Kehakuju rasvumisel ja ainevahetussündroom

Mis on ainevahetussündroom?

Ainevahetussündroomi ehk metaboolse sündroomi korral on normaalne ainevahetus ehk metabolism häiritud.

Ainevahetust mõjutavad aga väga paljud tegurid: toitumine, liikumine, ümbritsev keskkond. Kui need tegurid hakkavad mingil põhjusel normaalset ainevahetust häirima, on üheks tagajärjeks ainevahetussündroom. Ainevahetus e metabolism ei ole sama mis seedimine.

Ainevahetussündroom esineb juhul, kui on olemas kolm või enam järgmistest kriteeriumitest:

1) vöö ümbermõõt ≥102 cm meestel ja ≥88 cm naistel;
2) triglütseriidide sisaldus veres >1,7 mmol/l;
3) HDL-kolesterooli sisaldus meestel <1,0 mmol/l ja naistel <1,3 mmol/l;
4) vererõhk >130/>85 mm Hg;
5) tühja kõhu veresuhkur >6,1 mmol/l.

Triglütseriidid on organismis normaalselt esinev rasvaliik. Triglütseriidide suurenenud sisaldus veres suurendab südamehaiguste riski juhul, kui on suurenenud ka vere kolesteroolisisaldus.

Hea kolesterool e HDL-kolesterool aitab organismil LDL-kolesteroolist vabaneda. Kui hea kolesterooli sisaldus veres on väike, suureneb südamehaiguste tekke oht.

Halb kolesterool e LDL-kolesterool põhjustab kolesterooli ladestumist arterite seintesse. Mida rohkem on halba kolesterooli, seda suurem on ka südamehaiguste oht.

Miks on ainevahetussündroom halb?
Ainevahetussündroomi risk suureneb seoses elanike rasvumise ja istuva eluviisiga. Vähene liikumine ja liigne rasvade tarbimine hakkavad inimest mõjutama juba noores eas.
Alles viimastel aastatel on leitud, et ainevahetussündroom on väga tõsine krooniliste haiguste riskifaktor.
Siiani on südamehaiguste riskifaktorina peetud oluliseks suurenenud kehamassi indeksit (KMI).
KMI arvutatakse valemi järgi:

Kaaluindeks= kehakaal (kg) / pikkus (m) x pikkus (m)

KMI normaalne vahemik on 19–25. KMI üle 25 on juba ülekaalu näitaja.
Kuid kehamassi indeksist üksi ei piisa keha rasvasisalduse ja südame-veresoonkonna haiguste (SVH) riski hindamiseks.

Ainevahetussündroom on väga oluline riskitegur järgmistele haigustele:
• II tüübi suhkurtõbi,
• südame pärgarterite ateroskleroos,
• südame-veresoonkonna haigused.

Kuidas ainevahetussündroomi kindlaks tehakse?
Üks võimalik näitaja, mille põhjal ainevahetussündroomi hinnata, on talje ümbermõõt. Kui see on suurenenud, võib see olla riski näitajaks ka normaalkaalulisel inimesel. Muutused vööümbermõõdus kajastavad ühtlasi ka muutusi südamehaiguste riskis.
Metaboolsete häirete risk on suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on ≥102 cm, ja naistel, kelle vööümbermõõt on ≥88 cm.
Kohal, kuhu rasv ladestub, on suurem tähtsus tervisele kui keha kogu rasvasisaldusel üldiselt.
Eristatakse peamiselt kahte rasvumise tüüpi:
• kõhupiirkonna ehk õunakujuline rasvumine,
• pirnikujuline rasvumine.

kõhupiirkonna ehk õunakujuline rasvumine ja pirnikujuline rasvumine

Õunakujuline rasvumine on üldisest rasvumisest olulisem südamehaiguste riskitegur, sest esineb kõhuõõnesisene rasvaladestus, mis on rasva ohtlik, peidetud paiknemine kõhuõõneelundite (ka maksa ja kõhunäärme) ümber.

Õunakujulist rasvumist peetakse väga suureks südamehaiguste riskiteguriks, pirnikujulist rasvumist aga mõõdukaks.

Kehakaalu suurenemine üldiselt on igal juhul suur riskitegur ainevahetussündroomi tekkes.

Üks esimesi ainevahetussündroomi märke on ka vererasvade sisalduse nihked.

Ainevahetussündroomile on iseloomulik vere
• väike HDL-kolesterooli sisaldus,
• suur triglütseriidide sisaldus ja
• suur LDL-kolesterooli sisaldus.

Haigused, mida põhjustab ainevahetussündroom
Kõhupiirkonna rasvumus viib üldise rasvumiseni, südamehaiguste riskifaktorite arenemiseni ja insuliinitundlikkuse vähenemiseni.
Ainevahetussündroomiga inimesi ohustavad seega:
• ateroskleroosist põhjustatud südame-veresoonkonna haigused,
• II tüüpi suhkurtõbi.

Kuidas vältida ainevahetussündroomi?
Kõige rohkem mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus.

Ülekaalulistel on kaalu vähendamine kõige tõhusam viis ainevahetussündroomi raviks.
See vähendab kõiki riskifaktoreid.
Kehaline aktiivsus (juba enne ainevahetussündroomi väljakujunemist!) vähendab halva ja suurendab hea kolesterooli sisaldust.
Kehakaalu vähenemine 10% vähendab 30% võrra siseelundite ümbruses olevat rasvkude.

Kaalust maha võtmine dieedi abil:
• küllastatud (tahkete) rasvade vähene tarbimine
• kolesterooli vähene tarbimine (rasvased lihalõigud, vorstid, nahaga linnuliha, täispiimatooted)
• magusa toidu vähene tarbimine
• puu- ja köögiviljade rohke tarbimine
• täisteratoodete tarbimine.

Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid on ebatervislik ja tavaliselt lühiaegne. Eesmärgid tuleb seada pikajaliselt.
Kuna kehakaalu langetamine on väga individuaalne, tuleb seda arutada koos kvalifitseeritud spetsialistiga.

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2005 välja antud infomaterjali „Ainevahetussündroom“ põhjal.

Telli kuukiri e-mailile uutest artiklitest
Mitte sagedamini kui 1 kord kuus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga