Rubriik: Tervis

Rubriigid
Tervis

Toitumise mõju vaimsele tervisele

vaimne tervis toitumine
vaimne tervis toitumine

Uuringud kindlat tüüpi süsivesikute mõjust psüühika- ja käitumishäiretele ja vaimsele sooritusvõimele. (Artiklit kasutatud autori loal 23.12.2018. Allikad nummerdatult artikli lõpus.)

Vaadates uuringuid ja praktikaid psüühika häirete ravimisel ja leevendamisel toitumise korrigeerimisega on näha süstemaatilised seosed, et teatud tüüpi süsivesikud (sh nt gluteen, suhkur) mängivad otsest rolli ajuga seotud haigustes ja alanenud mentaalses sooritusvõimes. Osadel haigustel, sh osadel psüühikahäiretel, on tõenduspõhine päritolu jäänud kindlaks tegemata, on vaid kirjeldatud et rolli võivad mängida geneetilised ja/või keskkonna tegurid ja sellega pole praktiliselt midagi peale hakata. Teaduslikust lähenemisest teame, et asjad ei juhtu niisama, ammugi keerulised biokeemilised protsessid 1.

Mille poolest erineb halb vaimne sooritusvõime (cognitive performance) psüühikahäirest (mental disorder)? Halb vaimne sooritusvõime võib olla ka alla kliinilist läve, s.t. et isik saab igapäeva elus hakkama kuid on alasoorituses, nt raskused tähelepanus, keskendumises, infotöötluses, mälu operatsioonides, otsustamises, initsiatiivis, kriitilises-, loovas- ja abstraktses mõtlemises, probleemilahenduses, planeerimises või teistes kognitiivsetes protsessides 2.

Kaasaegsed praktikad

Geneetilisi ja keskkonna tegureid täiesti välja jätmata on Eestis ka täiesti aktuaalne läheneda vaimsele sooritusvõimele (sh häiretele ja kergematele kõrvalekalletele) toitumise kaudu. Terviseseisundi parandamine psüühikahäirete korral võib olla võimalik funktsionaalse toitumisega. 28. novembris 2018 kinnitati Tervishoiu Kutsenõukogu poolt uuendatud Toitumisnõustaja, tase 5 ja Toitumisterapeut, tase 6 kutsestandardid 3. Alates 2018. aastast nimetatakse Tervisekooli lõpetanud toitumisterapeudid ümber funktsionaalse toitumise terapeutideks (FTT), kes toetuvad tõenduspõhistele toitumissoovitustele ning funktsionaalse meditsiini teadmistele ja praktikale 4. FTT aitab muuhulgas terviseseisundit parandada (mitte ravida) järgmiste terviseprobleemide korral: psüühikahäired, hormonaalsed probleemid, neurodegeneratiivsed haigused ja autoimmuunhaigused 5,6. Tervisekooli on tänaseks päevaks lõpetanud viis funktsionaalse toitumise terapeuti, kellest üks on psühhiaater Helle Müller (töötab ambulatoorsete patsientidega OÜ-s Jaanson ja Lääne), kolm töötavad eravastuvõttudel väljaspool tervishoiusüsteemi (Annely Soots, Sirli Kivisaar ja Ülle Hõbemägi), viies tegutseb alternatiivmeditsiini valdkonnas 7.

Kitsaskohana saab siit välja tuua, et psühholoogid, kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid, psühhiaatrid ega isegi perearstid ei pruugi reglementatsiooni poolt vaadatuna olla pädevad anda toitumise alast nõu, ammugi funktsionaalse toitumise alast nõu. FTT õpe võtab mõistagi aega ja raha 8. Kliendile saab soovitada häid raamatuid ja uurimissuundasid, milles on teaduslik lähenemine. Kuid enamus inimesi ei ole suutelised iseseisvalt neid piisavalt sügavuti läbi töötama [ Samuti nagu ei olda suutelised tegema elementaarset allikakontrolli ja töötlema kriitiliselt uut infot.
Tihti ei jõutagi oma tervisega küsimuseni “Äkki ma teen midagi valesti?” 
Usutakse kõike, mis ette on antud ja “tundub loogiline” ].
Raskelt haige inimene või igapäeva elu oluliselt häiriva psüühika- või käitumishäirega inimesel ei ole huvi oodata 50 aastat kuni empiirika järgi jõuab, et arstid ja psühholoogid saaksid seaduslikult mõndasid meetodeid rakendada. Tihti on teekond perearstist eriala-spetsialistini, kes suudaks ja tahaks patsiendi vaevuse ära lahendada, pikk ja tüütu kui üldse selliseni jõutakse. Samuti jääb kvaliteetne abi ooteaegade, pädevate spetsialistide ja teenustasu taha kinni. Sealt jõuavad paljud alternatiivmeditsiini ja ebateaduslikku uhhuundusse 9.

Huvitava lähenemisena võib ka välja tuua, et viimase viie aasta jooksul on rohkem levima hakanud asjahuvilised, kes nimetavad ennast biohäkkeriteks 10,11,12,13. Septembris 2018 oli Tallinnas biohäkkimise konverents 14. Neil ei pruugi olla erialast haridust ega koolitust kuigi paljudel neist on vägagi lai koolituste baas ja teaduslik põhi. Võiks öelda, et biohäkkimine on pigem lähenemine enda tervisemurede lahendamisele. Alati ei tegeleta tervise probleemidega, suur suund on ka inimese loomuliku füüsilise ja vaimse sooritusvõime optimeerimine ja ka üliinimlikuks arendamine. Nt inimene, kes ei saa stagneerunud eriala arstide vahet käies abi oma murele võib hakata iseseisvalt uurima erialast kirjandust ja teadustöid sellel teemal ja ise oma haiguse ära ravida või leevendada seda elukõlblikule tasemele (anecdotal evidence). Kuskilt läheb seal piir pseudoteaduse ja tõenduspõhise teaduse vahel. Erinevus biohäkkimise ja uhhuu-kultuuri vahel on peamiselt see, et biohäkkerid on orienteeritud teadusele (nt enne oli diagnoositud 2.tüüpi diabeet kuid pärast arst ei saanud enam sama diagnoosi panna). Psüühika- ja käitumishäirete iseseisev teaduslik äralahendamine on vägagi biohäkkimise teema, nt orgaanilist päritolu psüühikahäire, mida hoiab alal ebasobiv toitumine. Samuti erinevate meditatsiooni tehnikatega eksperimenteerimine mitmete häirete leevendamiseks, sh floating 15 (sensory deprivation tanks 16). P.-ja k.häirete iseseisev parandamine eeldab muidugi, et inimesel on piisavalt kontrolli enda teadvuse üle. Iseenda peal eksperimenteeriv biohäkker ei pea kellelegi aru andma, paberimajandust täitma, kutsenõudeid järgima ja vastutab enda eest ise, see teeb protsessi oluliselt kiiremaks – pannes siia juurde ka teaduspõhise meetodi, saame kiirema lahendamise. Biohäkkimisel on ka risk – asjatundmatu tegutsemine ja riskiga hooletu ümberkäimine võib halvasti lõppeda. Psüühiliste probleemide lahendamise efektiivsuse ja teaduslikkuse mõõtmine on muidugi sama raske kui psüühika mõõtmine ise.

Süsivesikud, seedetrakti mikrofloora ja põletikulised protsessid

Üks peamine vastuolu, milles tavainimesel on raske orienteeruda, seisneb selles et osad tipp-spetsialistid ja teadlased räägivad, et süsivesikud on aju tööks hädavajalikud 17 ja osad, et inimesele ei ole süsivesikud hädavajalikud 18. Vaadates Tervise Arengu Instituudi koostatud Eesti Toitumise- ja liikumissoovitusi (2015) 19 näeme soovitust, et süsivesikute päevane soovitus on 50-60% makrotoitainetest (valgud, rasvad, süsivesikud). See on sama, mis Lääne riikides (sh Lääne-Euroopa, Ameerika manner, Austraalia) on levinud riiklike toitumissoovitustena. Kuidas on inimese vaimsele tervisele kasulikum – süsivesikud või ei? Ehk on vastus kuskil vahepeal.

Neuroloog D.Perlmutter toob oma raamatus “Jahupea” 20 välja oma praktikas töötanud lahendused osade ajuhaiguste ravis, mille peamine mõju oli gluteenivabale toitumisele üleminek patsiendi poolt. Tema töödest kumab välja mõte, et gluteeni ja suhkru tarbimine võib olla paljude ajuhaiguste (sh vaimuhaigused ja kerged kõrvalekalded) väljaarenemise põhjuseks lootest vanurini sõltumata sellest, kas isikul on vastavat toidutalumatust (ka varjatud talumatused) või geneetilist eelsoodumust.

Kliiniline psühholoog Jordan B. Peterson (PhD) soovitab oma stressi ja ärevuse sümptomaatikaga patsienditel süüa hommikusöögiks valgu- ja rasvarikast toitu 21,22 ja ärgata igal hommikul, ka nädalavahetustel, samal kellaajal.

Autismi korral võib abi saada toitumisteraapiast 23. Nisu ja mõningate teiste teraviljade valgu gluteeni ja piimatoodete valgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid võivad olla autismi sümptomaatika tekkepõhjuseks 24. Samuti on seosed skisofreenia ja toidutalumatuste vahel (gluteen, kaseiin jt) 25. Dr Wahls leevendas oma polüskleroosi sümptomid toitumise korrigeerimisega 26, samuti on polüskleroosil seosed seedetrakti mikroflooraga 27.

Palju on välja toodud vaimsete häirete seoseid gluteeni, suhkru ja piimatoodete tarbimisega (nt depressioon, autism, ADHD) ja põletikuliste protsessidega 28. Stressist arenenud neerupealiste “väsimusest” taastumiseks soovitatakse vältida suhkruid ja “jahulisi”, mh sellepärast et nende glükeemiline indeks on kõrge ja need põhjustavad suurt veresuhkru taseme kõikumist, millele keha reageerib stressihormoonidega. Nende asemel soovitatakse (just stressist taastumiseks) päeva jooksul regulaarselt väikestes kogustes süüa valgu ja rasvarikkaid toite. Hommikusöök kohe peale ärkamist, kofeiini minimaalselt. Depressiooni puhul aitab paranemisele kaasa ka organismi biokeemia tasakaalus hoidmine sellise toitumisega.

Puuviljad ja köögiviljad pole otseselt seostatud vaimuhaiguste soodustamisega, pigem vastupidi. Küll aga on pandud need nö “ pingile istuma” kui uurida glükeemilise (keha glükoosis) ja ketogeense (keha ketoosis; rasvküttel) toitumise mõju vaimsele tervisele ja sooritusvõimele. Ketogeenilisel dieedil 29 olles ei tohi inimene tarvitada päevas üle 40 grammi süsivesikuid ega ühe toidukorraga üle 20 grammi, et püsida ketoosis. Ketogeenilise dieedi kasulikust on uuritud mitmete psühhiaatriliste häirete ravimiseks 30, sh epilepsia, bipolaarne häire, ärevus, depressioon, skisofreenia, Alzheimeri, ADHD ja autismi spektri häired 31,32,33,34,35. Kui vaadata kui palju võimalusi on haiguste raviks ketogeenikaga, siis tekib küsimus, et kui palju on teatud kindlate süsivesikute söömine psüühikahäirete otseseks põhjuseks ja alahoidjaks.

Sissesöödav toit on ka oluline sellepärast, et soolestiku mikrofloora mõjutab inimese kesknärvisüsteemi ja aju funktsioone 36,37,38,39,40. Soolestikus toodetakse näiteks suur osa serotoniinist. Probiootikumide lisandid seedeelundkonna mikrofloora taastamiseks leevendavad kesknärvisüsteemi hõlmavaid tervisehäireid (ärevus, depressioon, autism, sundkäitumishäire) ning parandavad mälu. Teatud liiki probiootikumidel (bifidobakterid) on võime normaliseerida ajus olevate stressihormoonide taset või leevendada kesknärvisüsteemiga seotud haigusi 41. Peale antibiootikumi kuuri [mida võimalusel vältida üleüldse] võib seega olla mõistlik probiootikumidega mikrofloorat taastada, eriti kui ilmnevad vaimse tervise muutused, mis üle ei lähe. Sellega saame veel ühe vaatenurga, kuidas konkreetseid süsivesikuid vältides saame korras hoida kõhu mikrofloora ja organismi biokeemia laiemalt, mis omakorda hoiab kontrolli all põletikulised protsessid (sh ajus) ja millega saame parema tervise ajule ja parema vaimse sooritusvõime.

Kokkuvõtteks

Rakendusliku poole pealt jääb küsimus, et kuhu võib kliiniline-psühholoog ja patsient edu või ebaedu omistada kui see on kombinatsioon tablettidest, nõustamisest ja muudetud toitumisest. Näiteks osad ravimid võivad käituda erinevalt kui organism on paastus või sügavas metaboolses ketoosis, sest organismi biokeemia on siis erinev. Võib tekkida olukord, kus nt vähese-süsivesiku dieet mõjuks kui tablett-ravi ei oleks määratud (kaks meetodid segavad üksteiselt saadavaid andmeid tulemuslikkuse kohta). See võib olla reaalne kui tablette on arendatut standardse menüü peal olevate inimestega (üsna tõenäoline!). Samas kui nt ärevus langeb toitumise muutmisega allapoole kliinilist, siis pole tablette ega nõustamist vaja. Konkreetsemate häiretega läheb funktsionaalse toitumise rakendamine ja edukuse mõõtmine üsna spetsiifiliseks – kuidas lõpuks teada saada, mis andis tegelikult tulemuse? Kas praegu praktiseerivatel FTT’l on selleks metodoloogia? Kellest peaks patsient alustama: kl-psühholoogist, FTTst või psühhiaatrist? Ja kuidas ravijad omavahel koostööd teeksid ja üksteise meetodeid kokku ei põrgataks?

Vaadates uuringuid viimaste aastate jooksul tunduvad vaimsele sooritusvõimele kõige rohkem halba mõju avaldavat suhkur, gluteeni (“jahulised” süsivesikud) ja mõned meierei-tooted. Põletikulised protsessid (inflammation) kehas ja seedetraktis on seotud põletikuliste protsessidega ajus ja vaimse toimimise häiretega 42, 43,44,45. Kui toetada vaatenurka, et inimkeha on kohastunud ürgajast pigem kala ja taimi sööma kui viimaste sadade aastate toiduainetööstusest tulnud suhkru ja jahuliste erinevaid kombinatsioone, siis tundub mõistlik otsida sealt võimalusi ka vaimse ja füüsilise sooritusvõime tõstmiseks 46,47. On palju töid toitumise seostest (sh suhkrud, jahulised, osad piimatooted) laste käitumishäiretega 48. Läbitöötatud uuringud viitavad, et ka täiskasvanute vaimset sooritusvõimet (sh kõrvalekaldeid) saab oluliselt parandada või leevendada muudatustega toitumises.

(Uuringud kindlat tüüpi süsivesikute mõjust psüühika- ja käitumishäiretele ja vaimsele sooritusvõimele. Autoriõigus: M.Liivik, 2018.)

***

Loe ka: Sooritusvõime printsiibid legendilt – Charles Poliquin

***

Allikad

1 The most important lesson from 83,000 brain scans | Dr Daniel Amen | TEDx youtube.com/watch?v=esPRsT-lmw8
2 Cognitive deficits in psychiatric disorders: Current status ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2913637/
3 Kutsekoda: kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10731523/pdf/t…
4 Toitumisnõustaja- ja toitumisterapeudiõppe olukord ja koolitused Eestis (2018. aasta seisuga) toitumisterapeudid.ee/oppimine
5 TT ja FTT kompetentsid: tervisekool.ee/toitumisteraapia
6 FTT jätkuõpe: tervisekool.ee/funktsionaalse-toitumise-terapeudi-jatkuope-v-moodul
7 Toitumisspetsialistid Eestis 2018. aastal ja väljaõpe: toitumisterapeudid.ee/erinevad-spetsialistid
8 Õppe tasemed, (koolitusluba nr. 6512HTM): tervisekool.ee/toitumisspetsialisti-oppe-tasemed
9 Uhhuu-kultuuri pealetung tervises teeb murelikuks postimees.ee/4306079/video-president-kaljulaid-uhhuu-kultuuri-pealetung-tervises-teeb-murelikuks
10 Dave Asprey (üks kuulsamaid biohäkkereid); What Is Biohacking: Infographic blog.bulletproof.com/biohacking-infographic/
11 Teemu Arina, biohäkker accelerista.com/eluviis/loodusjainimene/teemu-arina-biohakker/
12 Do-it-yourself biology en.wikipedia.org/wiki/Do-it-yourself_biology
13 Biohacking For Beginners: What Is It And How To Get Started Today blog.mindvalley.com/biohacking/
14 Biohacker Summit 2018 Tallinn new.biohackersummit.com/2018tallinn/
15 Eestis: floating.ee/
16 Palju erinevaid kirjeldusi: google.ee/search?q=sensory+deprivation+tank
17 Via Naturale, A.Soots: vianaturale.ee/vaimne-tervis
18 Does the Brain Need Carbohydrates? dietdoctor.com/brain-need-carbohydrates-2
19 TAI 2015 intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
20 Loll, paks ja uimane. Äkki oled jahupea? organismidiagnostika.ee/jahupea-perlmutter/
21 Raamat “12 rules for life”, lk 18. Ülevaade: top-kiirlaenud.ee/12-reeglit-eluks-jordan-b-peterson/
22 Jordan Peterson: 4 things highly anxious over-thinkers (and drinkers) must do youtube.com/watch?v=vEkVY6rxbz4
23 Autism ja toitumisteraapia: tervisekool.ee/autism-ja-toitumisteraapia
24 Via Naturale (A.Sootsi meeskond): vianaturale.ee/autism
25 Psüühilised probleemid ja toitumine: tervisekool.ee/psuuhilised-probleemid-ja-toitumine
26 Terry Wahls, MD terrywahls.com/about-the-wahls-protocol/
27 Gut bacteria from multiple sclerosis patients modulate human T cells and exacerbate symptoms in mouse models pnas.org/content/114/40/10713
28 6 Strategies to Eliminate Depression drhyman.com/blog/2015/09/18/6-strategies-to-eliminate-depression/
29 Dr. Andreas Eenfeldt, MD ; Dr. Bret Scher, MD. A ketogenic diet for beginners dietdoctor.com/low-carb/keto
30 Dominic P D’Agostino, PhD researchgate.net/profile/Dominic_DAgostino
31 Ketogenic Diets for Psychiatric Disorders: A New 2017 Review psychologytoday.com/us/blog/diagnosis-diet/201706/ketogenic-diets-psychiatric-disorders-new-2017-review
32 2017, The Current Status of the Ketogenic Diet in Psychiatry frontiersin.org/articles/10.3389/fpsyt.2017.00043/full
33 The Ketogenic Diet: Uses in Epilepsy and Other Neurologic Illnesses ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2898565/
34 Psychiatrist Dr. Georgia Ede: dietdoctor.com/keto-diet-impact-mental-health-patients
35 Ketogenic diet for mental health dietdoctor.com/low-carb/mental-health
36 Serotonin, tryptophan metabolism and the brain-gut-microbiome axis sciencedirect.com/science/article/pii/S0166432814004768
37 The Gut Microbiome and the Brain ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4259177/
38 Gut microbiota’s effect on mental health: The gut-brain axis ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5641835/
39 Kathleen M. Pike, PhD – Professor of Psychology & Director of the Mental Health Program at CUMC cugmhp.org/2018/01/12/gut-feelings/
40 How Gut Bacteria Affect Mental Health marksdailyapple.com/this-is-your-brain-on-bugs/
41 TAI 2016; toitumine.ee/artiklid/probiootikumid-lisajoud-headest-bakteritest
42 Gut Inflammation Affects the Brain drperlmutter.com/gut-inflammation-affects-brain/
43 Reduce Inflammation to Protect Your Brain drperlmutter.com/reduce-inflammation-protect-brain/
44 Evidence indicates that brain inflammation is involved in the pathogenesis of neuropsychiatric diseases jneuroinflammation.biomedcentral.com/articles/10.1186/1742-2094-10-46
45 Dr. Frank Hu, professor of nutrition and epidemiology in the Department of Nutrition at the Harvard School of Public Health health.harvard.edu/staying-healthy/foods-that-fight-inflammation
46 C.Poliquin, sooritusvõime tipptreener olümpial võistlejatel: organismidiagnostika.ee/sooritusvoime-printsiibid-legendilt-charles-poliquin/
47 Dr. Jason Fung, MD dietdoctor.com/fasting-affect-brain
48 ATH & toitumine lastel; E.Rüüberg (kutsekval.: toitumisnõustaja) hhb.ee/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire-ning-toitumine/

Kuukiri
Rubriigid
Tervis

Kookosõli, kolesterool & küllastunud rasvad

kookosõli
kookosõli

Kookosõli väidetav järjekordne “uus avastus” Delfi’s – “Siiani kiidetud kookosrasv on tegelikult inimese tervisele kahjulik”. Pealkiri nagu neil ikka. Aga mis on sees? Refereeritud on iflscience.com artiklit, milles on viidatud BBC artiklile, milles on lõpuks Ameerika Südame Assotsiatsiooni (AHA) originaal 15.juuni 2017 avaldatud 25-leheküljeline artikkel/nõuanne ( sama ka USAToday artiklis). Ehk jätaks need 3 refereerijat vahele ja hindaks originaali?

Alustame sellest, et hoolimata uhkest nimest ei ole AHA üldsegi Ameerika riiklik terviseasutus.

Teiseks, AHA artikkel polnud ainult kookosõlist vaid toidurasvadest ja südame-veresoonkonna haigustest üldiselt. Sissejuhatuses polnud kookosrasvast sõnagi. 25-lehe peale oli kookosrasva mainitud alguses kõrvuti teiste rasvadega (2 korda); 13.lehel poole lehe pikkuses lõigus kookosrasvast (koos pealkirjaga 15 korda selles ühes lõigus) ja lõpus uuringu-allikate pealkirjades (2 korda; viited nr 94-97). Ehk siis – see artikkel polnud kookosrasvast kuid USAToday ja BBC võtsid selle kontekstist välja ja voila! – sensatsioon – nagu meil oleks uus uuring spetsiaalselt kookosrasvale ja see on teinud-uue-avastuse-midaiganes.

Kriitikatule alla sattus AHA artikkel kuna see väitis vanade uuringute põhjal, et nad ei soovita kookosrasva.

Kampf gehts weiter.

Kookosõli annab aru

Eesti meediasse ei ole veel jõudnud kuid kaasaegsed erialaarstid ja asjatundjad on järgnenud päevade jooksul väga intensiivselt reageerinud sellele “uuele tõele”:

  1. Dr. Mark Hyman oli 27.juuni enda Facebooki otse-eetris, kus selgitas üsna hästi ära, mis AHA artiklis valesti oli. AHA väide oli: “Kookosrasv on küllastunud rasv. Küllastunud rasv tõstab LDL-kolesterooli. LDL-kolesterool põhjustab südamehaigusi.” See on ammu ümberlükatud.
    Hyman kirjutas oma blogisse ka arvamuse.
    Viitab uuringule, et pooled uuringute meedia-kajastused ajakirjanike poolt on eksitavad.
  2. Dave Asprey, biohäkker, avaldas 23.juuni pika artikli, kus rääkis järgnevast:
    AHA juhtkond on tugevalt seotud USA suurtöösturitega;
    AHA artikli aluseks on võetud vana uuringud (4 tk 1960st aastatest) kuid uuemaid on eiratud;
    küllastunud rasv ei põhjusta südamehaigusi.
  3. Dr David Perlmutter, neuroloog ja kirjanik kirjutas ka oma arvamuse sellest.
  4. Max Lugavere, ajutervise uurija, video-arvamus.
  5. Gary Taubes, teaduskirjanik, arvamus.
  6. Kevin Michael Geary, uuriv artikkel AHAst. Tõi mh välja et 9 ravimifirmat, kes on AHA rahastajate hulgas.

Vianaturale.ee koolitatud toitumisterapeutide ja toitumisnõustajate meeskond:
lõik nende kookosõli artiklist:
“USA-s sattus kookosõli kriitikanoole alla tänu kõrgele küllastatud rasvade sisaldusele. Siiski näitavad kaasaegsed teadusuuringud, et mitte kõik küllastatud rasvad ei ole ühesugused – kookosõlis sisalduvad keskmise ahelaga triglütseriidid ei tõsta kolesterooli taset ja ega aita kuidagi kaasa südamehaiguste tekkele.”
Küsisin: “Kas see on uuem info seoses USA “uue avastusega” ?”
Vastus: “See ei ole uuem info, igasuguste küllastatud rasvade vastu on võideldud juba päris pikka aega ning ka praegu ilmub aeg-ajalt ikka uudistesse artikleid ülimast tõest ühe või teise toiduainega seoses. Kui tegemist on hea kookosrasvaga, siis kindlasti ei pea selle tarvitamist kartma. Ka kolesterooli tõusu või langetamise juures mängib lisaks rasvade tarvitamisele rolli veel palju teisi toitumuslikke faktoreid, s.h. tarvitatavad süsivesikud ja nende hulk. Ja nagu iga toiduaine puhul, siis ka kookosrasva tarvitamisega ei tasu liialdada, kuid kindlasti ei tasu selle tarvitamist ka karta!”

Kokkuvõtvalt: see ei olnud AHA poolt uus avastus vaid vanade uuringute valikuline kasutamine oma huvides.

Loe ka: Aju sooritusvõime optimeerimine

Rubriigid
Tervis

Riiklikud toitumissoovitused 2017: 4.osa

toitumissoovitused

See on 4.osa TAI 2015 ülevaatest.

2.3 Süsivesikud (k.a kiudained)
3. Vesi.

“Täiskasvanutel on veevajadus kõikidest allikatest kokku 28–35 ml kehamassi kilogrammi
kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta) päevas.
Kuidas kaetakse päevane vee vajadus? Toome selle leidmiseks abiks 70 kilogrammi kaaluva inimese näite. Koguvajadus on 70 x 31 ml = 2170 ml. Toitumissoovitusi järgides saadakse toiduga ca 1–1,5 liitrit vett (puu- ja köögiviljadest, suppidest,
teest, kohvist, mahladest, muudest jookidest jne). Lisaks tekib ainevahetuse käigus ligikaudu 300–400 ml
vett. Kui keskmised arvud (1250 ml + 350 ml) lahutada maha 2170 ml-st, on vahe 570 ml. Seega võiks
toitumissoovitusi järgiv täiskasvanu (70 kg) vedelikuvajaduse katmiseks juua päevas lisaks 2–3 klaasi vett
(standardi järgi on veeklaasi suurus 220 ml). Kui inimene kaalub rohkem, on tarbitav toidukogus ehk siis
ka toiduga saadav vee kogus vastavalt suurem.”

4. Mikrotoitained
4.1 Vitamiinid.

Vitamiinide soovitatavad kogused on ära toodud 10-le vitamiinile, nende saamist toiduga on mugav jälgida tasuta NutriData programmist. Samuti mineraalaineid.

“Vitamiinid jaotatakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E ja K) ning vesilahustuvateks (vitamiin C ning
B-grupi vitamiinid).”

” Organismi peamise vitamiini D3 vajaduse tagab see, kui nahk saab piisavalt päikesekiirgust. Kogemused näitavad sellegipoolest, et Põhjamaade laiuskraadidel (55°N–72°N) võib tekkida vitamiini D puudus, kui seda ei saada piisavalt
toiduga. ”

4.2 Mineraalained.
NB! Naatriumi liigtarbimine.

“Kui kaltsiumi tarbimine on normi piires, peab saama piisavalt vitamiini D – need mõlemad mõjutavad
üksteise omastatavust.”

5. Antioksüdandid
6. Alkohol ja kofeiin
6.1 Alkohol
6.2 Kofeiin

“Tarbitud kofeiin absorbeerub kiiresti ja täielikult 30–120 minutiga. Selle stimuleeriv efekt võib alata 15–
30 minutit pärast tarbimist ja kesta mõned tunnid. Täiskasvanutel on kofeiini poolestusajaks (aeg, mis
kulub 50% kofeiini eemaldamiseks organismist) umbes neli tundi (kõikudes kahest kaheksa tunnini).”

Mõõdukas kohvitarbimine olevat 3-5 tassi päevas.

V Toidusoovitused
1. Toitainete ja muude bioaktiivsete ainete allikad
2. Toidu tarbimise mustrite iseloomustus
3. Valitud toidugruppide tervisemõjud
4. Järeldused toitumispõhiste haigusriskide kohta
5. Enesepiiratud toitumine

“Kui täiskasvanu otsustab kasutada enesepiiratud toitumist, siis on see tema õigus. Kõik lastele meditsiinilise näidustuseta vanemate vm poolt rakendatud piiratud toitumise variandid on aga kasvava lapse jaoks ohtlikud. Laste puhul on tekkiv probleem tihti eluaegse tagajärjega, näiteks imiku- või väikelapseas joodipuudusest tingitud alaareng. ”

6. Toidusoovitused toidugruppide kaupa.

Viis põhigruppi:
1. Tärkliserikkad toidud: teraviljatooted ja kartul
2. Puu- ja köögiviljad, marjad
3. Piim ja piimatooted
4. Kala, linnuliha, muna, liha ja nendest valmistatud tooted
5. Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad

toidupüramiid

“Uues toidupüramiidis ei ole toite jaotatud otseselt korrustele, mis väldib eksliku arusaamise, nagu oleks üks
või teine toidugrupp teistest olulisem. Kõik viis toidugruppi on mitmekesise toitumise seisukohast võrdselt
olulised, aga koguseliselt peaks mõnes toidugrupis olevaid toite sööma tihedamini ja rohkem. Samas ei
ole toidugruppide vahele tõmmatud enam ka rangeid piire, mis annab inimesele rohkem vabadust teha
asendusi ka toidugruppide vahel. Näiteks inimesed, kes mingil põhjusel soovivad vähendada teraviljade
osakaalu oma menüüs, peaksid piisava koguse süsivesikute (sh kiudainete) saamiseks suurendama
köögiviljade osakaalu. Inimesed, kes ei söö kala, peaksid selle asemel suurendama teiste loomset päritolu
toitude osakaalu ning leidma lisaks alternatiivseid allikaid oomega-3-rasvhapete ja vitamiini D3 saamiseks.”

Terviklik toidupüramiid hõlmab endas ka füüsilise aktiivsuse osa ning rõhutab vee joomise ja uneaja olulisust.

“Kui järgida iga toidugrupi soovituslikke portsjonite arve vastavalt inimese soovituslikule energiale ning ka täpsustavaid soovitusi iga toidugrupi sees, aitab see tagada toitumissoovitustele vastava põhitoitainete vahekorra ning piisava kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete saamise. ”

Toitumises on kõige olulisemad märksõnad:
• mitmekesisus
• tasakaalustatus
• mõõdukus
• vastavus vajadusele.

(Kui sa ei tea paremini, siis jälgi TAI riiklikke toitumissoovitusi.
Kui teed oma toitumises midagi teistmoodi, pead teadma miks sa seda teed ja kuidas võib mõjuda.)

6.1 Tärkliserikkad toidud: teraviljatooted, kartul

“Tärkliserikaste toitude kuumtöötlemisel (eelkõige röstimisel, praadimisel ja küpsetamisel) tekib kõrgetel
temperatuuridel (üle 120 0C, madala niiskussisalduse juures) akrüülamiid, mis kujutab potentsiaalselt
ohtu inimeste tervisele. Seetõttu tuleb vältida selliste toitude korral üle küpsetamist ja liigset krõbedust.
Näiteks saia või leiva röstimisel rösti see kuldkollase, mitte pruuni värvuse tekkeni.”

6.2 Puu- ja köögiviljad, marjad
6.3 Piim ja piimatooted
6.4 Kala, linnuliha, muna, liha ja nendest valmistatud tooted
6.5 Lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad
6.6 Suhkur, magusad ja soolased näksid
6.7 Muud toidud ja joogid
6.8 Näitlikud nädala toidukogused 2000 ja 3000 kcal energiavajaduse korral
7. Toidukordade koostamine erinevate vahetustega töötamise korral
7.1 Töö esimeses vahetuses
7.2 Töö teises vahetuses
7.3 Üldised toitumissoovitused öötöö korral
VI Toiduohutus
1. Toiduohutuse tagamise põhimõtted
2. Toidu lisaained
3. Toidu saasteained
4. Toiduga kokkupuutuvad materjalid

“Näiteks plastist külmutuskarpe ei tohi panna mikrolaineahju.
Kui plastkarpi tohib mikrolaineahju panna, peab sellekohane teave olema esitatud karbi märgistusel.”

5. Geneetiliselt muundatud toit

“Geneetiliselt muundatud  toit ja sööt peavad olema EL-s märgistatud, kuid sellist eraldi märgistust ei pea olema nende loomade saadustel (nt liha, piim, muna), keda on toidetud geneetiliselt muundatud söödaga.”

6. Toiduhügieen
7. Toidulisandid
8. Toidu märgistus
VII Uni ja biorütmid

“Uneaja lühenemine halvendab mälu ja keskendumisvõimet, suurendab vastuvõtlikkust haigustele, meeleoluhäiretele, stressile ning väheneb töövõime. ”

” Unetsükkel koosneb süvaunest (mitte-REM) ja unenägude unest (REM). Õhtupoole on ülekaalus süvauni,mis on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks, hommikupoole aga unenägude uni, mis taastab vaimset tasakaalu ja on emotsionaalseks puhkuseks. ”

NB! Korrapärased söögiajad.

” Teadlased on leidnud, et kui õhtul süüa süsivesikurikast toitu, siis pinnaline uni öö esimesel poolel pikeneb; kui aga minna näljasena magama, läheb öösel uni ära. ”

VIII Jätkusuutlik tarbimine
IX Toitumis-, liikumis- ja toidusoovituste rakendamine

+++
Loe algusest:  Riiklikud toitumisoovitused 2015, 1.osa
Loe ka: Kuidas gluteen su ajule vastu töötab?

Rubriigid
Tervis

Riiklikud toitumissoovitused 2017: 2.osa

toitumissoovitused 2 osa
toitumissoovitused 2 osa

See on 2.osa TAI 2015 ülevaatest.

III Liikumissoovitused
“Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega (kui südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid inimene saab vabalt vestelda) liikumist vähemalt 30 minutit
või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega (kui see on seotud pingutusega ning südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad märkimisväärselt ja rääkida on raske) vähemalt 25 minutit.”

“Kõigil inimestel on soovitatav vähendada (järjestikust) istumisaega.” – “Televiisori
vaatamine rohkem kui 4 tundi päevas suurendab üldist suremust 46% ja suremust SVH-sse 80%.” – Töölaua arvuti taga istumine on üsna sarnane sellele.

1. Regulaarne kehaline aktiivsus ja haiguste ennetus
2. Kehaline aktiivsus, istumisaeg ja ülekoormus
3. Kehalise aktiivsuse vormid ehk treeningute liigid
4. Liikumissoovitused erinevatele sihtrühmadele
“Kaasajal on töötamine sageli seotud pikaajalise istumise, sundasendite või korduvate monotoonsete
liigutustega, mis võivad põhjustada valusid, rühihäireid või kutsehaigusi. Seepärast on soovitatav ka tööl
olles teha igas tunnis liikumispause. ”

Täiskasvanutel on soovitatav teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi.

4.5 Ülekaalulised ja rasvunud: Kehamassi langusele on liikumisest kasu ainult kontrollitud dieedi korral

IV Toitumissoovitused
1. Toiduenergia
1.1 Toidu energiasisalduse arvestamine
Süsivesikute omastatavus on 90-98%, valkude omastatavus 40-95%, toidurasvade omastatavus 95%. (Ehk kui sööd 2000 kcal eest toitu, siis omastad sellest healjuhul 90% ehk 1800 kcal ?)
1.2 Energia kulutamise komponendid

Energiakulu (peamiselt PAV) vähendavad või suurendavad järgmised tegurid:
• külm või kuum keskkond, geneetilised erisused
• hormonaalne seisund (nt kilpnäärme ja kasvuhormooni kontsentratsioon veres)
• sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus
• psühholoogiline seisund
• ravimite tarvitamine
• mitmed haigusseisundid

1.3 Energiavajaduse hindamine
1.4 Toiduenergia soovitused erinevatele sihtrühmadele
1.5 Kehamass ja tervis.
“Sõltumata sellest, kas rasvakogust hinnatakse kilogrammides protsentuaalselt kehamassist või anatoomilise jaotuse järgi (nahaalune/siseorganite või kõhu/kehatüve rasv), ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ühte eralduspunkti normaalse ja tervisliku kehamassi ning ülekaalu vahel. Terviseriskid suurenevad aste-astmelt rasvumise suurenemisega. ”

“/—/ erinevused kehamassiindeksites võivad olla tingitud keharasva sisaldusest ning rasvajaotumisest kehas, mis omakorda on sõltuvad vanusest, soost, rahvusest, sportlikust treeningust ning rassist. Seetõttu tuleb üksikisiku tasandil kasutada KMI hindamist individuaalselt. Näiteks võivad suure lihasmassiga sportlased selle klassifikatsiooni järgi osutuda ülekaalulisteks. Seepärast peaks rasvumist lisaks KMI-le hindama ka vöö- ja puusaümbermõõdu järgi. ”
1.5.2. Vööümbermõõt.
Rasvunud vöökoht on kõhusisese rasva indikaatoriks ja vöökoha ümbermõõtu kasutatakse rasvumise määramiseks.

vööümbermõõdud

Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele.

“Vööümbermõõtu suurendab rafineeritud teraviljade, magustoitude, maiustuste ja rafineeritud (valgest) jahust leibade/ saiade ning kõrge energiatihedusega toitude söömine. Kehamassi tõus on seotud tihti suhkru ja suhkruga magustatud toitude liigtarbimisega. Suhkru tarbimise piiramisega saab ennetada rasvumist.”

Huvitav leid: “Ülekaalulisus on seotud ka haridustasemega ning sotsiaalmajandusliku olukorraga: kõrgema haridustaseme ja sotsiaalse kindlustatusega inimeste hulgas esineb ülekaalulisust vähem.” – Miks see nii on? :)

1.6 Energia jaotumine toidukordadele.

+++
Eelmine osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015
Järgmine osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015: 3.osa

Rubriigid
Tervis

Riiklikud toitumissoovitused 2017: 3.osa

toitumissoovitused

See on 3.osa TAI 2015 ülevaatest.

2. Makrotoitained 

makrod

2.1 Valgud.
“Kestev valkude rohke tarbimine, mis ületab oluliselt füsioloogilise vajaduse, võib koormata neere ja
maksa”.  Soovituslikult kuni 60% kogu saadavast valkude kogusest võiks tulla loomset päritolu kõrge bioväärtusega valkudest (high quality protein).

2.2 Toidurasvad (k.a rasvhapped ja kolesterool).
“Kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide (sh ka suguhormoonid) sünteesiks ja selle sünteesimine seostub ka vitamiini D3 sünteesiga inimorganismis.”

“Küllastunud rasvhapped (SFA) ei tohiks kestvalt anda üle 10% saadavast toiduenergiast.
Monoküllastumata rasvhapped (MUFA) peaksid andma 10–20% saadavast toiduenergiast.
Polüküllastumata rasvhapped (PUFA) peaksid andma 5–10% saadavast toiduenergiast (vähemalt 1 %E
oomega-3-rasvhappeid).”

“• Rasvade osatähtsuse soovituse andmisel lähtutakse ka sellest, et nende järgimisel ei omaks need mõju
liigse kehamassi suurenemisele rasvade tõttu. ” – tähelepanuvääriv sõnastus, aga loeme edasi…

“• Kui küllastunud rasvhapete osatähtsus toiduenergiast ei ületa kestvalt 10%, siis võib rasvade
osatähtsus toidus olla kokku kuni 35 %E. Kui vähemalt kolmandik päevasest energiast kaetakse
rasvadega, siis rahuldab see organismi füsioloogilised vajadused. Kuigi on üksikuid rahvusvahelisi
suhteliselt lühiajalisi uuringuid, mis oletavad, et rasvade puhul võib nende osatähtsus toiduenergiast olla
kuni 40% (seda aga vaid juhul, kui küllastunud rasvhapete osatähtsus jääb alla 10 %E), siis arvestades
nii südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) esinemissageduse suurenemist Eestis kui ka
tõsiseid vajakajäämisi liikumisaktiivsuses,
jääb selline soovitus Eestis esialgu probleemseks.” – kaua otsitud kaunikene. Kuidas sellest aru saada?

Neuroloog Dr.Perlmutter on oma 2013.a raamatus “Jahupea” viidanud uurimustele: praeguseks ei ole tuvastatud selget seost küllastunud rasvade tarbimise ja rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja osteoporoosi laialdase leviku vahel. TAI 2017 soovituse järgi on SVH seotud küllastunud rasvhapete tarbimisega. TAI pole jätnud ka viiteid oma allikale. Ehk on asi väite teises pooles, et Eestis on vajakajäämisi liikumisaktiivsuses? Või pole riigiasutuse jaoks piisavalt palju kvaliteetseid uusi uuringuid? Või on “Jahupea” allikad ebakvaliteetsed?

“Kestev rasvade tarbimine alla füsioloogilise alampiiri (alla 25 %E), tekitab pika aja jooksul tõsiseid terviseprobleeme (nt energia defitsiit, rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit).”

“Kolesterooli kestev keskmine päevane saamine toiduga peaks olema alla 300 mg.”
“Kui toidukolesterooli saadakse kestvalt väga palju, siis suureneb kolesteroolirikaste sapikivide tekkerisk ning teiste riskifaktorite olemasolul ka SVH tekkerisk.” – ?

“Inimestel, kellel on tuvastatud suurenenud risk SVH tekkeks, on soovitatav hoida kolesterooli kestev tarbimine toiduga alla 200 mg päevas.” – ?

+++
Järgmine osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015: 4.osa
Esimene osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015, 1.osa

Rubriigid
Tervis

Riiklikud toitumissoovitused 2017: 1.osa

toitumissoovitused
toitumissoovitused

Üle 10 aasta on uued riiklikud toitumisoovitused meie ees (23. märts 2017 valminud, 2015a andmed). Sedapuhku koos liikumissoovitustega. Tervise Arengu Instituudi lehel on allalaetav kogu 338  leheküljeline fail. Eesti toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel. Olen siin nelja artikliga teinud ülevaate sellest koos enda valitud tsiteeringutega.

Miks võiks nendega kursis olla? Kuna raamatutes ja internetis levib palju infot toitumise ja tervise kohta, millest kõik ei pruugi olla kooskõlas kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. Vastukäivat infot on mõistlik võrrelda oma tervise huvides. Samuti saab toitumise-alase infoga lühivormis tutvuda TAI lehel toitumine.ee . Vt ka tasuta TAI mugav kalori- ja toitumisarvestuse veebikeskkond NutriData.

“Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi tuleb vaadelda ning kasutada kui tervikut.”
“Klimaatiliselt, ühiskonnakorralduslikult ja söömisharjumuste poolest on Eestile sarnane võrdluspiirkond Põhjamaad.”

“Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on koostatud eesmärgiga luua eeldused heale tervislikule seisundile suurtele elanikkonna rühmadele. Soovitused on eelkõige kliiniliselt tervete inimeste rühmadele, kelle kehalise aktiivsuse tase on erinev (v.a võistlussportlased). ”

Mõnigaid definitsioone

“Rasvumine (obesity) – üleliigse rasva kogunemine (kui energia tarbimine ületab energiakulu) organismi ulatuses, mis võib ohustada tervist.”

“Metaboolne sündroom (metabolic syndrome) – on kompleksne ainevahetushäire, mille puhul esinevad teatud haigused ja häired korraga: ülekaalulisus, vööpiirkonna rasvkoe hulga suurenemine, rasvade ainevahetuse häired ehk düslipideemiad, kõrgenenud vererõhk, insuliinitundlikkuse langus, organismi suurenenud vastuvõtlikkus põletikule, organismi suurenenud risk trombide tekkeks.”

“Metaboolse sündroomi diagnoos leiab kinnitust, kui järgnevast viiest kriteeriumist kolm on positiivsed:
1. suurenenud vööümbermõõdu väärtused võttes arvesse rahvastiku- ja riigispetsiifilisi kriteeriume: eestlaste puhul on suurenenud risk meestel >94 cm ja naistel >80 cm vööümbermõõdu juures
(kõrgeks riskiks loetakse väärtusi meestel vastavalt >102 cm ja naistel >88 cm)
2. triglütseriidid >1,7 mmol/l või spetsiifiline ravi olemasolu
3. HDL-C <1 mmol/l meestel ja <1,3 mmol/l naistel või spetsiifilise ravi olemasolu
4. vererõhk ≥130/85 mmHg või antihüpertensiivne ravi
5. glükoosi väärtus paastuseerumis või -plasmas >6,0 mmol/l või veresuhkru taset alandav ravi”

“Enesepiiratud toitumine (self-restricted diet) – usulisest, veendumuslikust või muust põhjusest tulenev toitumispiirang (nt meditsiiniliselt mittepõhjendatud gluteenivaba dieet, taimetoitlus jne), mis pikemaajalisel kasutamisel võib kaasa tuua mõne toitaine puuduse organismis või muid terviseriske.”

Ülevaade sisukorrast koos remarkidega

I Toitumis- ja liikumissoovituste koostamise põhimõtted. 
“Koondatud tõendusmaterjali käsitlemisel arvestatakse Eesti kultuurilist- ja sotsiaalmajanduslikku tausta
ning on vajalik analüüsida kompleksselt nii eeldatavat tervisekasu kui ka riske. Tulemus on Eesti töörühma
konsensuslik eksperthinnang. Tulenevalt regionaalsest paiknevusest, traditsioonidest, reaalsest toitude
olemasolust, kodumaisest suur- ja väiketootmisest, varustamisest, kättesaadavusest, tarbimismustrist ning
liikumisharrastustest, on Eesti soovituste koostamisel teatud kohtades sarnasusi/kattuvusi Põhjamaade
omadega.”

“Eesti toitumissoovitused ei käsitle enesepiiratud toitumise detaile.” – väga oluline info.

Aluseks olevate uuringute kvaliteet

“Põhjamaade toitumissoovituste tõendusmaterjali koondamisel kasutati teadustöid, mis on ilmunud
pärast 2000. aastat, kasutades andmebaasiallikatena eeskätt väljaandeid PubMed ja SweMed+. Muud
olulised andmeallikad hõlmasid riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide ning ekspertrühmade avaldatud teadusaruandeid ja soovitusi.”

“Teadusuuringute väljundi tugevus on erinev. Kõige tugevama väljundiga ehk kõige suurema tõenduse
annavad kliinilised interventsiooni (sekkumis)uuringud (tavaliselt manustatakse inimestele vastavat toiduvõi toitainet, kontrollgrupis kasutatakse võimalusel platseebot ja mõõdetakse paljude markerite põhjal
muutusi inimorganismis). Ülejäänud metodoloogilised teaduspõhised lähenemised (nt küsitlusuuringud,
prospektiivsed kohortuuringud jt) ei ole nii tugeva väljundiga, kuid on samuti vajalikud, sest kliinilised
interventsiooniuuringud on väga kulukad, et neid teostada väga suure arvu inimestega ning pikaajalisi
toitumist ja eluviisi tervikuna hõlmavate uuringute mõjutegurid ei ole lõpuni kontrollitavad. Lõplikult
tõendatud tulemus saadakse ikkagi läbi kliiniliste interventsiooniuuringute.”

“Uuringu erinevate kategooriate (kliinilised sekkumisuuringud, prospektiivsed kohortuuringud, retrospektiivsed juhtkontrolluuringud, läbilõikeuuringud ja süstemaatiliste ülevaadete hindamisel kasutatakse AMSTAR-i (süstemaatiliste
ülevaadete hindamise tööriist (Assessment of multiple systematic reviews). Uuringud jagatakse A-, B- ja
C-kategooriasse.
A-kategooria uuringutel on kõrge kvaliteet ja vastavus,
B-kategooria uuringutel keskmine kvaliteet ja vastavus ning
C-kategoorias madal kvaliteet ja vastavus (üldjuhul C-kategooria uuringuid ei kaasata). 

A-kategooria uuringuid iseloomustab uurimuse laiahaardeline kavandamine; osalejate selge kirjeldus,
positsioneerimine, sekkumine ja kontrollrühma(de) moodustamine; tulemustekohased mõõtmismeetodid;
kohased statistilised ja analüütilised meetodid ning aruandlus; alla 30% väljalangevus (sõltuvalt uuringu
kestvusest) või üle 50% osalusmäär prospektiivsetes kohortuuringutes; selge väljalangejate aruandlus; ja
kõrvalekallete puudumine.

B-kategooria uuringutes võivad esineda teatud kõrvalekalded, mis ei ole siiski piisavad tulemuste
mitteasjakohaseks tunnistamiseks. Need ei vasta kõigile A-kategooria kriteeriumitele ja kajastavad teatud
puudujääke, kuid ei ole tõenäoliselt suuremate kõrvalekallete põhjustajaks. Uuringus võib osa teavet
puududa, mis muudab piirangute ja võimalike probleemide hindamise raskeks. 

C-kategooria uuringutes esinevad märkimisväärsed kallutatused, mistõttu nende tulemusi tuleb alati
hinnata kriitiliselt. Niisuguste uuringute kavandamises, analüüsis või aruandluses esineb tõsiseid
metoodilisi vigu ning aruandluses on suur osa andmeid puudu või on need lahknevad.”

Uuringute kvaliteedist pikemalt alates 29.lk.

II Ülevaade toitumise ja liikumisega seotud uuringutest.

+++
Loe edasi: Riiklikud toitumissoovitused 2015, 2.osa

Rubriigid
Tervis

E-ained – lisaained toidus

tervisepäeva kehaanalüüs
tervisepäeva kehaanalüüs kollektiivile

Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud.

Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:
* ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puuviljadest jne; Kõige vähem kahjulikud, nende lagundamisega saab organism ise hakkama.
* ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks antioksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiinhape (E 200) ja bensoehape (E 210); Valmistatakse sünteetiliselt, sest nii on odavam: sidrunhape, õunhape, meevaha jt. Pole samuti tervisele ohtlikud.
* ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid.  Tervisele kõige kahjulikumad. Neil võib olla varjatud kõrvaltoime, mis ilmneb alles aastate pärast. Näiteks aspartaam, sahhariin, tsüklamaat jt.

asotoiduvärvid

Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jne.

Tulenevalt nende põhifunktsioonist jaotatakse lisaained rühmadeks. Kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. Kõige enam toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised:

  • toiduvärvid (E 100–E 199);
  • säilitusained (E 200–E 299);
  • antioksüdandid (E 300–E 399);
  • emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400–499).
  • Lisaks nimetatutele on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500 – …).

E-ained mida vältida

Värvained: E102, E104, E110, E120, E122–124, E127–129, E131–133, E142, E150.

Säilitusained: E200, E202, E210–219, E220, E239, E249–252, E280.

Antioksüdandid: E310–312, E320, E321.

Lõhna- ja maitsetugevdajad: E510, E620–625.

Magusained ja suhkruasendajad: E420, E421, E951, E952, E954, E965.

Need on kõige ohtlikumad e-ained, mida sisaldavaid tooteid vältida (võivad põhjustada hüperaktiivsust, astmat, peavalu, võivad olla kantserogeensed).

  • Tootel ei pruugi olla e-aine märgitud E-vormis, nt E621 asemel on kirjutatud lihtsalt naatriumglutamaat. Kui leiad koostisest mõne aine, mida ei tunne, siis parem ära osta.
  • Vaadake toote koostist, kui liiga kirju sisu on, siis võib olla mõtekas valida midagi muud.
  • Light-, suhkru ja/või rasvavabad tooted kipuvad olema täis erinevaid aineid.

Kõige lihtsam võib olla endale välja printida allolev tabel, mis kokkuvolditult mahub rahakoti vahele: http://petroneprint.ee/raamatud/ohtlike-e-ainete-maaraja/

 

e-ained ohtlikud

Lugemist:
Angelika Erin “Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus”

—
Loe ka: Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine

Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes

—
Kasutatud materjal:

intervijuu A.Erin’iga ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/e-ained-ajavad-ogima?id=27694007

Rubriigid
Tervis

Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine

elektromagnetvaljad
elektromagnetvaljad

Euroopa Liidus on võetud kindel plaan elektromagnetväljade teemal selgus luua ning töökaitset tõhustada. M.Tupits sotsiaalministeeriumist kirjutas Eesti Töötervishoius (nr 4, 2009) plaanist vähendada tööõnnetuste arvu Euroopa Liidus veerandi võrra. Kaheksa tähtsama arenguvaldkonna seas, millele panustatakse, oli tähelepanu ka elektromagnetväljadel.

Märkused, 17.juuni 2017:
Elektroülitundlikkuse sümptomite ja elektromagnetväljade vahel puudub tänaseks ilmunud teaduskirjanduse põhjal selge seos, loe pikemalt siit: elektriallergia.
Uuringus ei leitud mingit seost mobiiltelefonide kasutamise ja ajuvähi vahel

Elektromagnetväljade mõju tervisele

Millise karakteristikaga elektromagnetväli (sagedus, tugevus) on ohtlik ja milliseid tagajärgi see põhjustab, selle kohta annavad teadusuuringud erinevaid vastuseid. Varem arvati EMVde puhul ohtliku olevat vaid soojusefekt kehakudedes – et terve keha või osa sellest ei kuumeneks üle teatud piiri, mis muidu hakkaks häirima organismi funktsionaalset talitust. Nüüd on aga hakatud mõistma muid mõjusid: osaliselt on suudetud tuvastada muutusi DNA struktuuris; avastatud on häireid rakutalitustes; viiteid on ajutegevuse häiritusest; seos on loodud peapöörituse ja diskomfordiga. Vastavaid uuringuid on tehtud mitmeid, kuid sellele vaatamata ei saa öelda, et need kahjulikud tervisemõjud oleks ümberlükkamatult tõestatud. Kasuliku ülevaate elektromagnetväljadest biomeditsiinilisest aspektis andis Hiie Hinrikus Eesti Töötervishoius nr 1, 2009.

Järgnev osa on kopeeritud Tarmo Koppeli elektromagnetväljade artiklist, mida ta täiendab vahel. Tarmo on keskkonnatervise teadlane, uurimistöökogemusega elektromagnetväljade alal 10 aastat. Tema uurimustöö keskendub peamiselt elektromagnetväljadele, nende põhjustatud tervisemõjudele ning riskihaldusele. Viimased 3 aastat on Tarmo osalenud Euroopa Liidu ja Eesti elektromagnetväljade seadusandluse väljatöötamisel ja analüüsis. Viimased aastad uurimistöös on keskendunud mobiilside (mobiilse andmeside) riskihaldusele.

—

Peamine nõuanne on: mida vähem elektromagnetvälju, seda parem. Neid elektromagnetvälju on niigi palju meie ümber, tark on neid vältida, kus teisiti võimalik.

Elektromagnetväljade (EMV) vähendamine tasub ette võtta järjekorras:
1) eemaldada EMV-allikas või kui see pole võimalik siis
2) minna EMV-allikast piisavalt eemale või kui see pole võimalik siis
3) ekraneerida/summutada see EMV.

Elektromagnetväljade mõju kodus ja tööl

Kuidas vähendada elektromagnetvälju kodu- ja töökeskkonnas?

