Motivatsioonist

See artikkel on motivatsioonist kui eesmärk on kehavormi parandamine.
Edukas tegevuskavas on läbimõeldud kolm osa:

  1. Psühholoogiline osa
  2. Toitumise osa
  3. Treeningute osa

suhtumine loeb

Kõige määravam on psühholoogiline osa.
Miks? Näited:

Isikul on kõik võimalused olemas, et viia ennast heasse vormi, aga suhtumine on vale (psüh.-osa on puudulik).

Maapiirkonnas talus elav naine on heas vormis visuaalse, jõudluse ja tervise poole pealt. Ta pole seda ise eesmärgiks võtnud (puudub psüh.-osa) vaid elukeskond, maaelu (maatööd- ja toit), on sellise keha talle tekitanud.

Isikul tekib kaalulanguse peatumine – platoo. Esmalt see tekitab pahurust kuna eesmärgini on veel 7 kilo jäänud. Kuna isik on psühholoogiliselt õigesti häälestatud, siis hakkab ta uurima, et millest võis see tekkida, kuidas sellest üle saada ja muudab tegevuskava vastavalt.

Miks on psühholoogilisel osal nii oluline roll, et see on mõjusam kui see, kuidas isikul on tehtud toitumis- ja treeningu (T&T) plaan?
Lühidalt – see osa juhib neid. Näide:

T.&T. kava saab treener teha erineva intensiivsusega (rasvamassi põletamise tempoga) ja see võib olla kõige ideaalsem kava üldse, aga kui isik seda ei järgi, ei ole sellest kasu. Toitumise ja treeningu osa on ideaalne, aga psüh.-osa on puudulik.

SUHTUMINE LOEB
Psühholoogia osas, mentaliteedi tugevus algab suhtumisest. Kui isik häälestab ennast mitte alla andma, uusi võimalusi proovima ja teemakohaselt harima, siis on ainult aja küsimus, millal ta eesmärgi saavutab ja see aeg on ka tema teha.

kaalulangetuse alused
Tegevus toitumise poole pealt võib olla planeeritud näiteks selliselt: “Uurin selle LCHF kohta ja proovin selle endale sobitada” või “Lasen treeneril teha endale toitumiskava kolmeks kuuks, eesmärgiga jõuda kaaluni 55 kg.” või “Järgin paleo-lähenemist 90% ulatuses.”
Sportlastel võib olla veelgi detailsem, nt “Valkude osakaal menüüs viia 30%ni.”

Tegevus treeningu poole pealt võib olla planeeritud näiteks selliselt: “Liigun järgmised 3 kuud tööle ja koju ainult jalgsi. See lisab iga päev juurde liikumist 1 tund.” või “Käin 2-3 korda nädalas jooga, vesiaeroobika või võitluskunsti trennis”.
Sportlastel võib olla veelgi detailsem, nt “Suurendada jooksu distants 10 km’ilt 12 km’le.”

Mida täpsem tegevuse kirjeldus, seda parem.

Suhtumine määrab ka kuidas on pandud eesmärk. On isegi eraldi teadusharu – neurolingvistika – mis uurib kuidas sõnad, mida rääkides ja mõeldes kasutame, mõjutavad mentaalsust ja seeläbi tegevust.

“Ükskõik kui sa arvad, et sa ei saa ei saa hakkama või kui sa arvad, et sa saad hakkama – sul on mõlemal juhul õigus.” H. Ford

“Igal ajahetkel on sul võimalus öelda, et nii see lugu ei lõppe siin.” Veel motiveerivaid mõtteid.

Õige suhtumine viib efektiivse eesmärgi püstituseni ja teadliku pingutuseni – soovimisest saab tahtmine. Sellele aitab kaasa erialase teadlikuse tõstmine – isik harib ennast toitumise ja treeningu teemadel. Kui inimene teab, mille jaoks ta mingit tegevust teeb ja kuidas see mõjub, siis ta teeb seda motiveeritumalt. Näide:

 Lugesid kuskil neti-foorumis, kus keegi oli kirjutanud lühidalt LowCarbHighFat-toitumise põhimõtetest ja kuidas ta sellega 3 kuu jooksul 10 kg alla võttis. Tunned ennast motiveerituna ja proovid ka. Paari nädala möödudes tulevad esimesed “raskused” ja jätad asja pooleli. Põhjus: sa teadsid mida teha, aga mitte seda, kuidas see tegevus efekti annab. Lahendus: uuri erialast kirjandust pädevatelt allikatelt.

Paari kuu jooksul peale uusaasta lubadust “viia ennast selleks suveks tipp-vormi” jätavad enamus spordisaalis käimise ja dieeditamise pooleli kuna neil on ainult teadmine, et “spordi ja dieediga saab kaalust alla”, aga mitte mõistmine, et kuidas nende konkreetne tegevuskava töötab ja kuidas mitte. Samuti on puudulik suhtumise pool – tegutsetakse impulsi ajel ja puudub jätkusuutlik plaan.

Kui lähed automatkale, aga ei tea kuidas sõiduk töötab, siis jääb reis pooleli niipea kui sõiduk läheb katki.

Naisel on pandud eesmärgiks vähendada rasvaprotsenti 22%-ni. Arvutuste järgi on selleks vaja veel 5 kg rasvamassi vähendada, aga viimase kahe kuuga pole mingit progressi olnud. Kuna tal on kindel eesmärk ja suhtumine selle saavutamisse on ülev, progressiivne ja domineeriv, siis hakkab ta proovima erinevaid muudatusi treeningus ja toitumises, lisaks otsima ja uurima pädevat erialast kirjandust ja nõu.

Vahe näilise ja tegeliku progressi vahel on see, et esimese puhul on ainult tegevus kuid puudub tulemus. Tegeliku progressi puhul on olemas tegevus ja oluline tulemus.

Tüüp-probleemid ja suhtumise roll:

  1. Mul on täiskohaga istuv töö, milles on ka öövahetusi ja mul on 3 last, kellega tegelemiseks läheb enamus vabast ajast. Töö iseloomu tõttu lõunapausi aega valida ei saa. Ülekaalu on vähemalt 15 kg.
    – antud näites on kogu kurja juur see ametikoht – istuv, öövahetused ja mitte-paindlikud toitumisvõimalused. On võimalik, et ameti vahetus kaotab kuude jooksul 20 kg kui töö iseloom on – seisev/liikuv/tegus, ainult päevased vahetused ja paindlikud toitumisvõimalused. Mõnel ülekaalulisel piisabki ainult töökoha vahetusest. Taandub põhimõtteliseks küsimuseks, kumb on tähtsam – raha või tervis?
  2. Olen erinevaid dieeditamisi-treenitamisi proovinud, aga olulist ja kestvat tulemust pole saavutanud, seetõttu pole ka enam väga motivatsiooni midagi proovida. Prooviksin midagi kui teaksin 100%, et see mõjub. Kardan järjekordselt läbi kukkuda, sest ma ei taha tunda seda tunnet, et ma järjekordselt ebaõnnestusin.
    – antud näites kumab ehedalt läbi alistuv suhtumine. Isikul on ainult soov, aga puudub teadlik pingutus. Suhtumise parandamiseks peaks isik hakkama enda teadlikust tõstma toitumise ja treeningu alal – mida paremini sa mõistad, kuidas su keha töötab, seda motiveeritumalt sa tegutsed. Ei tohi karta ebaõnnestumist. Tähtis on proovida uusi võtteid ja lähenemisi – niipea kui lõpetad proovimise ja katsetamise, lõpetad õppimise. T&T kohta infot otsides pööra tähelepanu selle kvaliteedile – allikakontroll.
  3. Mul on võimatu kaalu langetada meditsiinilistel põhjustel
    – jah, on med.olukordi kus kehamassi vähendamine on raskendatud, aga see mõte ei aita ülekaalulisel ennast parandada, pigem hakatakse seda vabandusena kasutama.

NEUROLINGVISTIKA
Ära mõtle sulgevate lausetega, küsi avatud küsimusi:
 Ma ei viitsi täna kõndima minna. -> Miks ma täna kõndima ei viitsi minna?
See on mõttetu kava ja ei mõju üldse! -> Kuidas ma tean, et mu praegune T&T plaan mõjub või ei mõju?
See toitumisteooria on jama ja ma ei hakka oma aega raiskama. -> Kuidas ma saaks teada, et milline meetod mulle siis mõjub?
jne jne

KELLELE SA VALETAD?!
Vale suhtumist iseloomustavad tihti vabandused ja ettekäänded, et miks üht või teist lähenemist/trikki/meetodit mitte proovida, samas ollakse nähtavalt rasvunud ja ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Enesepettusega tegelevad need, kes väidavad, et on oma kehaga rahul kuigi tegelikult ei ole. On ka silmakirjalikke, kes igal võimalusel toovad oma ülekaalu esile nagu muuhulgas pillatud lausega “Ma sööks seda, aga ma olen niigi paks” või “Ostaks selle kleidi endale kui mu tagumik nii suur ei oleks” , kuid ei tee teadlikku pingutust kehavormi parandamiseks.

MUUDAD SUHTUMIST, MUUDAD ENNAST
Karm tõde on see, et sa oled paks kuna sa ei tee midagi selle muutmiseks. Proovi uusi meetodeid, häälesta ennast tegutsemisele, taha rohkem teada toitumise ja treeningu kohta. Mõtle progressiivselt, ole progressiivne – kõik on võimalik.

suhtumine loeb

Pildil poksija Marlen Esparza. Pilt: roundbyroundboxing.com

 

Telli kuukiri e-mailile uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga