Rubriigid
Raamatud

Loll, paks ja uimane. Äkki oled jahupea?

Raamatusoovitus: “Jahupea. Üllatav tõde aju “vaiksete hävitajate” nisu, süsivesikute ja suhkru kohta”, 2013a. Raamat on avaldatud kahekümne kuues keeles ja see on püsinud mitu aastat New York Timesi raamatu edetabelis. Autor Dr David Perlmutter on praktiseeriv neuroloog ja Ameerika Toitumisteaduste Kolledži liige. Kolledži eesmärk on arendada toitumise teadust, et ennetada ja ravida haigusi.

Raamat on soovitatav eelkõige sulle kui su perekonnas on vanainimene, kelle mõistus hakkab ära kaduma või oled ise vananemas. Tihti oli ka toodud juhtumeid käitumishäiretega lastest, kellel oli varjatud gluteenitundlikus. Samas on meil igas vanuses vaja aju, ilma selleta oleksime üsna “igava jutuga” :) . Perlmutter toob välja oma praktikas töötanud lahendused osade ajuhaiguste ravis, mille peamine mõju oli gluteenivabale toitumisele üleminek patsiendi poolt. Gluteen on teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis, vahel ka kaeras, kui see ei ole puhtalt kasvatatud ja koristatud. Gluteeni sisaldavad peaaegu kõik tavalised teraviljatooted – müslid, koogid, leivad, saiad, küpsised, pastad, lasanjeplaadid, jahu ja jahu sisaldavad tooted, vahvlid, jookidest õlu ja kali, enamus paki- ja purgisuppe, teatud kastmed, vorstid jm. lihatooted, magustoidud, vahvliga kommid ja jäätised jne.

Samuti saad raamatust palju väärt mõtlemisainest kui oled noor ja soovid, et su aju areneks maksimaalselt tervislikku rada mööda ja soovid üldse vältida aju- ja vaimuhaiguste teket nii palju kui vähegi toitumisega saab.

Raamat on ka hea alguspunkt kui tahad oma toitumisele restardi teha aju sooritusvõime, hormoonide ja rasvamassi optimeerimiseks. Uusi materjale saad leida tema veebist ja facebooki lehelt.

Jahupea sisukord

309 lk kokku, lugeda 7-231, ülejäänud on retseptid ja sisuindeks.
Soovitus: loe 7-231 lk läbi, et saada hea ülevaade kaasaegsete teadusuuringute leidutest seoses gluteeni mõjuga ajutegevusele ja arengule. Saad kuldaväärt infot kui oled tudeng või vajad muul põhjusel infot aju töövõime optimeerimiseks selle looduslikuse piirides.

Sissejuhatus, lk 7-23.
Diabeet kahekordistab riski haigestuda Alzheimeri tõppe. Lk 11.

1.osa. lk 23-167. Kogu tõde täisteradest.
Põletikud. Gluteeni roll ajupõletikus. Süsivesikusõltlased ja rasvapelgurid. Suhkrud. Neurogenees – aju plastilisus.

Aju ei tööta korralikult kui kolesteroolitase on madal, nii on ka suurem risk dementsuse ja teiste neuroloogiliste häirete tekkeks. Lk 42.

Kõrgem üldkolesterooli tase on seotud väiksema Parkinsoni tõve riskiga. Väikseima LDL-kolestrooli puhul oli risk haigestuda Parkinsoni tõppe tõusnud ligi 350%. Lk 74.

Praeguseks ei ole tuvastatud selget seost küllastunud rasvade tarbimise ja rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja osteoporoosi laialdase leviku vahel. Lk 78. Viidatud (nr 16) on 2011 aasta allikale.
Viide nr15: Enne seda ka M.Gurr  1971.a raamatule “Lipid Biochemistry: An Introduction, 5th Edition“.
Viide nr 14: 2010.a märtsi meta-analüüs: küllastunud rasvade tarbimine ei ole seotud südame isheemiatõve, infarkti ega südame-veresoonkonna haigustega.

“Ajule kuulub vaid 2% kehamassist, kuid see sisaldab 25% kogu kehas olevast kolesteroolist – see on vajalik aju arenguks ja funktsioneerimiseks.” lk 88. (PubMed allikas)
Lk 35. 2005. a uuring: Kõrgema kolesteroolitasemega (üle 5,2 mmol/l) katsealused said vaimsete võimete testides rohkem punkte kui kui madalama kolesteroolitasemega isikud.

Lk 91 – statiinid (kolesterooli ravim, mida su vanavanem võtab). Üks peamisi põhjuseid, miks statiinid ajuhäireid esile kutsuvad on asjaolu, et need takistavad kolesterooli tootmist maksas. Selle tulemusena langeb LDL-tase veres märgatavalt.

Lk 114. Ülearune keharasv ei suurenda ainult insuliiniresistentsust, vaid tekitab ka põletikuaineid, mis on otse seotud aju degenereerumisega.

Lk 130: Aju kasutab ära vähemalt 20% tarbitavast hapnikust. [Kui oled 3 päeva hingamata olnud peaksid surnud olema ;) ]

Mediteerimine koos hingamise harjutustega?

2.osa. lk 167-203. Jahupea võõrutusravi.
Optimaalse aju toitumise reeglid. Paastumine, rasvad ja hädavajalikud lisaained. Geenimeditsiin. Leptiinid, uni, hormoonid.

Aju kasutab ära 22% kogu keha poolt puhkeolekus tarbitavast energiast. Lk 169.

Lk 173. Ketoos: Nii aju kui ka süda töötavad ketokehade peal 25% paremini kui suhkru/glükoosi peal.
“Te piirate päevase süsivesikutetarbimise 30-40 grammini nelja nädala jooksul, pärast mida võite seda suurendada umbes 60 grammini.” Lk 173. (Olgu mainitud, et siis jääb rasva osakaal kaloraažis 75-90%, et valgutarbimine mõistlik hoida (nt 1,0-1,5 grammi kehakaalu kg kohta vastavalt vajadusele). Keha peaks ketoosi jõudma 4-10 päevaga, kõrvalnähud (vaimne väsimus, jõuetus) kaovad umbes 7-14 päevaga kui keha on kohanenud ketoosiga ja kasutab 100% ketokehi. Individuaalne, konsulteeri oma treeneriga. Ketoatsidoosi oht 1.tüüpi diabeetikutele.)

DHA moodustab rohkem kui 90% ajus leiduvatest oomega-3 rasvhappetest. lk 175

D-vitamiini vaegust on seotud vaimsete võimete languse riskiga, depressiooni ja kroonilise väsimusega. Lk 179. D-vitamiin on oma olemuselt hormoon, mida organism vajab normaalseks toimimiseks.

3.osa. lk 203-268. Ütle jahupeale hüvasti!
Neljanädalane tegevuskava: toitumisplaan, uneaeg, lisaained ajule, liikumine.

Autori poolt äratoodud toidulisandid aju jaoks:

  1. alfa-lipoehape (ehk tiokthape; lipoehape; N-vitamiin) – 600 mg päevas;
  2. kookosõli, kookosrasv – 1 teelusikas päevas
  3. DHA, dokosaheksaeenhape , omega-3 rasvhape- 100 mg päevas; võite osta ka DHA, mis on kombineeritud EPA-ga, valige kalaõli baasil või merevetikatest toodetud DHA.
  4. probiootikumid – valige see, mis sisaldab vähemalt 10 miljardit aktiivset bakterit vähemalt kümnest eri liigist või tüvest, sealhulgas Lactobacillus acidophilus ja bifidobaktereid.
  5. resveratool – 100 mg 2 korda päevas
  6. kurkum – 350 mg kaks korda päevas
  7. D-vitamiin – 5000 RÜ’d päevas.
    NB! Eesti toidusoovituste järgi on päevane maksimaalne ohutu annus täiskasvanutel 4000 IUd (Internatioanl Units ehk RÜd – Rahvusvahelist Ühikut) (100 mcg; mikrogrammi) ning lastel 2000 iu (50 mcg). Eritingimustel võib vajadus ulatuda 10 000 IUni.

+++
Loe ka: Eesti riiklikud toitumissoovitused 2015

Kuukiri

Rubriigid
Üritused

Tasuta veresuhkru mõõtmine

Reedel, 14.novembril Selverites üle Eesti kell 17:00-19:00 saab tasuta mõõta veresuhkru taset.

14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva, mille fookuses on tänavu tervislik toitumine.

Mullu käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 1799 inimest, sealhulgas ka 32 last. Noorim osaleja oli 2-aastane ja vanim 95-aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati viiel protsendil kontrollituveresuhkurtest.

“2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida.

Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet,“ selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

Rubriigid
Tervis

Mehed, õllekõht pole naljaasi

Õllekõht.

1. Esileulatuv kõhu ülaosa viitab kõrgemale rasvumusele siseorganite ümber.

2. See on veresoonkonnahaiguste üks olulisi riskitegureid.

3. Südame- ja veresoonkonnahaigused (sh suhkruhaigus, vererõhu häired, infarkt, insult, kolesterooli probleemid) on MEESTE KÕRGE SUREMUSE PÕHJUS NR 1.

Kui oled praegu 40-tes ja sul on suur “õllekõht” ja üks ülalnimetatutest, siis järgmise 10 aastaga see läheb ainult hullemaks…
…kuni enam ei lähe kuskile.

Tahad näha, kuidas su lapselapsed üles kasvavad?

Siis tegele endaga –

alustuseks pane oma nädalagraafikusse aega 2 – 3 korda 30 – 60 minutit
mingitki füüsilist koormust, mida suudaksid hoida järgmised 10 aastat regulaarselt AASTARINGI.

Rubriigid
Kolesterool

Veresuhkur – mida see näitab?

Veresuhkur ehk glükoos. NORMIST.

veresuhkur glükoos mõõtmine diabeetPärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre.  Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre.

Veresuhkru normivahemik tühja kõhuga on 3,3 kuni 5,5 mmol/L (millimooli liitri kohta). Mõõtmisel küsida ka konkreetse meetodi normivahemikku.

HÄLVETE ENNETAMINE
Probleeme veresuhkruga ei ole alati võimalik ennetada, on ka geneetiline tegur. Tähtis on hoida regulaarset kehalist koormust ja õiget toitumisrežiimi. Kui teie lähisugulastel esineb diabeeti, on soovitav ka ise regulaarselt enda glükoositaset kontrollida.

HÄIRETEST
Diabeet ehk suhkurtõbi
on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp.

I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus, rohke magusa söömine ei ole seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Diabeedi I tüüp esineb tavaliselt lastel ja noortel. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste.

Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk.

Diabeedi II tüübile on iseloomulik insuliini nõrk toime, kuigi insuliini eritub piisavalt. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega ka tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90% juhtudest, enamasti üle 40aastastel inimestel ning valdavalt naistel. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.

Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%.

Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l.

Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.

Veresuhkru mõõtmine gruppidele, üritustele.

Viited ja allikad:
Veresuhkru mõõtmine
Suhkrutõbi 2.tüüp, insuliinisõltumatu diabeet
Suhkrutõbi 1.tüüp, insuliinsõltuv diabeet
Sisenõrenäärmete haigused. Tartu Tervushoiu Kõrgkool
toitumine.ee/diabeet

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus