Veresuhkur – mida see näitab?

Veresuhkur ehk glükoos. NORMIST.

veresuhkur glükoos mõõtmine diabeetPärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre.  Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre.

Veresuhkru normivahemik tühja kõhuga on 3,3 kuni 5,5 mmol/L (millimooli liitri kohta). Mõõtmisel küsida ka konkreetse meetodi normivahemikku.

HÄLVETE ENNETAMINE
Probleeme veresuhkruga ei ole alati võimalik ennetada, on ka geneetiline tegur. Tähtis on hoida regulaarset kehalist koormust ja õiget toitumisrežiimi. Kui teie lähisugulastel esineb diabeeti, on soovitav ka ise regulaarselt enda glükoositaset kontrollida.

HÄIRETEST
Diabeet ehk suhkurtõbi
on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp.

I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus, rohke magusa söömine ei ole seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Diabeedi I tüüp esineb tavaliselt lastel ja noortel. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste.

Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk.

Diabeedi II tüübile on iseloomulik insuliini nõrk toime, kuigi insuliini eritub piisavalt. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega ka tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90% juhtudest, enamasti üle 40aastastel inimestel ning valdavalt naistel. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.

Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%.

Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l.

Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.

Veresuhkru mõõtmine gruppidele, üritustele.

Viited ja allikad:
Veresuhkru mõõtmine
Suhkrutõbi 2.tüüp, insuliinisõltumatu diabeet
Suhkrutõbi 1.tüüp, insuliinsõltuv diabeet
Sisenõrenäärmete haigused. Tartu Tervushoiu Kõrgkool
toitumine.ee/diabeet

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus

Kuukiri

Bioloogiline vanus – mida see näitab?

Bioloogiline vanus näitab, millisele vanusele vastab keha metabolismi poolest.

Bioloogilist vanust saab mitut moodi mõõta. Üks võimalus selleks on vaadata ainevahetuse e metabolismi kiirust – millisele vanusele vastab keha ainevahetus ehk milline on metaboolne vanus.

Näiteks:
kui kronoloogiline vanus on 34 ja bioloogiline 47, siis see näitab, et subjekt ei ole heas vormis.

Aga kui bioloogiline vanus on tal 21, siis ta on pigem heas füüsilises vormis.

Kui kron.vanus vastab biol.vanusele või on selle läheduses, siis oleks vaja natuke vormi parandada.

Metaboolset vanust saab parandada ainevahetuse kiirendamisega. Selleks tuleb korrigeerida toitumisharjumusi ja kehalist aktiivsust. Ainevahetus ei ole sama, mis seedimine!

Tule mõõda enda bioloogiline vanus!

Vaata ka: Rasvaprotsent
Bioloogiline e metaboolne vanus

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus

Füüsise tüüp: lihasmassi indeks. TABEL

Füüsise tüüp e Lihasmassi ja rasva suhe

1. Varjatud rasvumine     – väike lihasmass, suur rasvaprotsent.
2. Rasvumine                       – standartne LM, suur R%
3. Tugev kehaehitus         – suur LM, suur R%

4. Treenimata                      – väike LM, standartne R%
5. Standartne                       – standartne LM & R%
6. Standartne-treenitud   – suur LM, standartne R%

7. Kõhn                                  – väike LM & R%
8. Kõhn ja lihastega           – standartne LM ja väike R%
9. Tugevate lihastega       – suur LM ja väike R%

Füüsise tüüp e Lihaste ja rasva suhe

Vaata ka: kehatüübid

Keha koostise dünaamika ja kaalu number

Kehamassiindeks – TABEL, KALKULAATOR

Kehamassiindeks on pikkuse ja kaalu suhe. See näitab ainult keha  proportsiooni/kuju, mitte koostist. Selle järgi ei saa pidada kedagi rasvunuks või lihaseliseks. Selles näitajas üksi on vähe infot, see ei näita midagi, mida silmaga pole näha. Kehamassiindeksi (BMI) valemi töötas välja Belgia statistik Adolphe Quelet (1796-1874), seetõttu võib kehamassiindeksit kohata ka Quetelet’ indeksi nime all.

KMI näitu tuleb kõrvuti vaadata keha koostisegarasva osakaal vs rasvavabamassi (RVM) osakaal (lihasmass peamiselt). On väga tähtis erinevus, kas ülekaal tuleb rasva või RVMi arvelt. Rasvunud on inimkeha ainult, siis kui rasvkoe osakaal on tervislikust normivahemikust oluliselt suurem.

Arvuta oma kehamassindeks siin ja võrdle allolevas tabelis:


Kehamassiindeks normid

Tabel: WHO BMI classification (2004)

KMI = kaal (kg) / pikkus (m)². Näiteks: kaalud 70 kg ja oled 170 cm pikk. Tehe: 70 / 1,7² = 70 / 2.89 = KMI on 24.2. Ülekaal/alakaal võib tulla lihastest ja/või rasvast.

Loe veel:
Keha koostise dünaamika ja kaalu number
Lihasmassi indeks, füüsise tüüp, lihaste ja rasva suhe

+++ Ole kursis uute artiklitega!
Lisa ennast UUDISKIRJA listi 
(max 1 kord kuus)
või jälgi facebook.com/kehadiagnostika 

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus

Siseorganeid ümbritsev rasv ja normid

Vistseraalne rasv e siseorganeid ümbritsev rasv

Siseorganeid ümbritsev rasv

Andmed: Columbia Ülikool (New York) ja Tanita Instituut (Tokyo)

Vistseraalne ehk kõhurasv paikneb kõhuõõnes, ümbritsedes seal paiknevaid elundeid, ja on tervisele ohtlikum kui nahaalune rasv – tugeva vistseraalse rasvumisega seostatakse näiteks kõrget vererõhku ning diabeedi ja rasvmaksa tekke riski.

Vistseraalse rasva mõõtmine

Vee kogus organismis ja normitabel

Normaalkogus vett organismile on päevas 28-30 ml kg kohta.
Veeprotsendi normid
Näiteks: kaal 70 kg x 30 ml = 2,1 liitrit. See on umbes 8-11 tassitäit.
Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist.
Põhikoguse vett saame toiduga – puu- ja köögiviljadest, supist, teest, mahladest. Vee, mineraalvee või puuviljatee osakaaluks võiks jääda ligikaudu 1 – 1,5 liitrit vett päevas.
Füüsilise koormuse ajal loomulikult rohkem. See tagab jääkainete ja mürkide väljaviimise ja organismi normaalse funktsioneerimise.
Keha veeprotsendi mõõtmine

Rasvaprotsent – mõõtmine ja normitabel

Lisatud kahes tabelis:

Rasvaprotsendi normid naistel

rasvaprotsent meestel normitabel

Allikas: NIH/WHO BMI. Gallagher at NY Obesity Research Center

 KEHAANALÜÜS – saad teada enda rasvaprotsendi, lihasmassi-rasva kehaosades jm

Rasvaprotsent inimesel näitab rasva osakaalu organismis. Rasvaprotsendi normid olenevad soost ja vanusest. Naistel on normaalne rasvaprotsent kehas umbes 10% suurem kui meestel. Liiga kõrge rasvaprotsent võib viidata rasvumusele, mis võib põhjustada erinevaid veresoonkonna probleeme.

RASVAPROTSENDI NORMID

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi professor J. Jürimäe raamatust "Inimese keha ehitus ja kompositsioon" 2014.

keskmised rasvaprotsendi normid

rasvaprotsendi normid

Ülaloleva kolme tabeli allikas: Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi professor J. Jürimäe raamatust “Inimese keha ehitus ja kompositsioon” 2014

Rasvaprotsenti saab mõõta BIA-meetodil. Üldrasvaprotsendist eraldi jälgitakse veel vistseraalset rasva, s.o. siseorganeid ümbritsev rasv.
Loe ka: Rasvaprotsendi mõõtmine kodus

+++ Ole kursis uute artiklitega!
Lisa ennast UUDISKIRJA listi 
(max 1 kord kuus)
või jälgi facebook.com/kehadiagnostika 

Mineraalide massi normitabel

Lisatud tabel:

hinnanguline mineraalide mass

Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist.
99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus.
Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist.
Regulaarne treening võib noorukiea jooksul suurendada luumassi Kaltsiumisisaldus luudes1-2% aastas, samuti parandab treening luude ehitust.

Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. .

Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus.