnaaineid nagu kollase lõhnasambliku ekstrakt, halli karesambliku ekstrakt, isoeugenool või tsinnamaal.

Emulsioonid, kreemid ja õlid. Nahahooldustooted sisaldavad sageli sünteetilisi mineraal- õlisid, mis võivad organismi koguneda ja tervist kahjustada. Probleemsed on ka allergeensed lõhnaained. Säilitusained nagu näiteks parabeenid võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi.

  • Kasutage taimepõhiste koostisainetega (nt mandli- või oliiviõliga) kosmeetikatooteid, eelistatavalt selliseid, millel on võimalikult vähe koostisaineid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad sünteetilist parafiini, vedelat parafiini või silikoone.
  • Kontaktallergia või tundliku nahaga inimesed peaksid kasutama tooteid, mis ei sisalda lõhnaaineid ega säilitusaineid.

Hambapasta ja suuvesi. Hambapasta sisaldab mehaanilisi abrasiivaineid ja pindaktiivseid aineid, lõhnaaineid, maitseaineid, magusaineid ja säilitusaineid ning samuti fluoriidi, mis väidetavalt hoiab ära hambaauke. Hambakatu ärahoidmiseks kasutatakse ka antibakteriaalseid aineid või säilitusaineid, kuid nende võimalik positiivne mõju on seotud kokkupuutega selliste potentsiaalselt kahjulike ainetega nagu triklosaan või kloorheksidiin, mida kasutatakse kõige sagedamini. Ka suuvesi võib sisaldada antibakteriaalseid aineid. Alternatiivse võimalusena võib suud loputada lihtsalt leige soolaveega.

  • Vältige säilitusaineid nagu kloorheksidiindiglükonaat või tsetüülpüridiinkloriid. Regulaarse kasutamise korral võivad need muuta hammaste värvust ning maitsemeelt või põhjustada ärritust.
  • Vältige triklosaani sisaldavaid tooteid! See võib ärritada limaskesta, põhjustada allergiaid, kahjustada hormoonsüsteemi ja seda on seostatud vähiga.
  • Valige hambapasta, mis on valmistatud looduslikest koostisainetest – kriit, sool, söögisooda ja eeterlikud õlid. Korralik ja õige kestusega puhastamine hambaharjaga tagab ilusad terved hambad; hambapasta „imelised” koostisained ei lisa midagi juurde.

Deodorandid ja parfüümid. Deodorandid, mis võitlevad halba kehalõhna tekitavate bakterite vastu, sisaldavad selliseid säilitusaineid nagu formaldehüüdid või formaldehüüdi vabastavad ained ja alkohol. Alkohol võib tundlikku nahka ärritada ja kuivatada ning mõned lõhna varjavad lõhnaained on allergeensed. Muskuseühendid on püsivad, s.t need võivad koguneda keskkonda ja organismi. Lõhnaained ja parfüümid võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate, mida kasutatakse denaturantidena ja mida ei pea sildile märkima.

  • Kasutage orgaanilise toote sertifikaadiga deodorante, mille koostisained on pärit orgaaniliselt kasvatatud taimedest.
  • Võimaluse korral vältige parfüüme või kandke neid nahale vähe. Parfüüm võib põhjustada selliseid tervisehäireid nagu allergiline reaktsioon, peavalud või astmahood ning muuta tundlike inimeste elu tülikaks

Üldised soovitused

  • Valige tooteid, milles on vähem koostisosi. Kasutage vähem kosmeetikatooteid.
  • Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted: juuksetugevdajad, tumedad püsijuuksevärvid, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Kui Teil on allergiaid, püüdke vältida neid esilekutsuvaid aineid ning lugege toote silti. Eriti tähelepanelikud peavad olema need inimesed, kes on allergilised lõhnaainetele. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.
tarbekemikaalid kosmeetikas

Tarbekeemikaalid kosmeetikas. (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid beebikosmeetika

  • Vähem on rohkem. Püüdke kasutada beebikosmeetikat ja -hooldustooteid ainult siis, kui vaja.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need mõjutavad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust. Kui tootel on antibakteriaalsed omadused, peab see olema sildil märgitud.
  • Pange tähele: kui toote nimetuses on ’naturaalne’, ’looduslik’, ’valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest’ või ’mahe’, siis kontrollige koostisaineid, sest ka nendesse toodetesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.
  • Lugege hoolikalt toodete silte ning võrrelge neil märgitut ohtlike koostisainete tabeliga. Kui kosmeetika või hooldustoode on mõeldud lastele või seda nimetatakse ’beebikosmeetikaks’, ei tähenda see tingimata, et selle koostisained on vähem ohtlikud kui tavalistes kosmeetikatoodetes leiduvad.
beebikosmeetika tarbekemikaalid

Beebikosmeetika tarbekemikaalid (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid mänguasjades

  • Vähem on rohkem. Ostke vähem mänguasju, eelistage kvaliteeti kvantiteedile.
  • Vältige väga odavaid mänguasju, kuna need sisaldavad sageli rohkem ohtlikke kemikaale.
  • Ärge ostke mänguasja, millel on tugev kemikaali või parfüümi lõhn.
  • Pakkige kõik uued mänguasjad lahti ja jätke need mõneks ajaks õue, et osa ohtlikest kemikaalidest saaks ära lenduda.
  • Kõigil ELis turustatavatel mänguasjadel peab olema CE-vastavusmärgis, mis on tootja kinnitus selle kohta, et mänguasi vastab kõigile peamistele ohutusnõuetele. Siiski ei garanteeri CE märk täielikku ohutust, kuna üldised tooteohutusnõuded ei ole kemikaalide kohta kuigi spetsiifilised ning neid ei pruugita rakendada piisaval määral.
tarbekemikaalid mänguasjades

Tarbekemikaalid mänguasjades (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid renoveerimisel ja kodu sisustamisel

  • Kodu renoveerimisel ja sisustamisel on oluline meeles pidada, et kõik materjalid või tooted, mida kasutate ja valite, sisaldavad kemikaale. Küsige asjatundjatelt ohutumate ehitusmaterjalide või viimistlustoodete kohta!
  • Lugege toote etiketil olevaid ohusümboleid ja hoiatusi ning kasutage toodet vastavalt kasutusjuhendile.
  • Kasutage siseruumides ainult siseruumides kasutamiseks mõeldud ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Kasutage tooteid, mida on testinud sõltumatu institutsioon ja mille ohutus on tõendatud. Märgised, mida võite usaldada, on näiteks ELi Lilleke või Põhjamaade Luik.
  • Kemikaalisegudest koosnevate ehitustoodetega (värvid, lakid, liimid) renoveerimise ajal ja pärast renoveerimist ventileerige ruume regulaarselt, sest nii pääseb saastunud õhk välja.
  • Kui olete rase, laske renoveerimistöid teha kellelgi teisel.
  • Pühendage aega heade ja ohutute toodete leidmisele; neid on üha rohkem saadaval ja see tasub end ära.
tarbekemikaalid ehitustarvetes

Tarbekemikaalid ehitustarvetes (KLIKKA PEALE et suurendada)

Infoallikad
Siinse artikli koostamisel on kasutatud “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” teatmikke projektist „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest” (BaltInfoHaz) mida kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum.

30.04.2014 Tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemused bef.ee

thinkbefore.eu – “Mõtle mida tarbid”


Loe ka: E-ained – lisaained toidus

Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine

Telli kuukiri e-mailile uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga