Kookosõli, kolesterool & küllastunud rasvad

Kookosõli väidetav järjekordne “uus avastus” Delfi’s – “Siiani kiidetud kookosrasv on tegelikult inimese tervisele kahjulik”. Pealkiri nagu neil ikka. Aga mis on sees? Refereeritud on iflscience.com artiklit, milles on viidatud BBC artiklile, milles on lõpuks Ameerika Südame Assotsiatsiooni (AHA) originaal 15.juuni 2017 avaldatud 25-leheküljeline artikkel/nõuanne ( sama ka USAToday artiklis). Ehk jätaks need 3 refereerijat vahele ja hindaks originaali?

Alustame sellest, et hoolimata uhkest nimest ei ole AHA üldsegi Ameerika riiklik terviseasutus.

Teiseks, AHA artikkel polnud ainult kookosõlist vaid toidurasvadest ja südame-veresoonkonna haigustest üldiselt. Sissejuhatuses polnud kookosrasvast sõnagi. 25-lehe peale oli kookosrasva mainitud alguses kõrvuti teiste rasvadega (2 korda); 13.lehel poole lehe pikkuses lõigus kookosrasvast (koos pealkirjaga 15 korda selles ühes lõigus) ja lõpus uuringu-allikate pealkirjades (2 korda; viited nr 94-97). Ehk siis – see artikkel polnud kookosrasvast kuid USAToday ja BBC võtsid selle kontekstist välja ja voila! – sensatsioon – nagu meil oleks uus uuring spetsiaalselt kookosrasvale ja see on teinud-uue-avastuse-midaiganes.

Kriitikatule alla sattus AHA artikkel kuna see väitis vanade uuringute põhjal, et nad ei soovita kookosrasva.

Kampf gehts weiter.

Kookosõli annab aru

Eesti meediasse ei ole veel jõudnud kuid kaasaegsed erialaarstid ja asjatundjad on järgnenud päevade jooksul väga intensiivselt reageerinud sellele “uuele tõele”:

  1. Dr. Mark Hyman oli 27.juuni enda Facebooki otse-eetris, kus selgitas üsna hästi ära, mis AHA artiklis valesti oli. AHA väide oli: “Kookosrasv on küllastunud rasv. Küllastunud rasv tõstab LDL-kolesterooli. LDL-kolesterool põhjustab südamehaigusi.” See on ammu ümberlükatud.
    Hyman kirjutas oma blogisse ka arvamuse.
    Viitab uuringule, et pooled uuringute meedia-kajastused ajakirjanike poolt on eksitavad.
  2. Dave Asprey, biohäkker, avaldas 23.juuni pika artikli, kus rääkis järgnevast:
    AHA juhtkond on tugevalt seotud USA suurtöösturitega;
    AHA artikli aluseks on võetud vana uuringud (4 tk 1960st aastatest) kuid uuemaid on eiratud;
    küllastunud rasv ei põhjusta südamehaigusi.
  3. Dr David Perlmutter, neuroloog ja kirjanik kirjutas ka oma arvamuse sellest.
  4. Max Lugavere, ajutervise uurija, video-arvamus.
  5. Gary Taubes, teaduskirjanik, arvamus.
  6. Kevin Michael Geary, uuriv artikkel AHAst. Tõi mh välja et 9 ravimifirmat, kes on AHA rahastajate hulgas.

Vianaturale.ee koolitatud toitumisterapeutide ja toitumisnõustajate meeskond:
lõik nende kookosõli artiklist:
“USA-s sattus kookosõli kriitikanoole alla tänu kõrgele küllastatud rasvade sisaldusele. Siiski näitavad kaasaegsed teadusuuringud, et mitte kõik küllastatud rasvad ei ole ühesugused – kookosõlis sisalduvad keskmise ahelaga triglütseriidid ei tõsta kolesterooli taset ja ega aita kuidagi kaasa südamehaiguste tekkele.”
Küsisin: “Kas see on uuem info seoses USA “uue avastusega” ?”
Vastus: “See ei ole uuem info, igasuguste küllastatud rasvade vastu on võideldud juba päris pikka aega ning ka praegu ilmub aeg-ajalt ikka uudistesse artikleid ülimast tõest ühe või teise toiduainega seoses. Kui tegemist on hea kookosrasvaga, siis kindlasti ei pea selle tarvitamist kartma. Ka kolesterooli tõusu või langetamise juures mängib lisaks rasvade tarvitamisele rolli veel palju teisi toitumuslikke faktoreid, s.h. tarvitatavad süsivesikud ja nende hulk. Ja nagu iga toiduaine puhul, siis ka kookosrasva tarvitamisega ei tasu liialdada, kuid kindlasti ei tasu selle tarvitamist ka karta!”

Kokkuvõtvalt: see ei olnud AHA poolt uus avastus vaid vanade uuringute valikuline kasutamine oma huvides.

Loe ka: Aju sooritusvõime optimeerimine

Kuukiri

Loll, paks ja uimane. Äkki oled jahupea?

Raamatusoovitus: “Jahupea. Üllatav tõde aju “vaiksete hävitajate” nisu, süsivesikute ja suhkru kohta”, 2013a. Raamat on avaldatud kahekümne kuues keeles ja see on püsinud mitu aastat New York Timesi raamatu edetabelis. Autor Dr David Perlmutter on praktiseeriv neuroloog ja Ameerika Toitumisteaduste Kolledži liige. Kolledži eesmärk on arendada toitumise teadust, et ennetada ja ravida haigusi.

Raamat on soovitatav eelkõige sulle kui su perekonnas on vanainimene, kelle mõistus hakkab ära kaduma või oled ise vananemas. Tihti oli ka toodud juhtumeid käitumishäiretega lastest, kellel oli varjatud gluteenitundlikus. Samas on meil igas vanuses vaja aju, ilma selleta oleksime üsna “igava jutuga” :) . Perlmutter toob välja oma praktikas töötanud lahendused osade ajuhaiguste ravis, mille peamine mõju oli gluteenivabale toitumisele üleminek patsiendi poolt. Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras, kui see ei ole puhtalt kasvatatud ja koristatud. Gluteeni sisaldavad peaaegu kõik tavalised teraviljatooted – müslid, koogid, leivad, saiad, küpsised, pastad, lasanjeplaadid, jahu ja jahu sisaldavad tooted, vahvlid, jookidest õlu ja kali, enamus paki- ja purgisuppe, teatud kastmed, vorstid jm. lihatooted, magustoidud, vahvliga kommid ja jäätised jne.

Samuti saad raamatust palju väärt mõtlemisainest kui oled noor ja soovid, et su aju areneks maksimaalselt tervislikku rada mööda ja soovid üldse vältida aju- ja vaimuhaiguste teket nii palju kui vähegi toitumisega saab.

Raamat on ka hea alguspunkt kui tahad oma toitumisele restardi teha aju sooritusvõime, hormoonide ja rasvamassi optimeerimiseks. Uusi materjale saad leida tema veebist ja facebooki lehelt.

Jahupea sisukord

309 lk kokku, lugeda 7-231, ülejäänud on retseptid ja sisuindeks.
Soovitus: loe 7-231 lk läbi, et saada hea ülevaade kaasaegsete teadusuuringute leidutest seoses gluteeni mõjuga ajutegevusele ja arengule. Saad kuldaväärt infot kui oled tudeng või vajad muul põhjusel infot aju töövõime optimeerimiseks selle looduslikuse piirides.

Sissejuhatus, lk 7-23.
Diabeet kahekordistab riski haigestuda Alzheimeri tõppe. Lk 11.

1.osa. lk 23-167. Kogu tõde täisteradest.
Põletikud. Gluteeni roll ajupõletikus. Süsivesikusõltlased ja rasvapelgurid. Suhkrud. Neurogenees – aju plastilisus.

Aju ei tööta korralikult kui kolesteroolitase on madal, nii on ka suurem risk dementsuse ja teiste neuroloogiliste häirete tekkeks. Lk 42.

Kõrgem üldkolesterooli tase on seotud väiksema Parkinsoni tõve riskiga. Väikseima LDL-kolestrooli puhul oli risk haigestuda Parkinsoni tõppe tõusnud ligi 350%. Lk 74.

Praeguseks ei ole tuvastatud selget seost küllastunud rasvade tarbimise ja rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja osteoporoosi laialdase leviku vahel. Lk 78. Viidatud (nr 16) on 2011 aasta allikale.
Viide nr15: Enne seda ka M.Gurr  1971.a raamatule “Lipid Biochemistry: An Introduction, 5th Edition“.
Viide nr 14: 2010.a märtsi meta-analüüs: küllastunud rasvade tarbimine ei ole seotud südame isheemiatõve, infarkti ega südame-veresoonkonna haigustega.

“Ajule kuulub vaid 2% kehamassist, kuid see sisaldab 25% kogu kehas olevast kolesteroolist – see on vajalik aju arenguks ja funktsioneerimiseks.” lk 88. (PubMed allikas)
Lk 35. 2005. a uuring: Kõrgema kolesteroolitasemega (üle 5,2 mmol/l) katsealused said vaimsete võimete testides rohkem punkte kui kui madalama kolesteroolitasemega isikud.

Lk 91 – statiinid (kolesterooli ravim, mida su vanavanem võtab). Üks peamisi põhjuseid, miks statiinid ajuhäireid esile kutsuvad on asjaolu, et need takistavad kolesterooli tootmist maksas. Selle tulemusena langeb LDL-tase veres märgatavalt.

Lk 114. Ülearune keharasv ei suurenda ainult insuliiniresistentsust, vaid tekitab ka põletikuaineid, mis on otse seotud aju degenereerumisega.

Lk 130: Aju kasutab ära vähemalt 20% tarbitavast hapnikust. [Kui oled 3 päeva hingamata olnud peaksid surnud olema ;) ]

Mediteerimine koos hingamise harjutustega?

2.osa. lk 167-203. Jahupea võõrutusravi.
Optimaalse aju toitumise reeglid. Paastumine, rasvad ja hädavajalikud lisaained. Geenimeditsiin. Leptiinid, uni, hormoonid.

Aju kasutab ära 22% kogu keha poolt puhkeolekus tarbitavast energiast. Lk 169.

Lk 173. Ketoos: Nii aju kui ka süda töötavad ketokehade peal 25% paremini kui suhkru/glükoosi peal.
“Te piirate päevase süsivesikutetarbimise 30-40 grammini nelja nädala jooksul, pärast mida võite seda suurendada umbes 60 grammini.” Lk 173. (Olgu mainitud, et siis jääb rasva osakaal kaloraažis 75-90%, et valgutarbimine mõistlik hoida (nt 1,0-1,5 grammi kehakaalu kg kohta vastavalt vajadusele). Keha peaks ketoosi jõudma 4-10 päevaga, kõrvalnähud (vaimne väsimus, jõuetus) kaovad umbes 7-14 päevaga kui keha on kohanenud ketoosiga ja kasutab 100% ketokehi. Individuaalne, konsulteeri oma treeneriga. Ketoatsidoosi oht 1.tüüpi diabeetikutele.)

DHA moodustab rohkem kui 90% ajus leiduvatest oomega-3 rasvhappetest. lk 175

D-vitamiini vaegust on seotud vaimsete võimete languse riskiga, depressiooni ja kroonilise väsimusega. Lk 179. D-vitamiin on oma olemuselt hormoon, mida organism vajab normaalseks toimimiseks.

3.osa. lk 203-268. Ütle jahupeale hüvasti!
Neljanädalane tegevuskava: toitumisplaan, uneaeg, lisaained ajule, liikumine.

Autori poolt äratoodud toidulisandid aju jaoks:

  1. alfa-lipoehape (ehk tiokthape; lipoehape; N-vitamiin) – 600 mg päevas;
  2. kookosõli, kookosrasv – 1 teelusikas päevas
  3. DHA, dokosaheksaeenhape , omega-3 rasvhape- 100 mg päevas; võite osta ka DHA, mis on kombineeritud EPA-ga, valige kalaõli baasil või merevetikatest toodetud DHA.
  4. probiootikumid – valige see, mis sisaldab vähemalt 10 miljardit aktiivset bakterit vähemalt kümnest eri liigist või tüvest, sealhulgas Lactobacillus acidophilus ja bifidobaktereid.
  5. resveratool – 100 mg 2 korda päevas
  6. kurkum – 350 mg kaks korda päevas
  7. D-vitamiin – 5000 RÜ’d päevas.
    NB! Eesti toidusoovituste järgi on päevane maksimaalne ohutu annus täiskasvanutel 4000 IUd (Internatioanl Units ehk RÜd – Rahvusvahelist Ühikut) (100 mcg; mikrogrammi) ning lastel 2000 iu (50 mcg). Eritingimustel võib vajadus ulatuda 10 000 IUni.

+++
Loe ka: Eesti riiklikud toitumissoovitused 2015