1. Kasuta punktide ettevalmistusel markerit.
2. Mõõda iga punkti vähemalt kaks korda. Mõõda kõigepealt kõik punktid ühekorra ja seejärel alusta uuesti samast punktist. Kui teisel korral erineb tulemus +/- 3 mm, siis mõõda seda ka kolmandat korda. 0,5-2mm erinevus kahe mõõtmise vahel on lubatav.
3. Ära mõõda kui mõõdetav on just trenni lõpetanud, eriti kuumades keskkondades.
4. Väikesed erinevused paremal ja vasakul käel ja jalal on normaalsed. Käe ja jala mõõtudeks võib kasutada ka ainult ühte poolt.
5. Nahavolt tõsta umbes 1 cm eemale.
6. Nahk peab olema kuiv ja ilma kreemide-õlideta.
Allikad: „Applied body composition assessment“ 1996, Vivian H.Heyward, Lisa M.Stolarczyk. „Inimese keha ehitus ja kompositsioon“, 2014. Jaak Jürimäe.
Olulisemad nõuded BIA-meetodile, mida mõõdetav ise peab mõõtmispäeval järgima:
Enne mõõtmist olla 4 tundi söömata, aga mitte näljas ja väsinud.
2 tundi enne mõõtmist võite natuke juua, et mõõtmise hetkel ei oleks tugevat janu tunnet.
Samal päeval enne mõõtmist ei tohi olla suurt kehalist koormust, trenni, sauna, vanni.
Enne mõõtmist peate olema vähemalt 5 tundi ärkvel olnud (püsti).
Mõõtmisele eelnevatel päevadel ja mõõtmispäeva hommikul ei tohiks teha drastilisi muutusi toitumises ja vedeliku tarbimises. Tuleb hoida seni olnud rütmi.
Mitte tulla mõõtmisele kui on palavik. Siis vee% võib olla mõjutatud.
Pead olema vähemalt 18. aastane ja kaaluma vähem kui 150 kg.
See ei ole tervishoiuteenus.
Südamestimulaatoriga inimesi ei mõõdeta.
Kui oled ketoosis, hoia mõõtmispäeval veetasakaal eriti normis ja teavita sellest mõõtjat.
Meetod ei sobi tippsportlastele ja profi-bodybuilderitele: sul on intensiivne trenn nädalas üle 9h; su puhkeoleku pulss on alla 60 löögi minutis. Samuti kui oled varasemalt teinud selliselt aastaid trenni. Neile on regulaarselt mõõtmiseks kaliiper.
Mõõtmisel toimubki ainult mõõtmine ja näitude lahtiseletamine, ei müüda mingit imeravimit või toidulisandit, mis lahendab kõik mured :)
Masina peal olete paljajalu ja -käsi. Ei tohi olla sukki (saab tualetis vahetada) ega kipsis jäset.
Riietus võiks olla võimalikult kerge.
Mitte võtta diureetikume enne mõõtmist, kui just arst ei ole käskinud.
Mõõtmine toimub bioelektrilise impedantsi analüüsi (BIA) meetodil: keha vee osakaal peab olema stabiilne ja mõõtmise hetkel ei tohi naha vastas olla palju metalli.
Mõõtmise hetkel ei tohi küljes olla sõrmuseid, neete ega muid metallist esemeid. Kinnikasvanud sõrmused isoleeritakse kohapeal mõõtja poolt.
Naistel on päevade ajal kehamass veeosakaalu arvelt u 1-3kg suurem, mõõtjat ei pea sellest teavitama. Seda teate ise arvesse võtta korduvatel mõõtmistel, nt miks eelmine kord kogukaal suurem oli. Samuti ei pea teavitama (vase-)spiraalist, see ei sega oluliselt näite.
Veresuhkru mõõtmine toimub standardse diabeetikutele mõeldud glükomeetriga. Veresuhkrut ei mõõdeta kui teil on vedelveresus või verehüübimatus. Samuti oleks tore kui nõelatorke ja vere nägemise peale ära ei minestaks :)
Hea verepaneeli näidu jaoks võiks vereanalüüsi teha hommikul tühja kõhu peale. Kui teha peale lõunat, siis võik olla 4 tundi söömata.
Teenindaval mõõtjal on praktiline kogemus BIA meetodiga kehamassi analüüsil – alates mai 2011 üle 1400 mõõtmise, sh korduvad.
Märtsis mõõtma! Võida Püsikliendipakett väärtuses 29 €
VÕITJA: Sigrid K. Palju õnne!
Märtsis mõõtmisele eelregistreerunute vahel läheb loosi tasuta Püsikliendipakett väärtuses 29 €, milles on 8 keha koostise mõõtmist 16 kuu jooksul. Ideaalne võimalus motiveerimaks ennast, et saada vormi selleks ja/või järgmiseks suveks ;) .
Loosimises osalevad kõik, kes on eelregistreerunud 1.märts kuni 6.aprill k.a. Võit loositakse välja aprilli keskel ja avaldatakse siin ja Facebooki fännilehel nimeliselt. Tule koos treeningpartneriga, et näha kumb on paremas vormis! Eelregistreeru nüüd!
Sobib sulle kui teed või hakkad tegema trenni, kaalulangetamist või mõnda muud terviseprogrammi.
Muutumiste jälgimine motiveerib pingutama seisundi parandamiseks kuna silmale nähtamatuid muutumisi on võimalik jälgida masinaga regulaarselt.
Muutumiste jälgimiseks, nt trenni või kaalu langetamise perioodil, käige mõõtmisel iga 1 kuni 3 kuu tagant.
Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre. Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre.
Veresuhkru normivahemik tühja kõhuga on 3,3 kuni 5,5 mmol/L (millimooli liitri kohta). Mõõtmisel küsida ka konkreetse meetodi normivahemikku.
HÄLVETE ENNETAMINE
Probleeme veresuhkruga ei ole alati võimalik ennetada, on ka geneetiline tegur. Tähtis on hoida regulaarset kehalist koormust ja õiget toitumisrežiimi. Kui teie lähisugulastel esineb diabeeti, on soovitav ka ise regulaarselt enda glükoositaset kontrollida.
HÄIRETEST
Diabeet ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp.
I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus, rohke magusa söömine ei ole seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Diabeedi I tüüp esineb tavaliselt lastel ja noortel. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste.
Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk.
Diabeedi II tüübile on iseloomulik insuliini nõrk toime, kuigi insuliini eritub piisavalt. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega ka tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal.
Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90% juhtudest, enamasti üle 40aastastel inimestel ning valdavalt naistel. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.
Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%.
Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l.
Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.
Lihaste kasvatamine koosneb kolmest põhilisest etapist:
TREENING
ÕIGE TOITUMINE
LIHASTE PUHKUS
Kui võimsa lihasmassi omamine oleks lihtne, oleks meil kõigil see olemas – paraku seda ei näe. Võitjad teevad ennast tugevaks järgides teatud reegleid:
1. Treeni raskustega ja keskendu pinkide asemel vabadele raskustele (hantlid, kangid). Mitmekülgsed liikumised on olulised. Raskustega treenimine võib tunduda iseenesestmõistetavana, kuid hämmastav hulk inimesi arvab, et võib saavutada suurepäraseid lihastulemusi lihtsalt oma kehakaaluga harjutusi tehes. Raskustega PEAB treenima, et tekitada maksimaalne anaboolne efekt. Vaba raskusega tuleb teha compound-harjutusi, mis kaasab harjutuse tegemisse korraga mitu lihasgruppi (head sellised harjutused on rinnaltsurumine, jõutõmme, lõuaallatõmbamine, liblikas jt). Neid harjutusi tehes saad sa kasutada maksimaalselt suuri raskusi ja seega ka mõjutada kõige enam lihaseid. Kui tahad maksimaalselt lihast kasvatada ja massi koguda, siis pead sellised suurte raskustega tehtavad compound-harjutused enda iga trenni osaks võtma.
2. Pane enda vaim valmis raskeks trenniks Kui sa arvad, et saad tugevaid tulemusi kergelt, siis eksid. Suurimaid eraldajaid nende vahel, kes saavutavad tulemusi ja nende vahel, kes tulemusi ei saavuta, on treeningu intensiivsus. Reaalsus on, et palju inimesi lihtsalt ei treeni piisavalt tugevasti. Et lihaskiudu tema maksimaalsuses tööle sundida pead sa olema valmis tegema trenni nii kõvasti, et tunneksid peaaegu lihast rebenemas ja pead iga setti lõpuni välja pumpama kuni sa piinast karjatada tahaksid ja rohkem teha ei jõua. See on valus, aga TÕHUS. Unusta oma päevamured ja muu, mis sul peas on, seal saalis oled ainult sina versus raud. Lõpuni välja pumpamine nõuab enesedistsipliini ja karmi enese sundimise võimet. Pea meeles, et sinu keha ei taha vabatahtlikult musklit kasvatada, sa pead teda SUNDIMA kasvama.
3. Jälgi oma edusamme nädalast nädalasse
Keha kasvatab lihaseid, sest kohandub keskkonnaga, kus ta viibib. Kui teed trenni, siis tekitad lihaskiududes mikrovigastusi mida keha tajub kui potentsiaalset ohtu ning reaktsioonina ohu kõrvaldamiseks parandab vigastatud lihaskiud, pärast mida lihased on tugevamad ja suuremad, kui nad olid enne. Et pidevalt end arenemas hoida, pead iga nädal jälgima tulemusi. Mida see tähendada võiks? Tee järgmine nädal sama raskusega 2 korda rohkem või tõsta raskust ja tee sama arv kordi. Ära ürita iga treeninguga kohe raskusi tõsta, sellel pole mõtet. Nädala kaupa, ole järjekindel. Paarikuuse treeningtsükliga iga nädal raskust või kordi lisades kohaneb ja võitleb keha üha intensiivsemalt järjest kasvava stressiga ja võrdeliselt sellega kasvavad ka lihased. Edusamme saad mõõta rasvavaba massi suurenemise näol.
4. Väldi ületreenimist
Ületreenimine on number 1 vaenlane musklite ja jõu arendamise ja kasvatamise juures. Kui enamik inimesi treeningprogrammi alustavad, omavad nad eksiarvamust, et rohkem on parem. Arvatakse, et mida rohkem aega võimlas veeta, seda paremad tulemused saavutatakse. Tundub ka mõneti loogiline, kuid mitte lihasmassi kasvatamise puhul. Liiga kaua saalis treenimine pigem kahjustab ja pidurdab treeningu efektiivsust. Lihased ei kasva võimlas, lihased kasvavad võimlast väljas, kui sa puhkad, kui sa sööd, kui sa magad. Taastumine on absoluutselt vajalik lihaskasvatamise protsessis. Kui kahe trenni vahel ei ole piisavalt aega lihasel taastuda ei jõuagi su lihas kasvada ja treeningust ei ole kasu. Ületreening vähendab su energiat ja jõudu ja soodustab kehas teatud hormoonide tootmist, mis tagatipuks lagundavad lihaskude (vt katabolism).
5. Söö sagedamini
Söömine on oluline, seda peab jälgima. Raskustega treenimine on üks pool lihaskasvatamise protsessis, toitumine on teine. Treeninguga lõhud sa oma lihaseid, nende ülesehitamiseks on kehal vaja materjali. Maja ei saa samuti tellisteta ehitada, nii ei saa ka lihas kasvada ilma toitaineteta. Peaksid sööma sagedasti, vähemalt väike ports midagigi iga 2-3 tunni järel, et kehal oleks kogu aeg midagi kuskilt võtta ja lihastesse paigutada. Kui keha vajalikke toitaineid ei saa, läheb ta „näljarežiimile“, mille puhul tunnetab ta toitainete puudust kui ohtu tema ellujäämisele ja hakkab lagundama teisi lihaseid, et katta proteiini puudujääk. Seda protsessi tuntakse „katabolismi“ nime all ja kui sa ajad taga tõsiseid tulemusi, siis sa pead katabolismi tekkimist vältima. Söö iga 2-3 tunni järel midagi.
6. Söö rohkem valku.
Kolmest põhitoitainest (valgud, süsivesikud, rasvad) on valgud põhilised, mis osalevad lihaste ehitamise protsessis. Valku leidub igas sinu keha 30 miljardis rakus ja selle peamine roll on ehitada ja parandada kudesid. Ilma piisava koguse valguta ei ole kehal võimalik piisavalt lihast kasvatada. Kui sa oleksid maja, mõtle, et valk oleks tellised. Valku saab hästi kalast, piimatoodetest, munadest, lihast, piimast, pähklitest, kodujuustust, kohupiimast. Iga toidukord peaks sisaldama 30-40g valku.
Kui palju sa üldse peaksid päevas valku sööma? Üldine reegel on 1-1.5 grammi valku iga sinu kehakaalu kilogrammi kohta päevas. Täpsem: rasvavaba mass x 2,75 = päeva valguvajadus. Oled 85kg ja sööd toiduga 85-128g valku päeva jooksul väikestesse portsudesse laialijaotatult, on kõik korras.
7. Tarbi parajalt vett
Inimesed arvavad, et nad joovad piisavalt vett. Tegelikult joovad hästi vähesed piisavalt vett. Pane hoolsalt tähele, kui palju sa iga päev vett jood ja sa üllatud, kui vähe sa tegelikult seda teed. Rohke veejoomine on samuti oluline lihaste kasvatamise juures. Vesi mängib meie kehas nii suurt rolli, et selle puudujääki ei tohi lasta tekkida, kui sihime suuri tulemusi. Kas teadsid, et lihasmass koosneb 70% veest? Piisava vee olemasolu korral näivad su musklid täidetumad ja esiletõusvamad välja, samuti on piisava vee olemasolu korral sul ka jõudu rohkem. Uurimused on näidanud, et 3-4% veetaseme langus kehas võib lihasjõudu vähendada 10-20%. Vesi aitab kaasa ka seedimisele, liigeste õlitamisele ja toitainete kehas laialikandmisele. Joo vett.
8. Ole järjepidev – meelekindlus viib sihile Järjepidevus on kõik. Otsusta enda jaoks ära, et sa saad need tulemused, mida sa tahad. Muud võimalust ei ole. Need, kes saavutavad suuri tulemusi on järjepidevad. Kasvatavad nädalast nädalasse raskusi ja korduste arvu, jälgivad toitumist, joovad vett ja söövad piisavalt. Lihaste kasvatamine on väikeste sammude järkjärguline protsess. Ühekordne korduste arvu tõstmine või õigel ajal söömine ei anna kohe märgatavat tulemust – see kõik avaldab mõju ainult siis kui seda teha järjepidevalt ja piisavalt pika aja jooksul. Kogu sinu edu lihaste kasvatamise juures määrabki kasutusele võetud tehnikate järjepidev rakendamine. Edukaks saavad need, kes tõusevad kõrgemale laiskusest ja kannatavad valu – nemad saavutavat muljetavaldavaid tulemusi. Kõik tahavad olla lihaselised ja head välja näha – miks sa arvad, miks kõik seda mitte ei ole? Mine nüüd vaata sellele raskusele otsa ja anna valu – ning naudi juba mõne aja pärast saavutatud tulemusi.
Nipid ja hoiatused
Pea meeles kõiki kolme komponenti: trenn, toitumine, puhkus.
Pärast treeningut on sulle kasulik, kui jood spordijooki või mineraalvett.
Ole ettevaatlik ületreeninguga. Sa ei pea jõusaalis käima iga päev. Ehk õnnestub sul saada just sulle sobiv treeningprogramm treenerilt või ala spetsialistilt, neid on ka internetis, kuid treeningprogrammi koostamisel tuleks lähtuda just isikust.
Keha kompositsiooni mõõtmiseks on erinevaid meetodeid. Kõige suurem kasu avaldub mitte ühekordses mõõtmises vaid regulaarselt mõõtes jälgides muutumisi. Kõigil neil mõõtmismeetoditel on üks ühine tunnus: tegelikult ei saa ühegagi neist otseselt mõõta keha koostist! Otseselt saab keha koostist mõõta üksnes surnukambris töötav patoloog ning sel juhul ei tunne asjaosaline ise selle vastu enam vähimatki huvi. Nendega saab jälgida muutumist süsteemis sees – see on juba piisav info, et hoida subjekt motiveerituna. Muutumisi tuleb jälgida ühe ja sama meetodiga mõõtes.
DENSITOMEETRIA
Veealune kaalumine (Hydrostatic weighing) Võrreldakse kehakaalu erinevust maal ja vees kaaludes. Rasv muudab kehakaalu vees suhteliselt kergemaks. See mõõtmisviis pole kuigi laialt levinud, sest on suhteliselt keeruline, aga see eest on see nö “Kuldne standard”.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Ajamahukam kui teised meetodid. Protseduur on keeruline, mistõttu seda tehakse ainult spetsiaalsetes asutustes.
Täpsus: ± 1.5%
Kus saab mõõta: Eestis on seda kasutatud näiteks Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uuringutes.
Hinnaklass: Pole teada. Air Displacement Plethysmography (ADP) Analoog veealusele kaalumisele. Vee asemel kasutatakse õhku.
Plussid: –
Miinused: –
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: Eestis, pole teada.
DXA e Kaheenergialise röntgenabsorptsiomeetria (Dual-emission X-ray absorptiometry) Meetodi kirjeldus: DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Kerge radiatsioon.
Täpsus: ± 1.5%
Hinnaklass: 17 €
Kus saab mõõta: Haiglas.
(edit 30jul2017: Perearsti saatekirjaga. Mustamäe haigla, reg 617 1341)
Hüdromeetria
Kogu keha kaaliumisisalduse määramine
Tomograafia Magnetresonantstomograaf (MRT)
Ultraheli
Kombineeritud standardmeetodid
Rasvavoldi paksuse mõõtmine (Skinfold caliper method)
Mitmest keha punktist mõõdetakse spetsiaalse seadmega (pihid) rasvavoldi paksust, et teha kindlaks nahaalune rasv.
Plussid: saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Ei ole mõõtmispäeva nõudeid erinevalt BIAst.
Miinused: Erinev mõõtja võib saada erinevad tulemused.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 15 €.
Kus saab mõõta: iseseisvalt, personaaltreeneri juures.
Antropomeetriline meetod Nahavoldid, ümbermõõdud, pikkusmõõdud, laiusmõõdud.
Near Infrared Interactance (NIR) Plussid: –
Miinused: Vähene täpsus.
Täpsus: –
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: –
BIA e Bioelektrilise Impedantsi Analüüs (Bioelectrical impedance analysis) Meetodi kirjeldus: See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu (8 elektroodi) mittetuntav elektrivool.
Plussid: Saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Kõrge kasutusmugavuse ja kvaliteedi suhte pärast kasutavad seda endokrinoloogid, dietoloogid, personaaltreenerid ja spordiarstid patsiendi/kliendi seisundi jälgimiseks.
Miinused: Mõõtmispäeva nõudeid mitte järgides võib mõõtmisviga olla suurem.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 10 – 15 €
Kus saab mõõta: organismidiagnostika.ee, suuremates spordi- ja tervisekeskustes,
personaaltreeneri juures.
Veel: Metoodika
Allikad:
J. Jürimäe “Inimese keha ehitus ja kompositsioon” 2014;
„Applied body composition assessment“ 1996, Vivian H.Heyward, Lisa M.Stolarczyk.
“Kokkuvõtteks võib öelda, et BIA- ja rasvavoldi paksuse mõõtmine on head ja odavad meetodid keha rasvaprotsendi jälgimiseks. Õigesti teostatud BIA-meetodi eelis rasvavoldi paksuse määramise ees seisneb mõõtja poolt tekitatud võimaliku vea kõrvaldamises, seega paraneb mõõtmiste korratavus.” Fitness.ee artikkel keha koostise mõõtmistehnikatest.
Mis on sinu eesmärk? Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 3.osa.
EESMÄRGIPÜSTITUS
Kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks? SMART põhimõtted efektiivsel eesmärgipüstitusel.
Specific – spetsiifilised, konkreetsed.
Eesmärgid ei tohi olla liiga üldised ega hägused. Keha vormi puhul ei ole hea mõte panna eesmärgiks kogu massi numbri vähenemist, sest eeldades, et sinna juurde kuulub ka treening, võib mass suureneda vee ja liha arvelt ja väheneda rasva arvelt – siis võib massi number samaks jääda. Konkreetseks eesmärgiks sobib panna, kas ainult rasvaprotsendi vähenemine või ainult rasva- ja luuvaba massi (s.o. lihast ja veest koosnev mass) suurenemine. Sihitavad numbrid tuleb panna subjektiivselt.
Measurable – mõõdetavad.
Üks kõige tavalisematest sihtidest on saada keha rasvaprotsent tervislikku vahemikku ja edasi juba “tuunida” keha veelgi esteetilisemaks. Kõike, mida jälgida – areneb. Pane kehapäevikusse (vihikus, blogis, online keskonnas, nt trimm.ee, trennihunt.ee) kirja numbriliselt oma treeningud/saavutused. Tänapäeva tehnoloogia ja teadus võimaldavad keha koostist mõõta ja jälgida 1,5 kuni 3 % täpsusega.
Attainable – saavutatav, reaalne. See on reaalne kui vahe-eesmärki saavutada on tervislik (nt aeglane rasva vähendamine). Sa tegutsed ka, et eesmärki saavutada (nt paikapandud treening ülepäeviti). On väga tähtis, et sa teaksid millal oled eesmärgini jõudnud.
Relevant – tähtis, oluline.
Pead olema juba motiveeritud.
Kui lõpp-eesmärk on ainult ilus keha saada ja seda hoida, siis selle protsessi käigus läheb tervis ka paremaks.
Time – ajaliselt määratletud, tähtaeg peab olema.
Pane tähtaeg lõpp-eesmärgile ja vahe-eesmärkidele. Orienteeruv lõppeesmärk võib olla liiga kaugel ja see võib muutuda aja jooksul (kehalise aktiivsusega muutub keha kompositsioon). Pane vahe-eesmärgid, nt lõppeesmärk on alandada üldrasvaprotsent 10%-võrra, aga paari kuu jooksul 3%. Mida vahetumalt sa oma saavutusi näed, seda suurem on motivatsioon edasi tegutseda, sest saad vahetult kinnitust oma pingutustele.
SUHTUMINE LOEB. On väga suur erinevus, kas sa mõtled nii “ok, ma proovin siis. nagunii läheb jälle metsa.” või nii ” Takistusi tuleb nagunii, see on märk sellest, et ma liigun kuskile. Tegutsen nii kaua kuni saan, mida tahan!”
Kas lihaskiudude tüüpi on ka võimalik määrata (aeglased/kiired)? Kahjuks ei. Ainult massi. Saab võrrelda vasaku ja parema käe/jala lihasmassi ja rasva% võrdsust.
Kas mitmekesi võib tulla? Jah, muidugi! Mõõta saab korraga ainult ühte.
Kas mõõtmine on valus?
Ei. BIA-meetod on valutu ja mõõdetav ei tunne seda üldse.
Kas te teete toitumiskavasid ka? Ei. Ei tehta ega müüda toitumis- ega treeningkavasid ega toidulisandeid. Toimub ainult keha kompositsiooni mõõtmine BIA-meetodil ja normidega võrdlemine.
Mis on normaalne ja mis ideaalne bioloogiline vanus 27 aastasel mehel ning mille järgi Teil seda võetakse? Kas seda on võimalik ka trenniga ning toitumisega, elustiili muutmisega vähendada? BIA-masin hindab seda rasvaprotsendi järgi. 27.a. mehel on normaalne rasvaprotsent vahemikus 10 – 20%.
Kui oled rase, aga ise veel ei tea (raseduse esimesed nädalad), kas siis nii alguses võib see kuidagi ohtlikult mõjuda? Ei. Aga näidud ei pruugi olla siis normidele vastavad, sest keha on hakanud kohanema loote arenguks.
Mis riietega peab tulema? Tavalistega. Mõõtmise hetkel võiks olla riiete kaal võimalikult kerge (nt spordiriided). Vabad peavad olema peopesad ja jalalabad. Mõõtmise hetkel võiks peal olla minimaalselt metallehteid (kõrvarõngad, keed, needid).
Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre. Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab 
