Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 2.osa

KÕIGE MAHLASEM INFO, MIS UURINGUST VÄLJA TULI

Milline mentaliteet on spordiinimestel ja millised on siis nende treeningharjumused/ rutiin/ distsipliin?

Kehaliselt aktiivsed inimesed ei tee ainult ühte tüüpi trenni. Neil on terve elu olnud mingi regulaarne füüsiline koormus (RFK) – kui ei ole aega käia 4 korda nädalas trennis, siis on käidud vähemalt 2 korda, et säilitada harjumust. Trenni ei tehta hooajaliselt, vaid aastaringi.

Ei tehta ainult ühte tüüpi sporti, nt jooksmine, vaid erinevaid – kõike , mis pakub vaimule värskendust. Nad naudivad seda.

"Käin 4 korda nädalas treeningsaalis"
Pilt: “Käin 4 korda nädalas treeningsaalis”

Keskmine treening kestab 1 – 1,5 h. Tuleks jälgida ka intensiivsust – mõtle nii: on väga suur erinevus, kas sa “käid 4 korda nädalas treeningsaalis” või sa teed seal ka trenni :)

Sa pead tundma, et sa saad sellest midagi. Sul peab olema eesmärk. See ei tohi mõjuda rutiinse kohustusena, mida sa teed teiste jaoks. Kõige enne tee endale selgeks oma motivatsioon – mida sa üldse tahad saavutada sellega?

Ära otsi vabandusi, otsi võimalusi! Raha puudus, asukoht linnast väljas, ei ole sobivat leidnud – need on halvad vabandused.

Sa ei pea tegema seda üksi – konkureeri nt sõbrannaga/sõbraga, kes teist paremasse vormi saab. Hoidke üksteise moraal kõrgel!

Kui lugesid selle läbi, aga ikka ei oska kuskilt alustada kuid “tahaks nagu”, siis alusta vähemalt alustamisega. Kui sa midagi ei tee, siis ka midagi ei muutu!

Aktiivsetel inimestel on harjumused, laiskadel on vabandused.

Treeningharjumuste uuringu kokkuvõtte esimeses osas rääkisin lühidalt halbadest vabandustest ja sellest, miks ei tehta trenni.
3. osas kirjutan kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks.

MÕTLEMISEKS
Milline spordiala/ füüs. koormuse saamise meetod pakub midagi ka sinu meelele?

Loe ka: Motiveerivaid mõtteid kaalulangetajatele ja trennihuntidele

Kuukiri

Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 1.osa

25. oktoober kuni 13. detsember viisin läbi küsitluse treeningharjumuste kohta 574 vastanuga. Eesmärk oli selgitada, mis põhjusel ei käida trennis ja kui käiakse, siis milline on rutiin. Lühemat aega on lihtne regulaarselt sporti teha, nt 3 nädalat, et mingi eesmärk saavutada, aga kui rutiini lõpetamisel tuleb vana seis tagasi, nt liigne rasv, siis on kogu eelmine pingutus nullitud. Kuidas saada see harjumus endale ja seda hoida?

Igalt poolt olete kuulnud, et “tee sporti” ja “söö mitmekesiselt”. Kõlavad ammu juba pealiskaudselt ja imalalt, nagu mingi koolikasvatuse-ajupesu-jutt. Aga need hoiavad keha töökorras.

HALVAD VABANDUSED

Peamine põhjus, miks regulaarselt sporti ei tehta on aja puudus. Töö ja pere kõrvalt lihtsalt ei jõua. Aega võib-olla jaguks, aga jõudu enam mitte. Mida siis teha? Alusta muutmist, proovi midagi muuta ja vaata, mis juhtub. Kui sa midagi ei tee, siis ka midagi ei muutu. See on organiseerumise ja aja planeerimise küsimus. Proovin seda ka ise!

Teine põhjus on raha puudus. See on lihtsalt halb vabandus. Ei ole vaja raha, et sporti teha.

Kolmas põhjus on huvipuudus. Huvi tekib, siis kui tervis on käest ära läinud. “Mis mõtet on mul sportida kui mu tervis on korras?” – tavaline küsimus noorte seas, kes arvuti taga istuvad, koolipingis istuvad, töö juures istuvad, sõbra juures istuvad, bussis istuvad! Vastus: et seda ka korras hoida ja veelgi tugevamaks teha. Nooruses ei avaldu nõrkused, nooruses need tekivad. Hilja on vahetada purunenud rehvi kui oled juba teelt välja sõitnud. Ärge mõelge spordist kui tuimast jooksmisest või jõusaalis rapsimisest – leidke selline füüs. koormuse saamise viis, mis on teie jaoks huvitav, nt mõni võitluskunst, tantsimine, wii-mängud, poks, et see pakuks ka meelele midagi.

Aga miks ma rõhutan regulaarset füüsilist koormust ? Kui isikul ei ole just meditsiinilist olukorda, on sport see, mis hoiab organismi funktsioonid lühema- ja pikemaajaliselt normaalselt toimivana. Olles käinud nt jooksmas 3 kuud ülepäeviti 45 minutit võid tunda end juba jõulisemana/vitaalsena/energilisemana. Hoides sellist rutiini kümneid aastaid, oled ka vanaduses hea enesetundega, kui enam ei jõua nii intensiivselt sporti teha. Te mitte lihtsalt ei saa kuidagi hakkama, vaid te saate paremini hakkama.

MÕTLEMISEKS:
Kuidas Teil on võimalik ajagraafikusse panna 2 – 4 korda nädalas 30-90 minutit spordi jaoks?

2. osas kirjutan sportlase harjumustest ja suhtumisest
3. osas kirjutan, kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks.