Rubriigid
Tervis

Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine

Euroopa Liidus on võetud kindel plaan elektromagnetväljade teemal selgus luua ning töökaitset tõhustada. M.Tupits sotsiaalministeeriumist kirjutas Eesti Töötervishoius (nr 4, 2009) plaanist vähendada tööõnnetuste arvu Euroopa Liidus veerandi võrra. Kaheksa tähtsama arenguvaldkonna seas, millele panustatakse, oli tähelepanu ka elektromagnetväljadel.

Märkused, 17.juuni 2017:
Elektroülitundlikkuse sümptomite ja elektromagnetväljade vahel puudub tänaseks ilmunud teaduskirjanduse põhjal selge seos, loe pikemalt siit: elektriallergia.
Uuringus ei leitud mingit seost mobiiltelefonide kasutamise ja ajuvähi vahel

Elektromagnetväljade mõju tervisele

Millise karakteristikaga elektromagnetväli (sagedus, tugevus) on ohtlik ja milliseid tagajärgi see põhjustab, selle kohta annavad teadusuuringud erinevaid vastuseid. Varem arvati EMVde puhul ohtliku olevat vaid soojusefekt kehakudedes – et terve keha või osa sellest ei kuumeneks üle teatud piiri, mis muidu hakkaks häirima organismi funktsionaalset talitust. Nüüd on aga hakatud mõistma muid mõjusid: osaliselt on suudetud tuvastada muutusi DNA struktuuris; avastatud on häireid rakutalitustes; viiteid on ajutegevuse häiritusest; seos on loodud peapöörituse ja diskomfordiga. Vastavaid uuringuid on tehtud mitmeid, kuid sellele vaatamata ei saa öelda, et need kahjulikud tervisemõjud oleks ümberlükkamatult tõestatud. Kasuliku ülevaate elektromagnetväljadest biomeditsiinilisest aspektis andis Hiie Hinrikus Eesti Töötervishoius nr 1, 2009.

Järgnev osa on kopeeritud Tarmo Koppeli elektromagnetväljade artiklist, mida ta täiendab vahel. Tarmo on keskkonnatervise teadlane, uurimistöökogemusega elektromagnetväljade alal 10 aastat. Tema uurimustöö keskendub peamiselt elektromagnetväljadele, nende põhjustatud tervisemõjudele ning riskihaldusele. Viimased 3 aastat on Tarmo osalenud Euroopa Liidu ja Eesti elektromagnetväljade seadusandluse väljatöötamisel ja analüüsis. Viimased aastad uurimistöös on keskendunud mobiilside (mobiilse andmeside) riskihaldusele.

Peamine nõuanne on: mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on neid vältida, kus teisiti võimalik.

Elektromagnetväljade (EMV) vähendamine tasub ette võtta järjekorras:
1) eemaldada EMV-allikas või kui see pole võimalik siis
2) minna EMV-allikast piisavalt eemale või kui see pole võimalik siis
3) ekraneerida/summutada see EMV.

Elektromagnetväljade mõju kodus ja tööl

Kuidas vähendada elektromagnetvälju kodu- ja töökeskkonnas?

Juhtmeta interneti asemel eelistada juhtmega võrguühendust
WIFI-ruuteril saab WLANi välja lülida ning ühendada arvuti võrku juhtmet pidi (LAN-kaabliga). Samuti sülearvutil saab WLANi režiimi välja lülida. 3G-internetipulk aga on justkui pidevalt toimiv mobiiltelefon. WIFI-antenn arvutil on üks suuremaid elektromagnetvälja tekitajaid tänapäeval, sest internetti kasutatakse tundide viisi. Samuti ei pruugi piisav olla sellest, kui sina loobud WIFI kasutamisest, sest teisel pool seina olev naabri WIFI-ruuter kiirgab edasi.

Sülearvuti kokkupuude kehaosadega minimaalseks
Sülearvuti on laua peal, mitte süles, kus see on lähedal suguorganitele. Sülearvuti on kooslus erinevate sageduste ja tugevustega elektromagnetväljadest.
Parem on ka kasutada sülearvuti juures välist USB-porti ühendatavat klaviatuuri – sel moel ei ole kiirgusallikas pidevalt käte all. Väline klaviatuur on elektromagnetväljade mõistes seega palju ohutum.

Juhtmega tehnoloogia eelistamine juhtmeta tehnoloogiale
Seadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt tänu raadiosidele, mis nende vahel toimib. Näiteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetvälja. Mõned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, millega ei kaasne riski (näiteks kaugjuhtimispult).

Mobiiltelefonile eelistan tavatelefoni
Tavatelefon (juhtmega) ei tekita selliseid elektromagnetvälju nagu mobiiltelefon. Seepärast võib sellega ka pikemalt lobiseda.

Mobiiltelefon kehast eemal
Kasutan bluetooth-handsfreed või telefoni sissehitatud käed-vaba-funktsiooni. Juhtmega tavaline hands-free ei sobi, sest selle juhe võib toimida antennina, suurendades säritust veelgi. Nutifoni kasutada internetis surfamiseks minimaalselt. Mida rohkem on telefon kehale lähemal, seda tugevam säritus. Mobiiltelefoni ei kanna taskus, vaid kotis vm kohas, millel pole pikemaajalist kokkupuudet kehaga. Eriti tasub hoiduda mobiili kandmisest püksitaskus (reproduktiivfunktsionaalsus). Mobiiltelefon (ooterežiimis) on vähemalt 1m kaugusel minust. Öösel, veel parem, kui 4m.

Ka Bluetooth-handsfree kiirgab
Arvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende võimsus on u 20 korda väiksem kui mobiiltelefonil. Bluetooth seadmed saadavad ka ooterežiimis majakasignaali. N lauapealne, statsionaarne Bluetooth-handsfree mobiiltelefonile tekitab pideva ekspositsiooni. Sama kehtib autosse mõeldud Bluetooth-handsfree kohta. Kui soov on Bluetooth-handsfreed kasutada, siis vähem kiirgab kõrva pandav handsfree.

Mobiiltelefoniga kõned lühikeseks
Hoian mobiiltelefoniga kõned lühikesed (hea, kui alla 3min) ja ei jää lobisema. Väldin asjatuid kõnesid.

Mobiiltelefonis valin, kas kasutan 3G võrku või GSM-võrku
Madalama raadiosagedusega elektromagnetväljad arvatakse keha suhtes olevat leebemad kui kõrgsageduslikud. GSM-võrk on sagedusel ~900MHz, 3G-võrk töötab sagedusel ~1800MHz. Kõige “efektiivsem” termoefekt kehas leiab aset sagedusel 2400MHz, seetõttu valiti see sagedus ka mikrolaineahjude töösageduseks. Küll aga on GSM-sagedusel töötava telefoni saatja võimsus palju tugevam 3G omast, seega saab GSM-telefoniga rääkides suurema doosi kui 3G-telefoniga. Uurimustest võib siiski järeldada suuremat terviseriski 3G-sagedusel töötavatest mobiiltelefonidest, kui GSM-sagedustel.

Eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid
Elektriseadmed, mis on metallkorpusega ja see korpus on korrektselt ühendatud topeltmaandusega (standardne europistik), kiirgavad vähem elektromagnetvälju kui näiteks plastkorpusega seamded. Näiteks tavalise pikendusjuhtme asemel kasurada spetsiaalset varjestatud korpusega pikendusjuhet.

Vähekasutatav tehnika vooluvõrgust välja
Kaasaegsed seadmed toimivad enamasti läbi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter võib olla seadme korpuses või sellest väljas. Soovitav on üle kontrollida kõik adapterid (toiteplokid), sest vananenud või rikkis adapterid võivad tekitada märkimisväärse elektromagnetvälja. Hoiduda tasub odavatest, mittekvaliteetsetest (tihti hiina päritolu) adapteritest, sest nende koostel on kokku hoitud EMI-filtrite pealt.

Adapteriga laualambi asemel kasutada traditsioonilist laualampi
Traditsioonilise laualambi all on siinjuures mõeldud mudelit, mis töötab 230V pingega, on lihtsa ON/OFF lülitiga ning ei oma pingemuundurit (adapterit). Sama printsiipi võib rakendada ka põranda- ja seinalampidele. Aga laualamp on enamasti inimesele lähemal, seega ka tekitatud elektromagnetvälja mõju suurem. Kõiksugu reguleeritava valgustugevusega lülitid, puutetundlikud lülitid, madalvoolu (näiteks 12V) pirnid eeldavad pingemuundurit, mis tekitab liigse elektromagnetvälja.

Majapidamisse vähem adaptereid
Elektriseadmete toiteadapterid (need karbid, mis alaldavad vooluvõrgu 230V pinge madalamaks alalisvooluks n 12V) tekitavad kesksageduslikku elektromagnetvälja. Odavamate/võimsamate impulssadapterite puhul on see väli päris kaugeleulatuv ning levib mööda elektrijuhtmestikku tervesse majapidamisse. Tasub teada, et saastelektrit tekitavad adapterid võivad sisse ehitatud olla ka kodutehnika korpusesse (n DVD-mängija). Seega on mõistlik lahendus eemaldada vooluvõrgust kõik pistikud, millised pole kasutusel (n DVD-mängija võib pistikupessa ühendada vaid siis, kui sealt midagi vaatad).

Magamistubades öösel tehnika vooluvõrgust välja
Kõige mõjutatavam on inimene elektromagnetväljade poolt magades. Ooterežiimis (stand-by) seade toodab ka EMVd. Palju vähem toodab EMVd seade, mis on välja lülitatud (OFF). Üldse ei tooda aga EMVd seade, kui selle juhe on eemaldatud voolupistikust.
Soovitatav on voodi lähetusest eemaldada näiteks äratuskellad, mis saavad toite vooluvõrgust.

Väikelaste vooditele suurem tähelepanu
Mida noorem laps, seda suuremat mõju omab keskkond tema organismi kujunemisele. Tugev elektromagnetväli võib põhjustada hälbeid organismi arengus. Tähelepanu osutada, et väikelapse voodi ei oleks vastu seina, milles on samas kohas elektrikaabel, eriti kui sel kaablil on suurem koormus taga. Samuti vt, et teispool seina poleks tugevat elektromagnetvälja tekitavaid seadmeid. Arvestada tasub ka kõikide teiste soovitustega, mis siin lehel toodud.

Võimsatest majapidamisseadmetest end eemal hoida
Mitmed majapidamisseadmed, köögitehnika tekitavad tugeva magnetvälja. Magnetvälja tugevus on tingitud tarbitud voolu hulgast, kuid ka seadme elektrotehnilisest konstruktsioonist. Väga tugeva magnetvälja tekitavad näiteks tolmuimeja, elektripliit ja ka mikrolaineahi. Kaasaegsete induktsioonpliitide kuumutusplaadid tekitavad tugevama magnetvälja (võrreldes tavaelektripliitidega) ning nende tugev magnetväli võib mõjuda ka korrus üles- või allapoole. Ka veekeetja ja mitmed mootoriga seadmed tekitavad tugeva magnetvälja. Seega kõnealuste seadmete töösolles, tasub end neist eemal hoida.

Kineskoobiga kuvari ja televiisori asendamine LCD/LED-ga
Kui kineskoop töötab, hea oleks 2m ulatuses selle taha luua vaba tsoon.  See EMV läheb ka läbi seina. Kineskoop kiirgab EMV ka ettepoole. LCD-teler (samuti LED-teler) toodab märkimisväärselt vähem elektromagnetvälju kui kineskoopteler. Vältida tasub plasmatelerit, mis toodab elektromagnetvälju veelgi enam kui kineskoopteler.

Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks
Juhul, kui pead seda kasutama, viibi vähemalt 4m kaugusel sellest või veel parem, lahku sellest ruumist (tööreziimil). Isegi täiesti töökorras mikrolaineahi võib tekitada tugeva kõrgsagedusliku elektromagnetvälja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. Mõnede uurijate arvates pole olemas sellist mikrolaineahju, mis ei lekiks mikrolaineid.

Säästupirnid minema
Säästupirn sisaldab odavat voolualadit, mis tekitab kesksagedusliku elektromagnetvälja (saastelekter). Soovitatav neid mitte kasutada ruumides, kus pikemajaliselt viibitakse. Kõige suurem on mõju neil säästupirnidel, mis kehale (eriti ajule) lähemal, näiteks laualamp. Samas tuleb tõdeda, et koridorides, tehnilistes ruumides ja õuevalgustites on nende kasutamine energiasäästu eesmärgil põhjendatud.

LED-pirnid võivad samuti tekitada saastelektrit
Osad LED-pirnid ei tekita peaaegu üldse elektromagnetvälja, teised aga sarnaselt CFL-le märkimisväärse saastelektri, tulenevalt sisseehitatud pingemuunduri disainist ja kvaliteedist. Vahet teha saab küll ainult mõõtmise läbi.

Jälgida, mis pidi pistiku võrgupessasse torkad
Lihtsa elektriskeemiga seadme, näiteks laualambi puhul (ooterežiimis) võib elektrivälja vähendada mitu korda, kui torgata selle pistik pesasse õiget pidi – nii, et lüliti asub faasijuhtme peal, mitte faasinullijuhtme peal. Viimasel juhul, isegi kui seade pole sisse lülitud, läbib elektrivool seadet sellegipoolest ning kogu see ahel on pinge all, omakorda olles elektriväljale antenniks. Selle printsiibi turvaliseks järgimiseks on vaja kontaktivaba faasiindikaatorit (u 8€), mis näitab, kas elektrijuhtmel on pinge peal või mitte.

Korrasta lahtised elektrijuhtmed
Mida vähem juhtmeid põrandal ja mujal seda parem (eriti kui juhtmel koormus taga). Mida laiema pindala elektrijuhtmed haaravad, seda laiem mõju ka nende poolt tekitataval elektri- ja magnetväljal.

Tekita vahemaad enda ja elektrijuhtmete ja -seadmete vahele
Säti võimalikult eemale elektrijuhtmetest oma töökoht, puhkekoht(diivan), magamiskoht jm kohad, kus viibid pikemalt. Kuigi iga elektrijuhtme ja -seadme poolt tekitatav magnetvälja tugevus sõltub tarbimise koormusest, siis enamus juhtudel võib rahule jääda kui vahemaa on 2m.  Tähelepanu tasub osutada, et juhtmed oleks kehast võimalikult eemal: juhtmed seinas ja juhtmed põrandal.
Maja ehitamisel/renoveerimisel saab valida, et elektrijuhtmeid mitte tuua ülalmainitud kohtadele (kindlasti tasub vältida juhtmeid voodipeatsipoolses seinas).

Töölauale vähese ekspositsiooniga koht
Vali töölauale selline koht (võimaluse korral ka tuba), kus elektromagnetväljade kiirgus on nõrgeim. See soovitus kehtib nii madalsageduslike (vooluvõrk) kui ka kõrgsageduslike (WIFI) elektromagnetväljade intensiivsuse kohta. Eriti kõrgsageduslike EMVde puhul võib isegi poole meetri võrra töökoha nihutamine vähendada EMV ekspositsiooni sadu kordi, juhul kui see sattus olema varem nn kuumas kohas, kus kõrgsageduslikud lained peegeldustest koondusid.

Lihtne elektromagnetdetektor on abiks
et leida kodus need elektromagnetiliselt “kuumad kohad”, mille suhtes saab siis midagi ette võtta. Tihtipeale võid oma territooriumil kõik elektrosaaste allikad eemaldada, aga kui naaber kasutab sellist tehnoloogiat, võib see ulatuda ka sinu koju. Samas peab arvestama, et ise mõõtes võivad jääda osad riskikohad märkamata, nagu meie mõõterühm on teinekord kodusid mõõtes avastanud. Samuti tuleb madal-, kesk- ja kõrgsageduslike väljade mõõtmiseks kasutada erinevad seadmed.

Ehitusel

Ehituslikud ja elektrotehnilised abinõud. Allpool toodud ja muude autori poolt soovitatavate tehniliste põhimõtete järgimine  alates elamu ehitamisest/renoveerimisest võimaldab luua nullmaja. Nullmaja iseloomustab elektrokliimat, mis on lähedane loodusele – elektromagnetvälja komponendid on viidud nullilähedaseks. Arvestada tuleb terve elektromagnetilise spektriga: staatilised, madalsageduslikud, kesksageduslikud ja kõrgsageduslikud elektri- ja magnetväljad; neile sobivate vastumeedetega. Arvestada tuleb elektromagnetvälja allikaid nii maja sees kui väljaspool.

Demand-switch
Tavaline automaatkaitse vahetatakse elektrikilbis välja sellise automaatkaitsme vastu, mis laseb voolu juhtmetesse vaid siis, kui seal tarbimine (elektriseade) taha lülitatakse. Kui tarbimist taga ei ole, siis laseb selline kaitse juhtmesse vaid nõrga voolu, et aru saada, kui seade taha lülitatakse ning voolu läheb vaja. Demand-switch’i eelis on see, et sel ajal, kui elektritarbimist ei ole, puudub ka elektrijuhtmetes vool ning seega ka elektriväli. See lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Magnetlüliti
Alternatiiv eeltoodud lahendusele, on paigaldada tuppa (n magamistuba) magnetlüliti, millega saab elektrikilbist sinna tuppa tuleva voolu välja lülitada. Ka selle lahenduse eelis on sama eelmisega – kui elektrijuhtmetes voolu pole, puudub ka elektriväli. Ka see lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Häirefiltrite installeerimine
Mitmed kodu-, kontori- ja tööstusseadmed moonutavad vooluvõrgu elektrit, piikides selle külge kõrgsageduslikku müra. Need häired elektrijuhtmestikus saab teatud määral kinni filtreerida, kasutades spetsiaalseid filtreid.

Varjestatud elektrijuhtmed
Et vähendada elektrivälju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel või remondil elektrisüsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest vähe kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektrivälja isoleerimisel, kuid magnetväli tuleb takistamatult läbi. Samas, magnetväli kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.

Kolmesooneline elektrikaabel
Veel üheksakümemndatel ehitati majade elektrijuhtmestik kahesooneline elektrikaabliga. Kolmesooneline kaabel (kolmas soon topeltmaandus) on aga vajalik, et maandada elektriseadmete korpused. Sellest maandusjuhtmest on palju abi ka elektromagnetväljade varjestamisel ja maandamisel. Kaasaegsed majad on kolmesoonelise kaabliga.

Elektri-põrandaküttele eelistada muud kütteliiki
Elektrisoojenduskaabel põranda sees kiirgab elektromagnetvälja.

Suuremate metallpindade maandamine
Maandatakse nii ehituskonstruktsioonid kui suuremad metallpinnad sisemööblil. Kõik maandamata metallosad koguvad endasse uitvoole, tekitavad elektrostaatilise laengu ja/või resoneerivad edasi eemal paiknevadi EMV-allikaid. Sealhulgas metallvoodid jm metalsete pindadega mööbel, mõned elektrotundlikud inimesed maandavad isegi vedrumadratside vedrud.

Timmeriga valgustitest hoidumine
Reguleeritava valgustugevusega lüliti (timmer) tekitabliigse  elektromagnetvälja, mis kiirgub edasi ka elektrijuhtmetelt ja lambilt. Selline elektromagnetväli puudu tavalistel SEES/VÄLJAS lülititel.

Madalvooluvalgustitest hoidumine
Madalvooluvalgustid (12V) toimivad läbi adapteri. Enamus selliseid adaptereid tekitavad liigse elektromagnetvälja, mis kiirgab mitte ainult valgustist vaid ka elektrijuhtmetest.

Seinte ekraneerimine
Juhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetvälja allikat pole võimalik likvideerida, jääb üle tarvitusele võtta kaitseabinõud: ekraneerivate ja/või absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt võib kiirgusvälja märkimisväärselt alandada. Sellel abinõul on aga ka varjukülg – ruumist võib saada Faraday lõks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks.

Ekraneerivate kardinate kasutamine
Kui akendest tuleb läbi märkimisväärselt kõrgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad võivad selle kiirguse kinni pidada. Kui aga jääb kardina ja seina vahele jääb vahe, tuleb osa mikrolainest sealt siiski läbi.

Elektrikilp inimestest võimalikult kaugele
Kui hoone on ehitamisel või väljavahetamisel on elektrisüsteem, siis on otstarbekas asetada korteri ja/või hoone elektrikilp võimalikult kaugele nendest kohtadest, kus inimesed pikemalt viibivad. Sama põhimõtet rakendada ka kohtade valikul, kust elektrikaablid tubadesse tõmmatakse. Jälgida, et need ei jääks laste õppimiskoha või töölaua vahetusse lähedusse. Kõige enam vältida magamiskohtade lähedust. Kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka sama tugev elektromagnetväli.

Metallkonstruktsioonid betoonis
Maja ehitamisel tasub tähelepanu pöörata, et betooni valatav metallarmatuur nii vundamendis, seintes kui lagedes oleks korralikult (keevitusega) maandatud. Samuti muud metallkonstruktsioonid.

Elektromagnetväljade mõõtmine enne ja pärast kaitsemeetmeid
Mõõtmine tasub läbi viia:
1) et teada, kui suur on elektromagnetväli, et hinnata, kas üldse ja mil määral on eeltoodud meetmed otstarbekad;
2) pärast meetmete rakendamist, kas need osutusid efektiivseks – teatud juhtudel võib ekraneering olla efektiivne kõrgsageduslike väljade korral, kuid madalsageduslikud tulevad endiselt läbi.

Kodukoha valikul

Kõrgendatud magnetvälja allikatest eemale
Trafod, alajaamad, kõrgepingeliinid tekitavad elukeskkonda kõrgendatud magnetvälja. Sama võib kehtida tööstusliku rajatise/instrumentariumi kohta, mis asetseb elamispinna vahetus läheduses.

Tavapinge elektriliin olgu elamust piisavalt kaugel
Kuigi ekspositsioon magnetväljadele on seostatud rohkem kõrgepingeliinidega, võib ka tänava tavapingeliin tekitada hoones märkimisväärse magnetvälja, kui elamu asub sellele lähedal.

Eemale majja siseehitatud trafo-alajaamast
Osades majades on trafo, alajaam ehitatud majja sisse. Selle vahetus läheduses viibivad inimesed on pideva kõrgendatud magnetvälja keskkonnas.

Mobiilside mastidest eemale
Mobiilside mast tekitab piirkonda, kuhu see on rajatud, kõrgendatud raadiosagedusliku (mikrolaine) elektromagnetvälja fooni. Linnas paigaldatakse mobiilsideantennid kõrgemate hoonete katustele, seintele.

Tele- ja raadiomastidest eemale
Tele- ja raadiomastid tekitavad ümbruskonda kõrgendatud raadiosagedusliku fooni (VHF, UHF). Nende mastide väli ulatub märkimisväärselt kaugemale kui mobiilsidemastide puhul. Raadioantenne paigaldatakse ka hoonete katustele (n Nõmme Raadio saateantenn Nõmme keskuse katusel).

Võimsatest raadiosideantennidest eemale
Militaar- ja operatiivside võib rakendada võimsaid saateantenne elamupiirkondades või äripiirkondades. Nende antennide vahetus läheduses võib esineda kõrgendatud raadiosageduslik elektromagnetväli.

Radaripostidest eemale
Radarid (militaar-, tsiviillennundus-, mereseire, meteoroloogia jm radarjaamad) tekitavad ümbruskonda ülikõrgsagedusliku elektromagnetvälja kõrgendatud fooni.

Suured metalsed pinnad fokuseerivad elektromagnetvälju
Metallkattega hooned (n kaubanduskeskused, plekkangaarid, ärihooned jms) võivad peegeldada/fokuseerida keskkonnas levivaid elektromagnetvälju. Sellise rajatise kõrval võib seega esineda, asjaolude kokkusattumisel, kõrgendatud elektromagnetvälja foon.

Ülemistel korrustel on RF elektromagnetväli tugevam
Linnades on reeglina alates 3. korrusest sissetungiv raadiosageduslik elektromagnetväli mitu korda tugevam kui alumistel korrustel. See on tulenev raadiolainete levikust üle hoonete, puude.
Nimetatud elektrotehnilised muudatused usaldada kvalifitseeritud spetsialisti teha. Autor  soovitab jätta asjatundjate rakendada ka soovitused, millest lugeja täiesti aru ei saa: ebaadekvaatne rakendus ei pruugi anda soovitavat tulemust ning võib olla teatud juhtudel ohtlik.

21.august 2015

Loe ka: Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes
E-ained – lisaained toidus

Lisalugemist ja kasutatud allikad:
http://tarmo.koppel.ee/?page_id=76
http://www.ttu.ee/tarmo-koppel
http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=45&article_id=560
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1263_1230.html

http://www.energoman.ee/elektromagneetilised
http://kiirgusinfo.ee
http://tervistagasi.eu/elektromagnetkiirguse-kahjulik-moju-dna-le-dr-martin-blank/
http://tervistagasi.eu/mesilased-kaovad-kriitilise-kiirusega-ja-emf-ohtudest-sharon-noble/

http://banaanisaar.ee/keskkond/emf/
http://www.aigarsade.com/Kuidas_kaitsta_end_EMV_ohtliku_moju_eest.pdf

Kuukiri

Rubriigid
Tervis

Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes

Tarbekemikaalid on osa kaasaegsest tööstuslikust ühiskonnast. Iga päev puutuvad miljonid inimesed igapäevaste tarbekaupade kaudu kokku mitmesuguste tarbekemikaalide ja ohtlike ainete kokteiliga. See on piisav põhjus arutlemaks, kuidas see mõjutab meie tervist ja keskkonda.

Siin artiklis on eelkõige toodud ära, kuidas vältida võimalikult palju ohtlikke tarbekemikaale, sest need tööstuslikud ja keemilised protsessid kuidas need ained meie tarbimise ringlusesse jõuavad on kohati liiga pikad ja keerulised.

Ohtlike ainete verre sattumise näitlikustamiseks analüüsis Balti Keskkonnafoorum (BEF) 2014. a kevadel kümne Eesti ja kümne Leedu vabatahtliku verd. Proovid näitasid, et kõigi vabatahtlike veres leidus nii ftalaate, polübroomitud difenüüleetreid kui ka perfluoroühendeid.

Kokku on järgnevas loendis 5 erinevat ohtlikku tarbekemikaali.

Ohtlikud tarbekemikaalid

1.
Ftalaadid
on tänapäeval ühed kõige levinumad sünteetilised saasteained. Neid kasutatakse peamiselt selleks, et muuta PVC (polüvinüülkloriid) plastid pehmeks ja painduvamaks. Painduvas plastis on neid kokku umbes 30%.

Kuidas ftalaate vältida?

  • Väldi PVC-tooteid maja ehitamisel või rekonstrueerimisel.
  • Kasuta plaste taastöötluse koodidega (2), (4) või (5), sest PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. Need koodid on tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale.
  • Eelista plastleludele puidust ja riidest mänguasju.
  • Piira ihuhooldustoodete, kosmeetika ja lõhnaõlide kasutamist, seega ftalaatide manustamist naha kaudu.
  • Puhasta kodu regulaarselt HEPA filtriga tolmuimejaga (või kasuta niisket lappi), et vähendada kokkupuudet ftalaatidega tolmu kaudu. HEPA on sellist tüüpi filter, mis suudab kinni pidada suure hulga väga väikesi osakesi, mille teised tolmuimejad lihtsalt lasevad sinu kodu õhku tagasi.
  • Loe märgiseid. Ftalaate saab identifitseerida selliste kemikaalide nimetuste või lühendite järgi: DBP (din-butüülftalaat, dibutüülftalaat), DEP (dietüülftalaat), DMP (dimetüülftalaat), DEHP (di(2 etüülheksüül)ftalaat), BBP (butüülbensüülftalaat).
  • Ole tähelepanelik sellise termini suhtes nagu „fragrance“: need tooted võivad sisaldada ftalaate.

Ftalaadid on juba keelustatud alla 3-aastaste laste plastleludes. 2015. aastast keelustatakse nad Euroopa Liidus enamikus toodetes. Eelista ostmisel EL-is toodetud asju.

2.
Perfluoritud ühendid (PFC-d)
taluvad väga kõrgeid temperatuure, on vastupidavad lagunemisele ja lõhustumisele, hülgavad vett, mustust ja rasva. Nendega saab muuta materjale plekkidele ja nakkumisele
vastupidavaks. Perfluoritud ühendeid kasutataksegi paljudes rakendustes, kaasa arvatud mittenakkuva pinnaga kööginõude (Teflon®) ja tekstiilide (Gore-Tex®), juhtmeja kaablikatete, elektroonika, pooljuhtide jpm tootmisel.

Kuidas perflouritud ühendeid vältida?

  • Jälgi toidupakendeid, väldi rasvast ja õlist pakendatud toitu ja kiirtoitu. Toidupakendid on sageli rasva hülgava kihiga.
  • Väldi mööbli, vaipade, jalatsite ja riiete töötlemisel neid pleki- ja või veekindlaks muutvaid vahendeid.
  • Ära kasuta hooldusvahendeid, mille puhul on kasutatud teflonit või mis sisaldavad koostisosi nimetusega „fluoro“ või „perfluoro“. PFC-sid võivad sisaldada hambaniit, küünelakk, kreemid, silmameigi- jm kosmeetikavahendid.
  • Eelista HEPA-filtriga tolmuimejat ja kasuta seda regulaarselt.
  • Väldi Teflon® või muid mittenakkuva kihiga kaetud köögitarbeid. Eelista malmist, keraamilise kattega või katteta panne.

3.
Polübroomitud difenüüleetreid (PBDE-d)
võib leida peaaegu igast esemest, mis juhib elektrivoolu või on väga tuleohtlik, nt mööblivaht (pentaBDE), telerikesta plast, olmeelektroonika (decaBDE), arvutite ja kodutehnika plastid (octaBDE). Nende kemikaalide kasulik omadus on see, et nad aeglustavad süttimist. Kuid PBDE-d püsivad keskkonnas ja akumuleeruvad (kogunevad) elusorganismides.

Kuidas polübroomitud difenüüleetreid vältida?

  • Eelista HEPA filtriga tolmuimejat ja kasuta seda sageli.
  • Kata mööblipolstris olevad rebendid, sest need eraldavad vahtpolüuretaani, eriti kui vaht pudeneb.
  • Polübroomitud difenüüleetrid akumuleeruvad rasvas, niisiis söö vähem loomseid rasvu.
  • Pea meeles: Euroopa Liidus toodetud elektroonika- ja elektriseadmed (personaalarvutid, telerid, mobiiltelefonid) ei tohi alates 2008. aastast sisaldada decaBDE-d. Kuid vanemad esemed võivad decaBDE-d siiski sisaldada.
  • Tutvu ettevõtete poliitikaga. Paljud tootjad on keelustanud polübroomitud difenüüleetrite kasutamise oma kaubamärgiga toodetes, nt NOKIA ja SONY ERICSSON mobiiltelefonides,
    SAMSUNG MP3-mängijates, APPLE sülearvutites jne.

4.
Tinaorgaanilisi ühendeid
kasutatakse:

  • PVC lagunemise vältimiseks;
  • keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks (nt mööbli jaoks vahtpolüuretaani valmistamisel);
  • klaasmahutite mikromõrade vältimiseks;
  • vaipades ja tekstiilis, et neisse ei tekiks seent;
  • pestitsiidina kartuli, suhkrupeedi, pekaanipähklite, tsitruseliste, puuviljade, viinamarjade, köögiviljade ja väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva humala kaitsmiseks.
  • Tarbekaupades kasutatakse tinaorgaanilisi ühendeid põhiliselt toodete antibakteriaalsete omaduste parandamiseks (nt allergeenivabad padjad, mähkmed, sportlaste jalapihused); elastsete plast- ja kummitoodete (nt PVC-põrandad, jalatsite tallad, vihmariided, vinüültapeet) valmistamiseks, PVCtrükiks riietele (nt T-särgid, kotid, rannapallid, jalgrattapüksid, vannikardinad, kõrvatropid).

Kuidas tinaorgaanilisi ühendeid vältida?

  • Väldi kodus PVC-d. See aitab vähendada tinaorgaaniliste ühendite kogust kodumajapidamise õhus ja tolmus.
  • Väldi „seente vastu“ töödeldud riideid ja jalatseid.
  • Eelista ökomärgistatud (nt Põhjamaade Luige ökomärk, Saksamaa Öko Test) mähkmeid ja naiste hügieenitooteid. Hangi teavet tootjate ning nende keskkonna- ja tervisepoliitika kohta.

5.
Alküülfenoolid
(AP) on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide (APE) tootmiseks. Tarbekaupades kasutatakse alküülfenooletoksülaate peamiselt nt autopesu- ja autohooldustoodetes, puhastus- ja pesuvahendites, rasvaärastites, kosmeetikas, värvides ja lakkides, pestitsiidides, ravimites, plekieemaldites, tekstiilis. Euroopa Liidus toodetakse umbes 20 000 tonni oktüülfenoole aastas ning neid kasutatakse autorehvide, elektriisolatsioonikatete ja trükivärvi tootmiseks.

Nonüülfenooletoksülaadid aitavad stabiliseerida emulsioone, mida kasutatakse tarbekaupades (kosmeetika, ravimid, ihupiimad ja -kreemid, aga ka majonees ja mõned teised toiduained). Emulsioon on kahe vedeliku segu. Ilma stabilisaatoriteta (nagu nonüülfenooletoksülaadid) läheb segu tagasi mittesegunenud olekusse. Nonüülfenooletoksülaadid kindlustavad, et emulsioon jääb stabiilseks.

Mõnedes inimvere proovides on leitud 8 korda suuremat nonüülfenoolide kontsentratsiooni kui on nende lubatud tase Euroopa Liidu jõgedes.

Kuidas vältida alküülfenoole?

  • Väldi kosmeetikavahendeid, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole.
  • Väldi tekstiile, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole. NB! Ka Euroopa Liidu ettevõtetel asuvad paljud tootmisüksused väljaspool Euroopat;
  • Vali ökomärgisega tekstiilid (EL-i Lilleke või Öko-Tex 1000), sest nendes on alküülfenooletoksülaatide kasutamine keelatud.

Tarbekemikaalid kodus

Paljud teadlased on hakanud muretsema selle pärast, et pikaajaline kokkupuude erinevate kemikaalide väikeste koguste kokteiliga – nagu näiteks need, mida puhastusvahendid jätavad toaõhku või kodutolmu – võib seada ohtu meie tervise. Tavaliselt kontrollitakse kemikaali mõju inimese tervisele ühe kemikaali kaupa. Kuid tegelikkuses puutume me iga päev kokku mitmete kemikaalidega. Riski saab vähendada, valides ohutumaid tooteid. Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste ja tavaliste, vähem mürgiste ning odavate ainetega nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ja booraks. Ning üha rohkem tootjaid pakub ka ohutumaid puhastustooteid.

tarbekemikaalid kodukeemias
Tarbekemikaalid kodukeemias

 

Üldotstarbelised puhastusvahendid. Need võivad sisaldada tugevalt ärritavaid aineid nagu ammoniaaki, mis võib põhjustada ka neeru- ja maksakahjustusi, kloori, mida tuntakse ka valgendi nime all või formaldehüüdi, millel on vähki tekitav toime. Väga sageli sisaldavad need näiteks säilitusaineid, aroomiaineid ja värvaineid, sealhulgas hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale ning kemikaale, mis kutsuvad esile naha ülitundlikkust ja hingamishäireid. Enamikeks puhastustöödeks sobivad lihtsad üldotstarbelised seebipõhised puhastusained. See on odavam, kodus on vaja hoida ja kasutada vähem erinevaid tooteid ning toaõhu keemiline saastatus on märksa väiksem.

  • Vältige akende, grillide, hõbeda või ahjude puhastamiseks mõeldud spetsiaalseid vahendeid, kuna need võivad sisaldada suures koguses mürgiseid kemikaale.
  • Ärge kasutage klooripõhiseid puhastusaineid, kuna need moodustavad ammoniaagi või äädikaga segunedes mürgiseid klooriaure.
  • Jälgige, et puhastamise ajal oleks kodus piisav ventilatsioon.

Õhuvärskendid. Selle asemel, et meie heaolu suurendada, võivad need „õhuvärskendid” sisaldada kemikaale, millel arvatakse olevat kantserogeenne mõju või mis võivad põhjustada allergiaid ja mõjuda halvasti hingamisteedele.

  • Avage aknad! Laske halb õhk välja. Värske õhk on parem kui mis tahes kunstlik toode.
  • Vältige õhuvärskendajate kasutamist lastetoas.

Pesupesemisvahendid võivad sisaldada pleegitusaineid, sünteetilisi valgendeid, ülitundlikkust põhjustavaid lõhnaaineid ja pindaktiivseid aineid. Pesuaine jäägid rõivastes ja voodipesus võivad põhjustada nahaärritust ning lõhnaained kutsuda esile allergilise reaktsiooni.

  • Vältige pesupehmendajaid, plekieemaldeid, desinfitseerivaid pesulisandeid ja eelpesuaineid.
  • Proovige alternatiivseid mitteohtlikke pesuaineid: sooda + äädikas, pesupähklid, seebihelbed, sapiseep.

Nõudepesu. Kas pesta nõusid käsitsi või nõudepesumasinas? Nõudepesumasin annab enamasti parema tulemuse lühema aja ja väiksema veekuluga. Nõudepesumasinale mõeldud pesuained sisaldavad sageli keskkonnale kahjulikke fosfaate ja ülitundlikkust tekitavaid aineid. Käsitsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid on üldiselt nahale vähem kahjulikud.

  • Kui pesete nõusid käsitsi, ärge kasutage voolavat vett, leotage kinnikõrbenud jäägid esmalt lahti.
  • Küürimiseks proovige kasutada soodat või soola, rasva eemaldamiseks lahustage sooda vees ning lisage mõni tilk sidrunimahla.
  • Nõudepesumasinas pestes: lihtsad pesutabletid ja eraldi loputusvahend ja nõudepesumasina sool on paremad kui kolm-ühes-tooted.

Vann ja WC. Paljud tualetipoti puhastusvahendid on sageli väga söövitavad ning moodustavad veega kokkupuutel mürgiseid gaase. Need sisaldavad näiteks vesinikkloriidhapet, mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure.

  • Sadestise vältimiseks puhastage tualetipotti regulaarselt harjaga.
  • Ärge kasutage desinfitseerivaid ega antibakteriaalseid tooteid, kuna need pole vajalikud. Kasutage biolagunevaid puhastusaineid, mis on valmistatud looduslikest ainetest.
  • Tualetikuulid ja lõhnastatud geelid ei ole vajalikud ning sisaldavad aineid, mis võivad põhjustada kontaktallergiat.
  • Vältige spreisid. Pihustatud tilgakesi võib kergesti sisse hingata ning need ärritavad kopse.

Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid.

  • Selliste põrandakatete nagu linoleum, plastplaadid, looduslik kivi ning plastist ja pinnakattega puitmööbli puhastamiseks kasutage vett, väga määrdunud kohtade puhastamiseks õrnatoimelist üldpuhastusvahendit.
  • Kappide, laudade ja muu puitmööbli puhastamiseks piisab niiskest lapist.
  • Õlitatud ja vahatatud puitpindadel kasutage linaõli või mesilasvaha.
  • Eemaldage plekid vaibalt ja pehmelt mööblilt veega, tugevate plekkide korral kasutage äädika ja lahja seebivee segu.
  • Mööbliriidelt saab plekid kergesti eemaldada sapiseebist segatud puhastusvahendiga.

Üldised soovitused kodukeemiale

  • Lugege läbi tootesildid ja uurige, kas tootesildil märgitud kemikaalid on ohtlikud.
  • Vältige lõhnaainetega tooteid. Lõhnaained on sageli ohtlikud ning ei anna puhastusomadustele midagi juurde; vastupidi – sageli kasutatakse neid üksnes halva lõhna varjamiseks, mida põhjustab ebapiisav puhastus. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: linalool, limoneen, amüültsinnamaal, heksüültsinnamaldehüüd.
  • Vältige desinfitseerimisvahendeid ja tooteid, mis on väidetavalt antibakteriaalse toimega. Kahjulike bakterite hävitamiseks piisab tavapärasest puhastamisest. Peale selle võivad antibakteriaalseid ja antimikroobseid aineid sisaldavad tooted tappa ka kasulikke baktereid ning soodustada antibiootikumidele resistentsete bakterite tekkimist.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Tutvuge tootja tausta ning firmapoliitikaga ja tehke ise kaalutletud otsus, või siis kasutage tooteid, mille ohutus on tõendatud ja millele on antud ökomärgis.
  • Igapäevaseks puhastamiseks saab kasutada soodat, äädikat, sidrunimahla, soola.
  • Puhastusvahendid ei saa olla 100% keskkonnasäästlikud. Seetõttu kasutage neid nii vähe kui võimalik ja jälgige kogust, eriti kontsentraatide puhul.
  • Tagage ohutus: mürgistuse vältimiseks hoidke puhastusvahendeid lastele kättesaamatus kohas. Ärge valage puhastusvahendeid mõnda teise pudelisse (kus tavaliselt hoitakse toitu või jooki).

ohtlikud tarbekemikaalid

Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid (EDC’d) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ka muidu terves organismis, tema järglastel või (alam)populatsioonides. EDCd häirivad keha hormoontasakaalu või algatavad ainevahetusprotsesse tavatul ajal elutsüklis.

Praegusel hetkel on teada enam kui 200 ainet, millel on hormoonsüsteemi kahjustavad mõjud, näiteks:

hormoone kahjustavad tarbekemikaalid

Võimalusel valige ökomärgisega tooteid:

ökomargised tarbekemikaalid el

 

Toit ja toidupakendid. Kahjulikud ained toidus võivad olla kas pestitsiidijäägid (puuja köögiviljades) või toidu töötlemisest ja pakendamisest toitu jäänud saasteained (nt bisfenool-A, BPA). Ehkki selle kohta on piisavalt murettekitavaid andmeid, kasutatakse BPAd endiselt plastist toidupakendites. Teised EDCd, mis võivad pakendist toidu sisse jõuda, on näiteks antioksüdandid ja plasti pehmendajad (ftalaadid). Samuti võib toidus leiduda selliseid säilitusaineid nagu propüülparabeen (E216) ja butüülhüdroksüanisool (BHA, E320).

  • Eelista alati klaasnõusid plastiknõudele! Kasutage oma toidu säilitamiseks või pakkimiseks mitteplastist alternatiive nagu klaas, keraamika või roostevaba teras.
  • Ärge kuumutage toitu plastnõudes, eriti mikrolaineahjus.
  • Eelistage plastikut ringluskoodiga 1,2,4 ja 5. Nendest vabaneb vähem kemikaale.
  • Vältige plastikut (toidupakendeid) ringluskoodiga 3, 6 ja 7. Võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.
  • Kasutage konservtoitu ainult harva. Peaaegu kõik toidupurgid on vooderdatud bisfenool-Ad sisaldava epoksüvaiguga.
  • Mahetoidu sertifikaadiga toidus on enamasti palju vähem pestitsiidide jääke.
Pakendite ringluskoodid - tarbekemikaalid
Pakendite ringluskoodid

Tekstiilid, rõivad ja jalatsid. Kuigi nonüülfenoolide ja nende etoksülaatide kasutamine tekstiilitöötluses on Euroopas keelatud, jõuavad nad ELi turgudele teistest riikidest imporditud rõivastes, kus neid endiselt kasutatakse tekstiilide puhastamiseks. Teine probleem tekstiilidega on ftalaate sisaldavad PVC-katted, mida kasutatakse sageli tekstiilile piltide ja logode trükkimiseks. Ftalaatidele lisaks võivad antimikroobsete omadustega rõivad nagu spordirõivad, aluspesu ja sokid sisaldada tributüültina. Ftalaate ja TBTd leidub ka kummisaabastes, plastkottades, vihmapükstes ja muudes veekindlates rõivastes.

  • Ärge ostke lasteriideid, mis sisaldavad PVC-katteid piltidena. Kummisaapad, plastkotad ja kummiplätud on tooted, millele leidub PVC-vabasid alternatiive.
  • Soovitatav on valida rõivad, mis sisaldavad mahepuuvilla ja looduslikke kiude (abiks on ökomärgised ÖkoTex, EL-i Lilleke, Põhjamaade Luik).
  • Ärge kasutage antibakteriaalsete omadustega tooteid nagu näiteks mõned sokid.
  • Peske uued riided enne kandmist läbi.

Kehahooldustooted ja beebikosmeetika. Mõned kosmeetikatoodete koostisained võivad avaldada negatiivset mõju, kahjustades hormonaalsüsteemi. Nende hulgas on näiteks päikesekaitsetoodetes ja päevakreemides sisalduvad UV-filtrid ning säilitusained (enamasti parabeenide kujul), mida leidub dušigeelides, šampoonides, kreemides, emulsioonides ja beebikosmeetikas.

  • Pöörake tähelepanu kosmeetikatoodete koostisainetele.
  • Ärge ostke beebikosmeetikat, mis sisaldavad säilitusainetena propüülparabeeni, butüülparabeeni või BPA-d.
  • Vältige päikesekaitse- ja nahahooldustooteid, mis sisaldavad hormoone mõjutavaid UV-filtreid (vt tabel). Mineraalsete UVfiltritega päikesekaitsetooted on paremad.
  • Vähem on parem. Kasutage beebikosmeetikat ainult siis, kui tõesti vaja.

Lastetooted ja mänguasjad. Imikud ja väikelapsed avastavad ümbrust kõigi meelte kaudu. Saasteained võivad beebi kehasse jõuda suu kaudu ning ka nende äärmiselt õhukese naha kaudu. Seetõttu tuleks osta beebitooteid, mis ei sisalda PVCd ega BPAd. Pidage meeles, et ka mänguasjad võivad sisaldada palju saasteaineid. Plastnukud ja pehmed plastmänguasjad võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid plasti pehmendajaid (ftalaate) ning plüüsist või pehmed kaisulelud võivad sisaldada kahjulikke broomitud leegiaeglusteid. Kahjuks ei ole laste mänguasjades kasutatavate kemikaalide kohta olemas nende tootesildile märkimise nõudeid.

  • Valige sellised lutid, beebipudelid, toidunõud ja muud beebitooted, mis ei sisalda BPAd ega PVCd.
  • Eelistage looduslikest kiududest valmistatud nukke ja pehmeid mänguasju (abiks on ökomärgised nagu ÖkoTex ja Põhjamaade Luik).
  • Ärge ostke mänguasju, millel on ebameeldiv lõhn. Peske kaisulelud enne lapse kätte andmist üle.
  • Ärge andke oma lapsele pehmeid plastlelusid, mis ei ole lubatud alla 3-aastastele lastele.

Üldised soovitused

  • Vähem on parem! Mõelge hoolikalt järele, mida vajate. Paljud hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide allikad ei ole veel teada, sest puudub piisav informatsioon nende kemikaalide sisalduse kohta erinevates toodetes ja materjalides.
  • Pöörake tooteid ostes tähelepanu ökomärgistele, mahetoidu märgistele või sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba või BPA-vaba.
  • Vältige PVC-d sisaldavaid tooteid. Üldreeglina on klaasist või roostevabast terasest toidupakend parem kui plast.
  • Looge kodus ohtlikest ainetest vaba keskkond – nii kaitsete enda ja oma laste tervist.
hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid
Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Tarbekemikaalid kosmeetikas

Päikesekaitsetooted kaitsevad UV-kiirguse eest, mis võib põhjustada nahavähki. Päikesekaitsekreemides vastutavad selle kaitse eest keemilised filtrid ja mineraalpigmendid. Mõned keemilised filtrid nagu bensofenoon-3 (oksübensoon) võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja koguneda organismi. Ettevaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena.

  • Vältige tooteid, mis sisaldavad UV-filtreid (vt. tabel allpool).
  • Küsige müüjalt või tootjalt, kas toode sisaldab mineraalseid UVblokaatoreid titaandioksiidi või tsinkoksiidi nanoosakeste kujul (seda on kohustuslik koostisainete loetelus märkida alates 2013. a juulist).
  • Üldjuhul on parim valik selline päikesekaitsekreem, mis ei sisalda värvaineid, lõhnaaineid ega säilitusaineid.
  • Eelistage spreile või pulbrile kreemi või emulsiooni.
  • Isegi siis, kui kasutate päikesekaitsekreemi, kaitske oma nahka ka rõivastega. Kui viibite pikka aega väljas, jälgige, et te ei oleks päikese käes liiga pikka aega. Vältige keskpäevast päikest.

Šampoonid ja vannilisandid. Igapäevane dušš ja kauakestvad vahuvannid võivad tundlikku nahka kuivatada ja ärritada. Üks selle peamisi põhjuseid on pindaktiivsed ained nagu naatriumlaurüülsulfaat. Samuti on teatud säilitusained ja lõhnaained potentsiaalselt allergeensed, hormonaalse mõjuga või kantserogeensed.

  • Vältige eriti ärritavaid pindaktiivseid aineid nagu naatriumlaurüülsulfaat ja kokamidopropüülamiin-oksiid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad potentsiaalselt probleemseid säilitusaineid nagu parabeenid või formaldehüüdi vabastavad ained. (vt. tabel)
  • Vältige tooteid, millele on lisatud selliseid lõhnaaineid nagu kollase lõhnasambliku ekstrakt, halli karesambliku ekstrakt, isoeugenool või tsinnamaal.

Emulsioonid, kreemid ja õlid. Nahahooldustooted sisaldavad sageli sünteetilisi mineraal- õlisid, mis võivad organismi koguneda ja tervist kahjustada. Probleemsed on ka allergeensed lõhnaained. Säilitusained nagu näiteks parabeenid võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi.

  • Kasutage taimepõhiste koostisainetega (nt mandli- või oliiviõliga) kosmeetikatooteid, eelistatavalt selliseid, millel on võimalikult vähe koostisaineid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad sünteetilist parafiini, vedelat parafiini või silikoone.
  • Kontaktallergia või tundliku nahaga inimesed peaksid kasutama tooteid, mis ei sisalda lõhnaaineid ega säilitusaineid.

Hambapasta ja suuvesi. Hambapasta sisaldab mehaanilisi abrasiivaineid ja pindaktiivseid aineid, lõhnaaineid, maitseaineid, magusaineid ja säilitusaineid ning samuti fluoriidi, mis väidetavalt hoiab ära hambaauke. Hambakatu ärahoidmiseks kasutatakse ka antibakteriaalseid aineid või säilitusaineid, kuid nende võimalik positiivne mõju on seotud kokkupuutega selliste potentsiaalselt kahjulike ainetega nagu triklosaan või kloorheksidiin, mida kasutatakse kõige sagedamini. Ka suuvesi võib sisaldada antibakteriaalseid aineid. Alternatiivse võimalusena võib suud loputada lihtsalt leige soolaveega.

  • Vältige säilitusaineid nagu kloorheksidiindiglükonaat või tsetüülpüridiinkloriid. Regulaarse kasutamise korral võivad need muuta hammaste värvust ning maitsemeelt või põhjustada ärritust.
  • Vältige triklosaani sisaldavaid tooteid! See võib ärritada limaskesta, põhjustada allergiaid, kahjustada hormoonsüsteemi ja seda on seostatud vähiga.
  • Valige hambapasta, mis on valmistatud looduslikest koostisainetest – kriit, sool, söögisooda ja eeterlikud õlid. Korralik ja õige kestusega puhastamine hambaharjaga tagab ilusad terved hambad; hambapasta „imelised” koostisained ei lisa midagi juurde.

Deodorandid ja parfüümid. Deodorandid, mis võitlevad halba kehalõhna tekitavate bakterite vastu, sisaldavad selliseid säilitusaineid nagu formaldehüüdid või formaldehüüdi vabastavad ained ja alkohol. Alkohol võib tundlikku nahka ärritada ja kuivatada ning mõned lõhna varjavad lõhnaained on allergeensed. Muskuseühendid on püsivad, s.t need võivad koguneda keskkonda ja organismi. Lõhnaained ja parfüümid võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate, mida kasutatakse denaturantidena ja mida ei pea sildile märkima.

  • Kasutage orgaanilise toote sertifikaadiga deodorante, mille koostisained on pärit orgaaniliselt kasvatatud taimedest.
  • Võimaluse korral vältige parfüüme või kandke neid nahale vähe. Parfüüm võib põhjustada selliseid tervisehäireid nagu allergiline reaktsioon, peavalud või astmahood ning muuta tundlike inimeste elu tülikaks

Üldised soovitused

  • Valige tooteid, milles on vähem koostisosi. Kasutage vähem kosmeetikatooteid.
  • Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted: juuksetugevdajad, tumedad püsijuuksevärvid, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Kui Teil on allergiaid, püüdke vältida neid esilekutsuvaid aineid ning lugege toote silti. Eriti tähelepanelikud peavad olema need inimesed, kes on allergilised lõhnaainetele. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.
tarbekemikaalid kosmeetikas
Tarbekeemikaalid kosmeetikas. (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid beebikosmeetika

  • Vähem on rohkem. Püüdke kasutada beebikosmeetikat ja -hooldustooteid ainult siis, kui vaja.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need mõjutavad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust. Kui tootel on antibakteriaalsed omadused, peab see olema sildil märgitud.
  • Pange tähele: kui toote nimetuses on ’naturaalne’, ’looduslik’, ’valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest’ või ’mahe’, siis kontrollige koostisaineid, sest ka nendesse toodetesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.
  • Lugege hoolikalt toodete silte ning võrrelge neil märgitut ohtlike koostisainete tabeliga. Kui kosmeetika või hooldustoode on mõeldud lastele või seda nimetatakse ’beebikosmeetikaks’, ei tähenda see tingimata, et selle koostisained on vähem ohtlikud kui tavalistes kosmeetikatoodetes leiduvad.
beebikosmeetika tarbekemikaalid
Beebikosmeetika tarbekemikaalid (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid mänguasjades

  • Vähem on rohkem. Ostke vähem mänguasju, eelistage kvaliteeti kvantiteedile.
  • Vältige väga odavaid mänguasju, kuna need sisaldavad sageli rohkem ohtlikke kemikaale.
  • Ärge ostke mänguasja, millel on tugev kemikaali või parfüümi lõhn.
  • Pakkige kõik uued mänguasjad lahti ja jätke need mõneks ajaks õue, et osa ohtlikest kemikaalidest saaks ära lenduda.
  • Kõigil ELis turustatavatel mänguasjadel peab olema CE-vastavusmärgis, mis on tootja kinnitus selle kohta, et mänguasi vastab kõigile peamistele ohutusnõuetele. Siiski ei garanteeri CE märk täielikku ohutust, kuna üldised tooteohutusnõuded ei ole kemikaalide kohta kuigi spetsiifilised ning neid ei pruugita rakendada piisaval määral.
tarbekemikaalid mänguasjades
Tarbekemikaalid mänguasjades (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid renoveerimisel ja kodu sisustamisel

  • Kodu renoveerimisel ja sisustamisel on oluline meeles pidada, et kõik materjalid või tooted, mida kasutate ja valite, sisaldavad kemikaale. Küsige asjatundjatelt ohutumate ehitusmaterjalide või viimistlustoodete kohta!
  • Lugege toote etiketil olevaid ohusümboleid ja hoiatusi ning kasutage toodet vastavalt kasutusjuhendile.
  • Kasutage siseruumides ainult siseruumides kasutamiseks mõeldud ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Kasutage tooteid, mida on testinud sõltumatu institutsioon ja mille ohutus on tõendatud. Märgised, mida võite usaldada, on näiteks ELi Lilleke või Põhjamaade Luik.
  • Kemikaalisegudest koosnevate ehitustoodetega (värvid, lakid, liimid) renoveerimise ajal ja pärast renoveerimist ventileerige ruume regulaarselt, sest nii pääseb saastunud õhk välja.
  • Kui olete rase, laske renoveerimistöid teha kellelgi teisel.
  • Pühendage aega heade ja ohutute toodete leidmisele; neid on üha rohkem saadaval ja see tasub end ära.
tarbekemikaalid ehitustarvetes
Tarbekemikaalid ehitustarvetes (KLIKKA PEALE et suurendada)

Infoallikad
Siinse artikli koostamisel on kasutatud “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” teatmikke projektist „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest” (BaltInfoHaz) mida kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum.

30.04.2014 Tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemused bef.ee

thinkbefore.eu – “Mõtle mida tarbid”


Loe ka: E-ained – lisaained toidus

Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine