Uneaeg tundub nagu aeg, millal me midagi ei tee. Tegelikult toimub siis patareide laadimine. Mõned trikid une täiustamiseks, et päeval rohkem jõuaksid:
- Planeeri uneajaks 8 tundi.
- Maga võimalikult pimedas ruumis. Proovi silmakatteid.
- Ära tee õhtul rasket trenni.
- 1,5 tundi enne uinumist ära vaata mängufilme.
- Ära võta voodisse kaasa telefoni.
- 1,5 tundi enne uinumist ära kuula muusikat.
- 3 tundi enne uinumist ära õgi palju.
- 2 tundi enne uinumist hoia ennast positiivse ja rahuliku laine peal.
- Ära joo palju vedelikke, et öösel vetsuvajadus und ei rikuks.
- Pool tassi magusat kakaod enne voodisse minekut. Tühja kõhu ja madala veresuhkru tasemega võib olla raskem uinuda ja korralikult välja magada.
- Hoia päev tegusana, et õhtul paremini magama jääda.
Kui saad juba poole päeva pealt endale öelda, et täna sai juba palju tehtud, siis on kordaläinud päev. Uneaja kontekstis kestab päev 16 tundi – planeeri ärkveloleku ajaks 16 tundi. Pingelisemad tegevuse jäta päeva esimesse poolde, õhtu poole jäta lõõgastavad tegevused. Järgmise päeva planeerimine jäta ka päeva esimesse poolde või pärastlõunasse. - Seksi õhtul.
- Kui ärkasid, siis ära jää voodisse vedelema, see ajab “keha rütmi sassi”.
- Kohe peale ärkamist tee esimese tegevusena voodi piinlikult korralikult ära, joo pudel külmkapi-külma vett ja mine päikese kätte.
- Planeeri endale hommikuseks esimeseks tööülesandeks midagi, mille tegemiseks tahad kohe üles tõusta ja kohe tegutsema hakata.
- Õhtul mediteeri 1 – 1,5 h.
- Vähenda üldist stressi ja eelhõivatust. Vähenda mentaalset-müra.
- Õhuniiskus võiks jääda 45-65% vahele.
- Nulli kõik tehislikud hääled, undamised ja vilkumised magamistoas. Isegi kui magad, siis aju fikseerib sissetulevat infot – nt vooluvõrgus kõlari undamine, arvuti tulukeste vilkumine (kumba õrnalt läbi silmalau).
- Ära joo palju alkoholi ega suitseta enne uinumist.
- Ära maga üle 8 tunni. Kasuta äratusekella selleks.
- Hoia kindlad kellajad magamiseks, isegi nädalavahetustel.
- Mugav ja pehme voodimadrats ja padi.
- Tekk ei tohiks olla liiga raske ja peaks olema piisavalt soojahoidev. Kui sul hakkab öösel palav või külm peab keha mõlemal juhul tegema tööd, et kehatemperatuuri normis hoida.
Ülalolevaid punkte lugedes selgub, et hästi välja magamiseks ei ole niivõrd olulised need 8 une-tundi kuivõrd need 16 ärkvel-oleku tundi, mis sellele eelnevad. Loeb ka see, kuidas ja millise mõtlemisega sa üles ärkad.
Refereeritud artikkel saidilt Kiirlaenud
Une staadiumid
Une staadiumid jagunevad REM-uneks ja mitte-REM-uneks. Uneajal võib perioodiliselt näha unestaadiumite vaheldumist. Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 – 5.
1. staadium: Ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel.
3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse ka sügavaks uneks. Sügav uni omab tähendust närvisüsteemi taastumise aspektist selleks, et tagada ärkvelolekus aktiivne funktsioneerimine. Aeg oldud sügavas ja REM-unes määrab selle kui hästi magasid.
REM-uni tekib tavaliselt 70 kuni 90 min peale uinumist esimese une tsükli lõpus. Unenäod on valdavalt selles staadiumis. EEG leid viitab ajuelektrilise aktiivsuse tõusule ja on ligilähedane ärkvelolekule. Väga madala lihastoonusega (et me läbi une reageerides ennast ei vigastaks). Esineb kiireid silmade liigutusi, sellest ka lühend REM (rapid eye movements). REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega. REM-une puudus halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une puudus. Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Info säilimise osas on ilmselt oluline koht REM-unel (“kõvaketta ümberkirjutamine”). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline “ülesalvestamine”.