Juhtmeta interneti asemel eelistada juhtmega võrguühendust
WIFI-ruuteril saab WLANi välja lülida ning ühendada arvuti võrku juhtmet pidi (LAN-kaabliga). Samuti sülearvutil saab WLANi režiimi välja lülida. 3G-internetipulk aga on justkui pidevalt toimiv mobiiltelefon. WIFI-antenn arvutil on üks suuremaid elektromagnetvälja tekitajaid tänapäeval, sest internetti kasutatakse tundide viisi. Samuti ei pruugi piisav olla sellest, kui sina loobud WIFI kasutamisest, sest teisel pool seina olev naabri WIFI-ruuter kiirgab edasi.

Sülearvuti kokkupuude kehaosadega minimaalseks
Sülearvuti on laua peal, mitte süles, kus see on lähedal suguorganitele. Sülearvuti on kooslus erinevate sageduste ja tugevustega elektromagnetväljadest.
Parem on ka kasutada sülearvuti juures välist USB-porti ühendatavat klaviatuuri – sel moel ei ole kiirgusallikas pidevalt käte all. Väline klaviatuur on elektromagnetväljade mõistes seega palju ohutum.

Juhtmega tehnoloogia eelistamine juhtmeta tehnoloogiale
Seadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt tänu raadiosidele, mis nende vahel toimib. Näiteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetvälja. Mõned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, millega ei kaasne riski (näiteks kaugjuhtimispult).

Mobiiltelefonile eelistan tavatelefoni
Tavatelefon (juhtmega) ei tekita selliseid elektromagnetvälju nagu mobiiltelefon. Seepärast võib sellega ka pikemalt lobiseda.

Mobiiltelefon kehast eemal
Kasutan bluetooth-handsfreed või telefoni sissehitatud käed-vaba-funktsiooni. Juhtmega tavaline hands-free ei sobi, sest selle juhe võib toimida antennina, suurendades säritust veelgi. Nutifoni kasutada internetis surfamiseks minimaalselt. Mida rohkem on telefon kehale lähemal, seda tugevam säritus. Mobiiltelefoni ei kanna taskus, vaid kotis vm kohas, millel pole pikemaajalist kokkupuudet kehaga. Eriti tasub hoiduda mobiili kandmisest püksitaskus (reproduktiivfunktsionaalsus). Mobiiltelefon (ooterežiimis) on vähemalt 1m kaugusel minust. Öösel, veel parem, kui 4m.

Ka Bluetooth-handsfree kiirgab
Arvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende võimsus on u 20 korda väiksem kui mobiiltelefonil. Bluetooth seadmed saadavad ka ooterežiimis majakasignaali. N lauapealne, statsionaarne Bluetooth-handsfree mobiiltelefonile tekitab pideva ekspositsiooni. Sama kehtib autosse mõeldud Bluetooth-handsfree kohta. Kui soov on Bluetooth-handsfreed kasutada, siis vähem kiirgab kõrva pandav handsfree.

Mobiiltelefoniga kõned lühikeseks
Hoian mobiiltelefoniga kõned lühikesed (hea, kui alla 3min) ja ei jää lobisema. Väldin asjatuid kõnesid.

Mobiiltelefonis valin, kas kasutan 3G võrku või GSM-võrku
Madalama raadiosagedusega elektromagnetväljad arvatakse keha suhtes olevat leebemad kui kõrgsageduslikud. GSM-võrk on sagedusel ~900MHz, 3G-võrk töötab sagedusel ~1800MHz. Kõige “efektiivsem” termoefekt kehas leiab aset sagedusel 2400MHz, seetõttu valiti see sagedus ka mikrolaineahjude töösageduseks. Küll aga on GSM-sagedusel töötava telefoni saatja võimsus palju tugevam 3G omast, seega saab GSM-telefoniga rääkides suurema doosi kui 3G-telefoniga. Uurimustest võib siiski järeldada suuremat terviseriski 3G-sagedusel töötavatest mobiiltelefonidest, kui GSM-sagedustel.

Eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid
Elektriseadmed, mis on metallkorpusega ja see korpus on korrektselt ühendatud topeltmaandusega (standardne europistik), kiirgavad vähem elektromagnetvälju kui näiteks plastkorpusega seamded. Näiteks tavalise pikendusjuhtme asemel kasurada spetsiaalset varjestatud korpusega pikendusjuhet.

Vähekasutatav tehnika vooluvõrgust välja
Kaasaegsed seadmed toimivad enamasti läbi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter võib olla seadme korpuses või sellest väljas. Soovitav on üle kontrollida kõik adapterid (toiteplokid), sest vananenud või rikkis adapterid võivad tekitada märkimisväärse elektromagnetvälja. Hoiduda tasub odavatest, mittekvaliteetsetest (tihti hiina päritolu) adapteritest, sest nende koostel on kokku hoitud EMI-filtrite pealt.

Adapteriga laualambi asemel kasutada traditsioonilist laualampi
Traditsioonilise laualambi all on siinjuures mõeldud mudelit, mis töötab 230V pingega, on lihtsa ON/OFF lülitiga ning ei oma pingemuundurit (adapterit). Sama printsiipi võib rakendada ka põranda- ja seinalampidele. Aga laualamp on enamasti inimesele lähemal, seega ka tekitatud elektromagnetvälja mõju suurem. Kõiksugu reguleeritava valgustugevusega lülitid, puutetundlikud lülitid, madalvoolu (näiteks 12V) pirnid eeldavad pingemuundurit, mis tekitab liigse elektromagnetvälja.

Majapidamisse vähem adaptereid
Elektriseadmete toiteadapterid (need karbid, mis alaldavad vooluvõrgu 230V pinge madalamaks alalisvooluks n 12V) tekitavad kesksageduslikku elektromagnetvälja. Odavamate/võimsamate impulssadapterite puhul on see väli päris kaugeleulatuv ning levib mööda elektrijuhtmestikku tervesse majapidamisse. Tasub teada, et saastelektrit tekitavad adapterid võivad sisse ehitatud olla ka kodutehnika korpusesse (n DVD-mängija). Seega on mõistlik lahendus eemaldada vooluvõrgust kõik pistikud, millised pole kasutusel (n DVD-mängija võib pistikupessa ühendada vaid siis, kui sealt midagi vaatad).

Magamistubades öösel tehnika vooluvõrgust välja
Kõige mõjutatavam on inimene elektromagnetväljade poolt magades. Ooterežiimis (stand-by) seade toodab ka EMVd. Palju vähem toodab EMVd seade, mis on välja lülitatud (OFF). Üldse ei tooda aga EMVd seade, kui selle juhe on eemaldatud voolupistikust.
Soovitatav on voodi lähetusest eemaldada näiteks äratuskellad, mis saavad toite vooluvõrgust.

Väikelaste vooditele suurem tähelepanu
Mida noorem laps, seda suuremat mõju omab keskkond tema organismi kujunemisele. Tugev elektromagnetväli võib põhjustada hälbeid organismi arengus. Tähelepanu osutada, et väikelapse voodi ei oleks vastu seina, milles on samas kohas elektrikaabel, eriti kui sel kaablil on suurem koormus taga. Samuti vt, et teispool seina poleks tugevat elektromagnetvälja tekitavaid seadmeid. Arvestada tasub ka kõikide teiste soovitustega, mis siin lehel toodud.

Võimsatest majapidamisseadmetest end eemal hoida
Mitmed majapidamisseadmed, köögitehnika tekitavad tugeva magnetvälja. Magnetvälja tugevus on tingitud tarbitud voolu hulgast, kuid ka seadme elektrotehnilisest konstruktsioonist. Väga tugeva magnetvälja tekitavad näiteks tolmuimeja, elektripliit ja ka mikrolaineahi. Kaasaegsete induktsioonpliitide kuumutusplaadid tekitavad tugevama magnetvälja (võrreldes tavaelektripliitidega) ning nende tugev magnetväli võib mõjuda ka korrus üles- või allapoole. Ka veekeetja ja mitmed mootoriga seadmed tekitavad tugeva magnetvälja. Seega kõnealuste seadmete töösolles, tasub end neist eemal hoida.

Kineskoobiga kuvari ja televiisori asendamine LCD/LED-ga
Kui kineskoop töötab, hea oleks 2m ulatuses selle taha luua vaba tsoon.  See EMV läheb ka läbi seina. Kineskoop kiirgab EMV ka ettepoole. LCD-teler (samuti LED-teler) toodab märkimisväärselt vähem elektromagnetvälju kui kineskoopteler. Vältida tasub plasmatelerit, mis toodab elektromagnetvälju veelgi enam kui kineskoopteler.

Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks
Juhul, kui pead seda kasutama, viibi vähemalt 4m kaugusel sellest või veel parem, lahku sellest ruumist (tööreziimil). Isegi täiesti töökorras mikrolaineahi võib tekitada tugeva kõrgsagedusliku elektromagnetvälja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. Mõnede uurijate arvates pole olemas sellist mikrolaineahju, mis ei lekiks mikrolaineid.

Säästupirnid minema
Säästupirn sisaldab odavat voolualadit, mis tekitab kesksagedusliku elektromagnetvälja (saastelekter). Soovitatav neid mitte kasutada ruumides, kus pikemajaliselt viibitakse. Kõige suurem on mõju neil säästupirnidel, mis kehale (eriti ajule) lähemal, näiteks laualamp. Samas tuleb tõdeda, et koridorides, tehnilistes ruumides ja õuevalgustites on nende kasutamine energiasäästu eesmärgil põhjendatud.

LED-pirnid võivad samuti tekitada saastelektrit
Osad LED-pirnid ei tekita peaaegu üldse elektromagnetvälja, teised aga sarnaselt CFL-le märkimisväärse saastelektri, tulenevalt sisseehitatud pingemuunduri disainist ja kvaliteedist. Vahet teha saab küll ainult mõõtmise läbi.

Jälgida, mis pidi pistiku võrgupessasse torkad
Lihtsa elektriskeemiga seadme, näiteks laualambi puhul (ooterežiimis) võib elektrivälja vähendada mitu korda, kui torgata selle pistik pesasse õiget pidi – nii, et lüliti asub faasijuhtme peal, mitte faasinullijuhtme peal. Viimasel juhul, isegi kui seade pole sisse lülitud, läbib elektrivool seadet sellegipoolest ning kogu see ahel on pinge all, omakorda olles elektriväljale antenniks. Selle printsiibi turvaliseks järgimiseks on vaja kontaktivaba faasiindikaatorit (u 8€), mis näitab, kas elektrijuhtmel on pinge peal või mitte.

Korrasta lahtised elektrijuhtmed
Mida vähem juhtmeid põrandal ja mujal seda parem (eriti kui juhtmel koormus taga). Mida laiema pindala elektrijuhtmed haaravad, seda laiem mõju ka nende poolt tekitataval elektri- ja magnetväljal.

Tekita vahemaad enda ja elektrijuhtmete ja -seadmete vahele
Säti võimalikult eemale elektrijuhtmetest oma töökoht, puhkekoht(diivan), magamiskoht jm kohad, kus viibid pikemalt. Kuigi iga elektrijuhtme ja -seadme poolt tekitatav magnetvälja tugevus sõltub tarbimise koormusest, siis enamus juhtudel võib rahule jääda kui vahemaa on 2m.  Tähelepanu tasub osutada, et juhtmed oleks kehast võimalikult eemal: juhtmed seinas ja juhtmed põrandal.
Maja ehitamisel/renoveerimisel saab valida, et elektrijuhtmeid mitte tuua ülalmainitud kohtadele (kindlasti tasub vältida juhtmeid voodipeatsipoolses seinas).

Töölauale vähese ekspositsiooniga koht
Vali töölauale selline koht (võimaluse korral ka tuba), kus elektromagnetväljade kiirgus on nõrgeim. See soovitus kehtib nii madalsageduslike (vooluvõrk) kui ka kõrgsageduslike (WIFI) elektromagnetväljade intensiivsuse kohta. Eriti kõrgsageduslike EMVde puhul võib isegi poole meetri võrra töökoha nihutamine vähendada EMV ekspositsiooni sadu kordi, juhul kui see sattus olema varem nn kuumas kohas, kus kõrgsageduslikud lained peegeldustest koondusid.

Lihtne elektromagnetdetektor on abiks
et leida kodus need elektromagnetiliselt “kuumad kohad”, mille suhtes saab siis midagi ette võtta. Tihtipeale võid oma territooriumil kõik elektrosaaste allikad eemaldada, aga kui naaber kasutab sellist tehnoloogiat, võib see ulatuda ka sinu koju. Samas peab arvestama, et ise mõõtes võivad jääda osad riskikohad märkamata, nagu meie mõõterühm on teinekord kodusid mõõtes avastanud. Samuti tuleb madal-, kesk- ja kõrgsageduslike väljade mõõtmiseks kasutada erinevad seadmed.

Ehitusel

Ehituslikud ja elektrotehnilised abinõud. Allpool toodud ja muude autori poolt soovitatavate tehniliste põhimõtete järgimine  alates elamu ehitamisest/renoveerimisest võimaldab luua nullmaja. Nullmaja iseloomustab elektrokliimat, mis on lähedane loodusele – elektromagnetvälja komponendid on viidud nullilähedaseks. Arvestada tuleb terve elektromagnetilise spektriga: staatilised, madalsageduslikud, kesksageduslikud ja kõrgsageduslikud elektri- ja magnetväljad; neile sobivate vastumeedetega. Arvestada tuleb elektromagnetvälja allikaid nii maja sees kui väljaspool.

Demand-switch
Tavaline automaatkaitse vahetatakse elektrikilbis välja sellise automaatkaitsme vastu, mis laseb voolu juhtmetesse vaid siis, kui seal tarbimine (elektriseade) taha lülitatakse. Kui tarbimist taga ei ole, siis laseb selline kaitse juhtmesse vaid nõrga voolu, et aru saada, kui seade taha lülitatakse ning voolu läheb vaja. Demand-switch’i eelis on see, et sel ajal, kui elektritarbimist ei ole, puudub ka elektrijuhtmetes vool ning seega ka elektriväli. See lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Magnetlüliti
Alternatiiv eeltoodud lahendusele, on paigaldada tuppa (n magamistuba) magnetlüliti, millega saab elektrikilbist sinna tuppa tuleva voolu välja lülitada. Ka selle lahenduse eelis on sama eelmisega – kui elektrijuhtmetes voolu pole, puudub ka elektriväli. Ka see lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.

Häirefiltrite installeerimine
Mitmed kodu-, kontori- ja tööstusseadmed moonutavad vooluvõrgu elektrit, piikides selle külge kõrgsageduslikku müra. Need häired elektrijuhtmestikus saab teatud määral kinni filtreerida, kasutades spetsiaalseid filtreid.

Varjestatud elektrijuhtmed
Et vähendada elektrivälju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel või remondil elektrisüsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest vähe kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektrivälja isoleerimisel, kuid magnetväli tuleb takistamatult läbi. Samas, magnetväli kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.

Kolmesooneline elektrikaabel
Veel üheksakümemndatel ehitati majade elektrijuhtmestik kahesooneline elektrikaabliga. Kolmesooneline kaabel (kolmas soon topeltmaandus) on aga vajalik, et maandada elektriseadmete korpused. Sellest maandusjuhtmest on palju abi ka elektromagnetväljade varjestamisel ja maandamisel. Kaasaegsed majad on kolmesoonelise kaabliga.

Elektri-põrandaküttele eelistada muud kütteliiki
Elektrisoojenduskaabel põranda sees kiirgab elektromagnetvälja.

Suuremate metallpindade maandamine
Maandatakse nii ehituskonstruktsioonid kui suuremad metallpinnad sisemööblil. Kõik maandamata metallosad koguvad endasse uitvoole, tekitavad elektrostaatilise laengu ja/või resoneerivad edasi eemal paiknevadi EMV-allikaid. Sealhulgas metallvoodid jm metalsete pindadega mööbel, mõned elektrotundlikud inimesed maandavad isegi vedrumadratside vedrud.

Timmeriga valgustitest hoidumine
Reguleeritava valgustugevusega lüliti (timmer) tekitabliigse  elektromagnetvälja, mis kiirgub edasi ka elektrijuhtmetelt ja lambilt. Selline elektromagnetväli puudu tavalistel SEES/VÄLJAS lülititel.

Madalvooluvalgustitest hoidumine
Madalvooluvalgustid (12V) toimivad läbi adapteri. Enamus selliseid adaptereid tekitavad liigse elektromagnetvälja, mis kiirgab mitte ainult valgustist vaid ka elektrijuhtmetest.

Seinte ekraneerimine
Juhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetvälja allikat pole võimalik likvideerida, jääb üle tarvitusele võtta kaitseabinõud: ekraneerivate ja/või absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt võib kiirgusvälja märkimisväärselt alandada. Sellel abinõul on aga ka varjukülg – ruumist võib saada Faraday lõks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks.

Ekraneerivate kardinate kasutamine
Kui akendest tuleb läbi märkimisväärselt kõrgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad võivad selle kiirguse kinni pidada. Kui aga jääb kardina ja seina vahele jääb vahe, tuleb osa mikrolainest sealt siiski läbi.

Elektrikilp inimestest võimalikult kaugele
Kui hoone on ehitamisel või väljavahetamisel on elektrisüsteem, siis on otstarbekas asetada korteri ja/või hoone elektrikilp võimalikult kaugele nendest kohtadest, kus inimesed pikemalt viibivad. Sama põhimõtet rakendada ka kohtade valikul, kust elektrikaablid tubadesse tõmmatakse. Jälgida, et need ei jääks laste õppimiskoha või töölaua vahetusse lähedusse. Kõige enam vältida magamiskohtade lähedust. Kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka sama tugev elektromagnetväli.

Metallkonstruktsioonid betoonis
Maja ehitamisel tasub tähelepanu pöörata, et betooni valatav metallarmatuur nii vundamendis, seintes kui lagedes oleks korralikult (keevitusega) maandatud. Samuti muud metallkonstruktsioonid.

Elektromagnetväljade mõõtmine enne ja pärast kaitsemeetmeid
Mõõtmine tasub läbi viia:
1) et teada, kui suur on elektromagnetväli, et hinnata, kas üldse ja mil määral on eeltoodud meetmed otstarbekad;
2) pärast meetmete rakendamist, kas need osutusid efektiivseks – teatud juhtudel võib ekraneering olla efektiivne kõrgsageduslike väljade korral, kuid madalsageduslikud tulevad endiselt läbi.

Kodukoha valikul

Kõrgendatud magnetvälja allikatest eemale
Trafod, alajaamad, kõrgepingeliinid tekitavad elukeskkonda kõrgendatud magnetvälja. Sama võib kehtida tööstusliku rajatise/instrumentariumi kohta, mis asetseb elamispinna vahetus läheduses.

Tavapinge elektriliin olgu elamust piisavalt kaugel
Kuigi ekspositsioon magnetväljadele on seostatud rohkem kõrgepingeliinidega, võib ka tänava tavapingeliin tekitada hoones märkimisväärse magnetvälja, kui elamu asub sellele lähedal.

Eemale majja siseehitatud trafo-alajaamast
Osades majades on trafo, alajaam ehitatud majja sisse. Selle vahetus läheduses viibivad inimesed on pideva kõrgendatud magnetvälja keskkonnas.

Mobiilside mastidest eemale
Mobiilside mast tekitab piirkonda, kuhu see on rajatud, kõrgendatud raadiosagedusliku (mikrolaine) elektromagnetvälja fooni. Linnas paigaldatakse mobiilsideantennid kõrgemate hoonete katustele, seintele.

Tele- ja raadiomastidest eemale
Tele- ja raadiomastid tekitavad ümbruskonda kõrgendatud raadiosagedusliku fooni (VHF, UHF). Nende mastide väli ulatub märkimisväärselt kaugemale kui mobiilsidemastide puhul. Raadioantenne paigaldatakse ka hoonete katustele (n Nõmme Raadio saateantenn Nõmme keskuse katusel).

Võimsatest raadiosideantennidest eemale
Militaar- ja operatiivside võib rakendada võimsaid saateantenne elamupiirkondades või äripiirkondades. Nende antennide vahetus läheduses võib esineda kõrgendatud raadiosageduslik elektromagnetväli.

Radaripostidest eemale
Radarid (militaar-, tsiviillennundus-, mereseire, meteoroloogia jm radarjaamad) tekitavad ümbruskonda ülikõrgsagedusliku elektromagnetvälja kõrgendatud fooni.

Suured metalsed pinnad fokuseerivad elektromagnetvälju
Metallkattega hooned (n kaubanduskeskused, plekkangaarid, ärihooned jms) võivad peegeldada/fokuseerida keskkonnas levivaid elektromagnetvälju. Sellise rajatise kõrval võib seega esineda, asjaolude kokkusattumisel, kõrgendatud elektromagnetvälja foon.

Ülemistel korrustel on RF elektromagnetväli tugevam
Linnades on reeglina alates 3. korrusest sissetungiv raadiosageduslik elektromagnetväli mitu korda tugevam kui alumistel korrustel. See on tulenev raadiolainete levikust üle hoonete, puude.
Nimetatud elektrotehnilised muudatused usaldada kvalifitseeritud spetsialisti teha. Autor  soovitab jätta asjatundjate rakendada ka soovitused, millest lugeja täiesti aru ei saa: ebaadekvaatne rakendus ei pruugi anda soovitavat tulemust ning võib olla teatud juhtudel ohtlik.

21.august 2015

—

Loe ka: Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes
E-ained – lisaained toidus

—

Lisalugemist ja kasutatud allikad:
http://tarmo.koppel.ee/?page_id=76
http://www.ttu.ee/tarmo-koppel
http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus&central_id=45&article_id=560
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1263_1230.html
http://www.energoman.ee/elektromagneetilised
http://kiirgusinfo.ee
http://tervistagasi.eu/elektromagnetkiirguse-kahjulik-moju-dna-le-dr-martin-blank/
http://tervistagasi.eu/mesilased-kaovad-kriitilise-kiirusega-ja-emf-ohtudest-sharon-noble/
http://banaanisaar.ee/keskkond/emf/
http://www.aigarsade.com/Kuidas_kaitsta_end_EMV_ohtliku_moju_eest.pdf

Rubriigid
Tervis

Kahjulikud tarbekemikaalid kodus ja igapäevatoodetes

Tarbekemikaalid on osa kaasaegsest tööstuslikust ühiskonnast. Iga päev puutuvad miljonid inimesed igapäevaste tarbekaupade kaudu kokku mitmesuguste tarbekemikaalide ja ohtlike ainete kokteiliga. See on piisav põhjus arutlemaks, kuidas see mõjutab meie tervist ja keskkonda.

Siin artiklis on eelkõige toodud ära, kuidas vältida võimalikult palju ohtlikke tarbekemikaale, sest need tööstuslikud ja keemilised protsessid kuidas need ained meie tarbimise ringlusesse jõuavad on kohati liiga pikad ja keerulised.

Ohtlike ainete verre sattumise näitlikustamiseks analüüsis Balti Keskkonnafoorum (BEF) 2014. a kevadel kümne Eesti ja kümne Leedu vabatahtliku verd. Proovid näitasid, et kõigi vabatahtlike veres leidus nii ftalaate, polübroomitud difenüüleetreid kui ka perfluoroühendeid.

Kokku on järgnevas loendis 5 erinevat ohtlikku tarbekemikaali.

Ohtlikud tarbekemikaalid

1.
Ftalaadid on tänapäeval ühed kõige levinumad sünteetilised saasteained. Neid kasutatakse peamiselt selleks, et muuta PVC (polüvinüülkloriid) plastid pehmeks ja painduvamaks. Painduvas plastis on neid kokku umbes 30%.

Kuidas ftalaate vältida?

  • Väldi PVC-tooteid maja ehitamisel või rekonstrueerimisel.
  • Kasuta plaste taastöötluse koodidega (2), (4) või (5), sest PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. Need koodid on tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale.
  • Eelista plastleludele puidust ja riidest mänguasju.
  • Piira ihuhooldustoodete, kosmeetika ja lõhnaõlide kasutamist, seega ftalaatide manustamist naha kaudu.
  • Puhasta kodu regulaarselt HEPA filtriga tolmuimejaga (või kasuta niisket lappi), et vähendada kokkupuudet ftalaatidega tolmu kaudu. HEPA on sellist tüüpi filter, mis suudab kinni pidada suure hulga väga väikesi osakesi, mille teised tolmuimejad lihtsalt lasevad sinu kodu õhku tagasi.
  • Loe märgiseid. Ftalaate saab identifitseerida selliste kemikaalide nimetuste või lühendite järgi: DBP (din-butüülftalaat, dibutüülftalaat), DEP (dietüülftalaat), DMP (dimetüülftalaat), DEHP (di(2 etüülheksüül)ftalaat), BBP (butüülbensüülftalaat).
  • Ole tähelepanelik sellise termini suhtes nagu „fragrance“: need tooted võivad sisaldada ftalaate.

Ftalaadid on juba keelustatud alla 3-aastaste laste plastleludes. 2015. aastast keelustatakse nad Euroopa Liidus enamikus toodetes. Eelista ostmisel EL-is toodetud asju.

2.
Perfluoritud ühendid (PFC-d) taluvad väga kõrgeid temperatuure, on vastupidavad lagunemisele ja lõhustumisele, hülgavad vett, mustust ja rasva. Nendega saab muuta materjale plekkidele ja nakkumisele
vastupidavaks. Perfluoritud ühendeid kasutataksegi paljudes rakendustes, kaasa arvatud mittenakkuva pinnaga kööginõude (Teflon®) ja tekstiilide (Gore-Tex®), juhtmeja kaablikatete, elektroonika, pooljuhtide jpm tootmisel.

Kuidas perflouritud ühendeid vältida?

  • Jälgi toidupakendeid, väldi rasvast ja õlist pakendatud toitu ja kiirtoitu. Toidupakendid on sageli rasva hülgava kihiga.
  • Väldi mööbli, vaipade, jalatsite ja riiete töötlemisel neid pleki- ja või veekindlaks muutvaid vahendeid.
  • Ära kasuta hooldusvahendeid, mille puhul on kasutatud teflonit või mis sisaldavad koostisosi nimetusega „fluoro“ või „perfluoro“. PFC-sid võivad sisaldada hambaniit, küünelakk, kreemid, silmameigi- jm kosmeetikavahendid.
  • Eelista HEPA-filtriga tolmuimejat ja kasuta seda regulaarselt.
  • Väldi Teflon® või muid mittenakkuva kihiga kaetud köögitarbeid. Eelista malmist, keraamilise kattega või katteta panne.

3.
Polübroomitud difenüüleetreid (PBDE-d) võib leida peaaegu igast esemest, mis juhib elektrivoolu või on väga tuleohtlik, nt mööblivaht (pentaBDE), telerikesta plast, olmeelektroonika (decaBDE), arvutite ja kodutehnika plastid (octaBDE). Nende kemikaalide kasulik omadus on see, et nad aeglustavad süttimist. Kuid PBDE-d püsivad keskkonnas ja akumuleeruvad (kogunevad) elusorganismides.

Kuidas polübroomitud difenüüleetreid vältida?

  • Eelista HEPA filtriga tolmuimejat ja kasuta seda sageli.
  • Kata mööblipolstris olevad rebendid, sest need eraldavad vahtpolüuretaani, eriti kui vaht pudeneb.
  • Polübroomitud difenüüleetrid akumuleeruvad rasvas, niisiis söö vähem loomseid rasvu.
  • Pea meeles: Euroopa Liidus toodetud elektroonika- ja elektriseadmed (personaalarvutid, telerid, mobiiltelefonid) ei tohi alates 2008. aastast sisaldada decaBDE-d. Kuid vanemad esemed võivad decaBDE-d siiski sisaldada.
  • Tutvu ettevõtete poliitikaga. Paljud tootjad on keelustanud polübroomitud difenüüleetrite kasutamise oma kaubamärgiga toodetes, nt NOKIA ja SONY ERICSSON mobiiltelefonides,
    SAMSUNG MP3-mängijates, APPLE sülearvutites jne.

4.
Tinaorgaanilisi ühendeid kasutatakse:

  • PVC lagunemise vältimiseks;
  • keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks (nt mööbli jaoks vahtpolüuretaani valmistamisel);
  • klaasmahutite mikromõrade vältimiseks;
  • vaipades ja tekstiilis, et neisse ei tekiks seent;
  • pestitsiidina kartuli, suhkrupeedi, pekaanipähklite, tsitruseliste, puuviljade, viinamarjade, köögiviljade ja väljastpoolt Euroopa Liitu tuleva humala kaitsmiseks.
  • Tarbekaupades kasutatakse tinaorgaanilisi ühendeid põhiliselt toodete antibakteriaalsete omaduste parandamiseks (nt allergeenivabad padjad, mähkmed, sportlaste jalapihused); elastsete plast- ja kummitoodete (nt PVC-põrandad, jalatsite tallad, vihmariided, vinüültapeet) valmistamiseks, PVCtrükiks riietele (nt T-särgid, kotid, rannapallid, jalgrattapüksid, vannikardinad, kõrvatropid).

Kuidas tinaorgaanilisi ühendeid vältida?

  • Väldi kodus PVC-d. See aitab vähendada tinaorgaaniliste ühendite kogust kodumajapidamise õhus ja tolmus.
  • Väldi „seente vastu“ töödeldud riideid ja jalatseid.
  • Eelista ökomärgistatud (nt Põhjamaade Luige ökomärk, Saksamaa Öko Test) mähkmeid ja naiste hügieenitooteid. Hangi teavet tootjate ning nende keskkonna- ja tervisepoliitika kohta.

5.
Alküülfenoolid (AP) on inimeste loodud kemikaalid, mida kasutatakse põhiliselt alküülfenooletoksülaatide (APE) tootmiseks. Tarbekaupades kasutatakse alküülfenooletoksülaate peamiselt nt autopesu- ja autohooldustoodetes, puhastus- ja pesuvahendites, rasvaärastites, kosmeetikas, värvides ja lakkides, pestitsiidides, ravimites, plekieemaldites, tekstiilis. Euroopa Liidus toodetakse umbes 20 000 tonni oktüülfenoole aastas ning neid kasutatakse autorehvide, elektriisolatsioonikatete ja trükivärvi tootmiseks.

Nonüülfenooletoksülaadid aitavad stabiliseerida emulsioone, mida kasutatakse tarbekaupades (kosmeetika, ravimid, ihupiimad ja -kreemid, aga ka majonees ja mõned teised toiduained). Emulsioon on kahe vedeliku segu. Ilma stabilisaatoriteta (nagu nonüülfenooletoksülaadid) läheb segu tagasi mittesegunenud olekusse. Nonüülfenooletoksülaadid kindlustavad, et emulsioon jääb stabiilseks.

Mõnedes inimvere proovides on leitud 8 korda suuremat nonüülfenoolide kontsentratsiooni kui on nende lubatud tase Euroopa Liidu jõgedes.

Kuidas vältida alküülfenoole?

  • Väldi kosmeetikavahendeid, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole.
  • Väldi tekstiile, mis on toodetud mujal kui EL-i riikides. Need võivad sisaldada alküülfenoole. NB! Ka Euroopa Liidu ettevõtetel asuvad paljud tootmisüksused väljaspool Euroopat;
  • Vali ökomärgisega tekstiilid (EL-i Lilleke või Öko-Tex 1000), sest nendes on alküülfenooletoksülaatide kasutamine keelatud.

Tarbekemikaalid kodus

Paljud teadlased on hakanud muretsema selle pärast, et pikaajaline kokkupuude erinevate kemikaalide väikeste koguste kokteiliga – nagu näiteks need, mida puhastusvahendid jätavad toaõhku või kodutolmu – võib seada ohtu meie tervise. Tavaliselt kontrollitakse kemikaali mõju inimese tervisele ühe kemikaali kaupa. Kuid tegelikkuses puutume me iga päev kokku mitmete kemikaalidega. Riski saab vähendada, valides ohutumaid tooteid. Enamiku kodustest puhastustöödest saab kergesti tehtud igapäevaste ja tavaliste, vähem mürgiste ning odavate ainetega nagu söögisooda, pesusooda, äädikas, sool, sidrunimahl, taimeõli, seep ja booraks. Ning üha rohkem tootjaid pakub ka ohutumaid puhastustooteid.

tarbekemikaalid kodukeemias
Tarbekemikaalid kodukeemias

 

Üldotstarbelised puhastusvahendid. Need võivad sisaldada tugevalt ärritavaid aineid nagu ammoniaaki, mis võib põhjustada ka neeru- ja maksakahjustusi, kloori, mida tuntakse ka valgendi nime all või formaldehüüdi, millel on vähki tekitav toime. Väga sageli sisaldavad need näiteks säilitusaineid, aroomiaineid ja värvaineid, sealhulgas hormoonsüsteemi kahjustavaid kemikaale ning kemikaale, mis kutsuvad esile naha ülitundlikkust ja hingamishäireid. Enamikeks puhastustöödeks sobivad lihtsad üldotstarbelised seebipõhised puhastusained. See on odavam, kodus on vaja hoida ja kasutada vähem erinevaid tooteid ning toaõhu keemiline saastatus on märksa väiksem.

  • Vältige akende, grillide, hõbeda või ahjude puhastamiseks mõeldud spetsiaalseid vahendeid, kuna need võivad sisaldada suures koguses mürgiseid kemikaale.
  • Ärge kasutage klooripõhiseid puhastusaineid, kuna need moodustavad ammoniaagi või äädikaga segunedes mürgiseid klooriaure.
  • Jälgige, et puhastamise ajal oleks kodus piisav ventilatsioon.

Õhuvärskendid. Selle asemel, et meie heaolu suurendada, võivad need „õhuvärskendid” sisaldada kemikaale, millel arvatakse olevat kantserogeenne mõju või mis võivad põhjustada allergiaid ja mõjuda halvasti hingamisteedele.

  • Avage aknad! Laske halb õhk välja. Värske õhk on parem kui mis tahes kunstlik toode.
  • Vältige õhuvärskendajate kasutamist lastetoas.

Pesupesemisvahendid võivad sisaldada pleegitusaineid, sünteetilisi valgendeid, ülitundlikkust põhjustavaid lõhnaaineid ja pindaktiivseid aineid. Pesuaine jäägid rõivastes ja voodipesus võivad põhjustada nahaärritust ning lõhnaained kutsuda esile allergilise reaktsiooni.

  • Vältige pesupehmendajaid, plekieemaldeid, desinfitseerivaid pesulisandeid ja eelpesuaineid.
  • Proovige alternatiivseid mitteohtlikke pesuaineid: sooda + äädikas, pesupähklid, seebihelbed, sapiseep.

Nõudepesu. Kas pesta nõusid käsitsi või nõudepesumasinas? Nõudepesumasin annab enamasti parema tulemuse lühema aja ja väiksema veekuluga. Nõudepesumasinale mõeldud pesuained sisaldavad sageli keskkonnale kahjulikke fosfaate ja ülitundlikkust tekitavaid aineid. Käsitsipesuks mõeldud nõudepesuvahendid on üldiselt nahale vähem kahjulikud.

  • Kui pesete nõusid käsitsi, ärge kasutage voolavat vett, leotage kinnikõrbenud jäägid esmalt lahti.
  • Küürimiseks proovige kasutada soodat või soola, rasva eemaldamiseks lahustage sooda vees ning lisage mõni tilk sidrunimahla.
  • Nõudepesumasinas pestes: lihtsad pesutabletid ja eraldi loputusvahend ja nõudepesumasina sool on paremad kui kolm-ühes-tooted.

Vann ja WC. Paljud tualetipoti puhastusvahendid on sageli väga söövitavad ning moodustavad veega kokkupuutel mürgiseid gaase. Need sisaldavad näiteks vesinikkloriidhapet, mille aurud võivad põhjustada köha ja hingamisraskusi ning kemikaale, mis ärritavad tõsiselt silmi, nahka ja hingamisteid ning võivad moodustada kantserogeenseid klooriaure.

  • Sadestise vältimiseks puhastage tualetipotti regulaarselt harjaga.
  • Ärge kasutage desinfitseerivaid ega antibakteriaalseid tooteid, kuna need pole vajalikud. Kasutage biolagunevaid puhastusaineid, mis on valmistatud looduslikest ainetest.
  • Tualetikuulid ja lõhnastatud geelid ei ole vajalikud ning sisaldavad aineid, mis võivad põhjustada kontaktallergiat.
  • Vältige spreisid. Pihustatud tilgakesi võib kergesti sisse hingata ning need ärritavad kopse.

Põranda, vaiba ja mööbli puhastusvahendid võivad sisaldada arvatavaid kantserogeene, neurotoksilisi lahusteid, säilitusaineid ja hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid, samuti ülitundlikkust tekitavaid lõhnaaineid.

  • Selliste põrandakatete nagu linoleum, plastplaadid, looduslik kivi ning plastist ja pinnakattega puitmööbli puhastamiseks kasutage vett, väga määrdunud kohtade puhastamiseks õrnatoimelist üldpuhastusvahendit.
  • Kappide, laudade ja muu puitmööbli puhastamiseks piisab niiskest lapist.
  • Õlitatud ja vahatatud puitpindadel kasutage linaõli või mesilasvaha.
  • Eemaldage plekid vaibalt ja pehmelt mööblilt veega, tugevate plekkide korral kasutage äädika ja lahja seebivee segu.
  • Mööbliriidelt saab plekid kergesti eemaldada sapiseebist segatud puhastusvahendiga.

Üldised soovitused kodukeemiale

  • Lugege läbi tootesildid ja uurige, kas tootesildil märgitud kemikaalid on ohtlikud.
  • Vältige lõhnaainetega tooteid. Lõhnaained on sageli ohtlikud ning ei anna puhastusomadustele midagi juurde; vastupidi – sageli kasutatakse neid üksnes halva lõhna varjamiseks, mida põhjustab ebapiisav puhastus. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: linalool, limoneen, amüültsinnamaal, heksüültsinnamaldehüüd.
  • Vältige desinfitseerimisvahendeid ja tooteid, mis on väidetavalt antibakteriaalse toimega. Kahjulike bakterite hävitamiseks piisab tavapärasest puhastamisest. Peale selle võivad antibakteriaalseid ja antimikroobseid aineid sisaldavad tooted tappa ka kasulikke baktereid ning soodustada antibiootikumidele resistentsete bakterite tekkimist.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Tutvuge tootja tausta ning firmapoliitikaga ja tehke ise kaalutletud otsus, või siis kasutage tooteid, mille ohutus on tõendatud ja millele on antud ökomärgis.
  • Igapäevaseks puhastamiseks saab kasutada soodat, äädikat, sidrunimahla, soola.
  • Puhastusvahendid ei saa olla 100% keskkonnasäästlikud. Seetõttu kasutage neid nii vähe kui võimalik ja jälgige kogust, eriti kontsentraatide puhul.
  • Tagage ohutus: mürgistuse vältimiseks hoidke puhastusvahendeid lastele kättesaamatus kohas. Ärge valage puhastusvahendeid mõnda teise pudelisse (kus tavaliselt hoitakse toitu või jooki).

ohtlikud tarbekemikaalid

Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Endokriin- ehk hormoonsüsteemi kahjustavad kemikaalid (EDC’d) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ka muidu terves organismis, tema järglastel või (alam)populatsioonides. EDCd häirivad keha hormoontasakaalu või algatavad ainevahetusprotsesse tavatul ajal elutsüklis.

Praegusel hetkel on teada enam kui 200 ainet, millel on hormoonsüsteemi kahjustavad mõjud, näiteks:

hormoone kahjustavad tarbekemikaalid

Võimalusel valige ökomärgisega tooteid:

ökomargised tarbekemikaalid el

 

Toit ja toidupakendid. Kahjulikud ained toidus võivad olla kas pestitsiidijäägid (puuja köögiviljades) või toidu töötlemisest ja pakendamisest toitu jäänud saasteained (nt bisfenool-A, BPA). Ehkki selle kohta on piisavalt murettekitavaid andmeid, kasutatakse BPAd endiselt plastist toidupakendites. Teised EDCd, mis võivad pakendist toidu sisse jõuda, on näiteks antioksüdandid ja plasti pehmendajad (ftalaadid). Samuti võib toidus leiduda selliseid säilitusaineid nagu propüülparabeen (E216) ja butüülhüdroksüanisool (BHA, E320).

  • Eelista alati klaasnõusid plastiknõudele! Kasutage oma toidu säilitamiseks või pakkimiseks mitteplastist alternatiive nagu klaas, keraamika või roostevaba teras.
  • Ärge kuumutage toitu plastnõudes, eriti mikrolaineahjus.
  • Eelistage plastikut ringluskoodiga 1,2,4 ja 5. Nendest vabaneb vähem kemikaale.
  • Vältige plastikut (toidupakendeid) ringluskoodiga 3, 6 ja 7. Võivad sisaldada ohtlikke kemikaale.
  • Kasutage konservtoitu ainult harva. Peaaegu kõik toidupurgid on vooderdatud bisfenool-Ad sisaldava epoksüvaiguga.
  • Mahetoidu sertifikaadiga toidus on enamasti palju vähem pestitsiidide jääke.

Pakendite ringluskoodid - tarbekemikaalid
Pakendite ringluskoodid

Tekstiilid, rõivad ja jalatsid. Kuigi nonüülfenoolide ja nende etoksülaatide kasutamine tekstiilitöötluses on Euroopas keelatud, jõuavad nad ELi turgudele teistest riikidest imporditud rõivastes, kus neid endiselt kasutatakse tekstiilide puhastamiseks. Teine probleem tekstiilidega on ftalaate sisaldavad PVC-katted, mida kasutatakse sageli tekstiilile piltide ja logode trükkimiseks. Ftalaatidele lisaks võivad antimikroobsete omadustega rõivad nagu spordirõivad, aluspesu ja sokid sisaldada tributüültina. Ftalaate ja TBTd leidub ka kummisaabastes, plastkottades, vihmapükstes ja muudes veekindlates rõivastes.

  • Ärge ostke lasteriideid, mis sisaldavad PVC-katteid piltidena. Kummisaapad, plastkotad ja kummiplätud on tooted, millele leidub PVC-vabasid alternatiive.
  • Soovitatav on valida rõivad, mis sisaldavad mahepuuvilla ja looduslikke kiude (abiks on ökomärgised ÖkoTex, EL-i Lilleke, Põhjamaade Luik).
  • Ärge kasutage antibakteriaalsete omadustega tooteid nagu näiteks mõned sokid.
  • Peske uued riided enne kandmist läbi.

Kehahooldustooted ja beebikosmeetika. Mõned kosmeetikatoodete koostisained võivad avaldada negatiivset mõju, kahjustades hormonaalsüsteemi. Nende hulgas on näiteks päikesekaitsetoodetes ja päevakreemides sisalduvad UV-filtrid ning säilitusained (enamasti parabeenide kujul), mida leidub dušigeelides, šampoonides, kreemides, emulsioonides ja beebikosmeetikas.

  • Pöörake tähelepanu kosmeetikatoodete koostisainetele.
  • Ärge ostke beebikosmeetikat, mis sisaldavad säilitusainetena propüülparabeeni, butüülparabeeni või BPA-d.
  • Vältige päikesekaitse- ja nahahooldustooteid, mis sisaldavad hormoone mõjutavaid UV-filtreid (vt tabel). Mineraalsete UVfiltritega päikesekaitsetooted on paremad.
  • Vähem on parem. Kasutage beebikosmeetikat ainult siis, kui tõesti vaja.

Lastetooted ja mänguasjad. Imikud ja väikelapsed avastavad ümbrust kõigi meelte kaudu. Saasteained võivad beebi kehasse jõuda suu kaudu ning ka nende äärmiselt õhukese naha kaudu. Seetõttu tuleks osta beebitooteid, mis ei sisalda PVCd ega BPAd. Pidage meeles, et ka mänguasjad võivad sisaldada palju saasteaineid. Plastnukud ja pehmed plastmänguasjad võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid plasti pehmendajaid (ftalaate) ning plüüsist või pehmed kaisulelud võivad sisaldada kahjulikke broomitud leegiaeglusteid. Kahjuks ei ole laste mänguasjades kasutatavate kemikaalide kohta olemas nende tootesildile märkimise nõudeid.

  • Valige sellised lutid, beebipudelid, toidunõud ja muud beebitooted, mis ei sisalda BPAd ega PVCd.
  • Eelistage looduslikest kiududest valmistatud nukke ja pehmeid mänguasju (abiks on ökomärgised nagu ÖkoTex ja Põhjamaade Luik).
  • Ärge ostke mänguasju, millel on ebameeldiv lõhn. Peske kaisulelud enne lapse kätte andmist üle.
  • Ärge andke oma lapsele pehmeid plastlelusid, mis ei ole lubatud alla 3-aastastele lastele.

Üldised soovitused

  • Vähem on parem! Mõelge hoolikalt järele, mida vajate. Paljud hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide allikad ei ole veel teada, sest puudub piisav informatsioon nende kemikaalide sisalduse kohta erinevates toodetes ja materjalides.
  • Pöörake tooteid ostes tähelepanu ökomärgistele, mahetoidu märgistele või sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba või BPA-vaba.
  • Vältige PVC-d sisaldavaid tooteid. Üldreeglina on klaasist või roostevabast terasest toidupakend parem kui plast.
  • Looge kodus ohtlikest ainetest vaba keskkond – nii kaitsete enda ja oma laste tervist.

hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid
Hormoonsüsteemi kahjustavad tarbekemikaalid

Tarbekemikaalid kosmeetikas

Päikesekaitsetooted kaitsevad UV-kiirguse eest, mis võib põhjustada nahavähki. Päikesekaitsekreemides vastutavad selle kaitse eest keemilised filtrid ja mineraalpigmendid. Mõned keemilised filtrid nagu bensofenoon-3 (oksübensoon) võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja koguneda organismi. Ettevaatlik tasub olla titaandioksiidi või tsinkoksiidi sisaldava mineraalse UV-kaitsega juhul, kui need ained on tootes nanoosakestena.

  • Vältige tooteid, mis sisaldavad UV-filtreid (vt. tabel allpool).
  • Küsige müüjalt või tootjalt, kas toode sisaldab mineraalseid UVblokaatoreid titaandioksiidi või tsinkoksiidi nanoosakeste kujul (seda on kohustuslik koostisainete loetelus märkida alates 2013. a juulist).
  • Üldjuhul on parim valik selline päikesekaitsekreem, mis ei sisalda värvaineid, lõhnaaineid ega säilitusaineid.
  • Eelistage spreile või pulbrile kreemi või emulsiooni.
  • Isegi siis, kui kasutate päikesekaitsekreemi, kaitske oma nahka ka rõivastega. Kui viibite pikka aega väljas, jälgige, et te ei oleks päikese käes liiga pikka aega. Vältige keskpäevast päikest.

Šampoonid ja vannilisandid. Igapäevane dušš ja kauakestvad vahuvannid võivad tundlikku nahka kuivatada ja ärritada. Üks selle peamisi põhjuseid on pindaktiivsed ained nagu naatriumlaurüülsulfaat. Samuti on teatud säilitusained ja lõhnaained potentsiaalselt allergeensed, hormonaalse mõjuga või kantserogeensed.

  • Vältige eriti ärritavaid pindaktiivseid aineid nagu naatriumlaurüülsulfaat ja kokamidopropüülamiin-oksiid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad potentsiaalselt probleemseid säilitusaineid nagu parabeenid või formaldehüüdi vabastavad ained. (vt. tabel)
  • Vältige tooteid, millele on lisatud selliseid lõhnaaineid nagu kollase lõhnasambliku ekstrakt, halli karesambliku ekstrakt, isoeugenool või tsinnamaal.

Emulsioonid, kreemid ja õlid. Nahahooldustooted sisaldavad sageli sünteetilisi mineraal- õlisid, mis võivad organismi koguneda ja tervist kahjustada. Probleemsed on ka allergeensed lõhnaained. Säilitusained nagu näiteks parabeenid võivad kahjustada hormoonsüsteemi. Paljud päevakreemid peaksid justkui kaitsma nahka UV-kiirguse kahjuliku mõju eest, kuid mõned neist UV-filtritest võivad koguneda organismi ning kahjustada ka hormoonsüsteemi.

  • Kasutage taimepõhiste koostisainetega (nt mandli- või oliiviõliga) kosmeetikatooteid, eelistatavalt selliseid, millel on võimalikult vähe koostisaineid.
  • Vältige tooteid, mis sisaldavad sünteetilist parafiini, vedelat parafiini või silikoone.
  • Kontaktallergia või tundliku nahaga inimesed peaksid kasutama tooteid, mis ei sisalda lõhnaaineid ega säilitusaineid.

Hambapasta ja suuvesi. Hambapasta sisaldab mehaanilisi abrasiivaineid ja pindaktiivseid aineid, lõhnaaineid, maitseaineid, magusaineid ja säilitusaineid ning samuti fluoriidi, mis väidetavalt hoiab ära hambaauke. Hambakatu ärahoidmiseks kasutatakse ka antibakteriaalseid aineid või säilitusaineid, kuid nende võimalik positiivne mõju on seotud kokkupuutega selliste potentsiaalselt kahjulike ainetega nagu triklosaan või kloorheksidiin, mida kasutatakse kõige sagedamini. Ka suuvesi võib sisaldada antibakteriaalseid aineid. Alternatiivse võimalusena võib suud loputada lihtsalt leige soolaveega.

  • Vältige säilitusaineid nagu kloorheksidiindiglükonaat või tsetüülpüridiinkloriid. Regulaarse kasutamise korral võivad need muuta hammaste värvust ning maitsemeelt või põhjustada ärritust.
  • Vältige triklosaani sisaldavaid tooteid! See võib ärritada limaskesta, põhjustada allergiaid, kahjustada hormoonsüsteemi ja seda on seostatud vähiga.
  • Valige hambapasta, mis on valmistatud looduslikest koostisainetest – kriit, sool, söögisooda ja eeterlikud õlid. Korralik ja õige kestusega puhastamine hambaharjaga tagab ilusad terved hambad; hambapasta „imelised” koostisained ei lisa midagi juurde.

Deodorandid ja parfüümid. Deodorandid, mis võitlevad halba kehalõhna tekitavate bakterite vastu, sisaldavad selliseid säilitusaineid nagu formaldehüüdid või formaldehüüdi vabastavad ained ja alkohol. Alkohol võib tundlikku nahka ärritada ja kuivatada ning mõned lõhna varjavad lõhnaained on allergeensed. Muskuseühendid on püsivad, s.t need võivad koguneda keskkonda ja organismi. Lõhnaained ja parfüümid võivad sisaldada hormoonsüsteemi kahjustavaid ftalaate, mida kasutatakse denaturantidena ja mida ei pea sildile märkima.

  • Kasutage orgaanilise toote sertifikaadiga deodorante, mille koostisained on pärit orgaaniliselt kasvatatud taimedest.
  • Võimaluse korral vältige parfüüme või kandke neid nahale vähe. Parfüüm võib põhjustada selliseid tervisehäireid nagu allergiline reaktsioon, peavalud või astmahood ning muuta tundlike inimeste elu tülikaks

Üldised soovitused

  • Valige tooteid, milles on vähem koostisosi. Kasutage vähem kosmeetikatooteid.
  • Eriti problemaatilised on ohtlike koostisainete aspektist järgmised kosmeetikatooted: juuksetugevdajad, tumedad püsijuuksevärvid, parfüümid/lõhnaained, nahahelendajad.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Kui Teil on allergiaid, püüdke vältida neid esilekutsuvaid aineid ning lugege toote silti. Eriti tähelepanelikud peavad olema need inimesed, kes on allergilised lõhnaainetele. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need sekkuvad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust.

tarbekemikaalid kosmeetikas
Tarbekeemikaalid kosmeetikas. (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid beebikosmeetika

  • Vähem on rohkem. Püüdke kasutada beebikosmeetikat ja -hooldustooteid ainult siis, kui vaja.
  • Nanoosakesi sisaldavate toodete tervise- ja keskkonnariskid ei ole veel selged. Kuni pole teada, et nanomaterjalid on ohutud, vältige tooteid, mille sildil on koostisaine tähistatud sõnaga ’nano’ (tuleb toodetele märkida alates 2013. a juulist).
  • Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima: amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool.
  • Vältige antibakteriaalseid tooteid (niisked salvrätikud, puhastustooted, pesulisandid tekstiilmaterjalide ja pindade puhastamiseks). Need mõjutavad naha loomulikku tasakaalu, häirivad naha loomulikku kaitsemehhanismi ning võivad põhjustada bakteriaalset resistentsust. Kui tootel on antibakteriaalsed omadused, peab see olema sildil märgitud.
  • Pange tähele: kui toote nimetuses on ’naturaalne’, ’looduslik’, ’valmistatud naturaalsetest/looduslikest koostisosadest’ või ’mahe’, siis kontrollige koostisaineid, sest ka nendesse toodetesse võib olla lisatud mitmeid sünteetilisi ühendeid.
  • Lugege hoolikalt toodete silte ning võrrelge neil märgitut ohtlike koostisainete tabeliga. Kui kosmeetika või hooldustoode on mõeldud lastele või seda nimetatakse ’beebikosmeetikaks’, ei tähenda see tingimata, et selle koostisained on vähem ohtlikud kui tavalistes kosmeetikatoodetes leiduvad.

beebikosmeetika tarbekemikaalid
Beebikosmeetika tarbekemikaalid (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid mänguasjades

  • Vähem on rohkem. Ostke vähem mänguasju, eelistage kvaliteeti kvantiteedile.
  • Vältige väga odavaid mänguasju, kuna need sisaldavad sageli rohkem ohtlikke kemikaale.
  • Ärge ostke mänguasja, millel on tugev kemikaali või parfüümi lõhn.
  • Pakkige kõik uued mänguasjad lahti ja jätke need mõneks ajaks õue, et osa ohtlikest kemikaalidest saaks ära lenduda.
  • Kõigil ELis turustatavatel mänguasjadel peab olema CE-vastavusmärgis, mis on tootja kinnitus selle kohta, et mänguasi vastab kõigile peamistele ohutusnõuetele. Siiski ei garanteeri CE märk täielikku ohutust, kuna üldised tooteohutusnõuded ei ole kemikaalide kohta kuigi spetsiifilised ning neid ei pruugita rakendada piisaval määral.

tarbekemikaalid mänguasjades
Tarbekemikaalid mänguasjades (KLIKKA PEALE, et suurendada)

Tarbekemikaalid renoveerimisel ja kodu sisustamisel

  • Kodu renoveerimisel ja sisustamisel on oluline meeles pidada, et kõik materjalid või tooted, mida kasutate ja valite, sisaldavad kemikaale. Küsige asjatundjatelt ohutumate ehitusmaterjalide või viimistlustoodete kohta!
  • Lugege toote etiketil olevaid ohusümboleid ja hoiatusi ning kasutage toodet vastavalt kasutusjuhendile.
  • Kasutage siseruumides ainult siseruumides kasutamiseks mõeldud ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid.
  • Ärge usaldage tootjate „roheväiteid”. Kasutage tooteid, mida on testinud sõltumatu institutsioon ja mille ohutus on tõendatud. Märgised, mida võite usaldada, on näiteks ELi Lilleke või Põhjamaade Luik.
  • Kemikaalisegudest koosnevate ehitustoodetega (värvid, lakid, liimid) renoveerimise ajal ja pärast renoveerimist ventileerige ruume regulaarselt, sest nii pääseb saastunud õhk välja.
  • Kui olete rase, laske renoveerimistöid teha kellelgi teisel.
  • Pühendage aega heade ja ohutute toodete leidmisele; neid on üha rohkem saadaval ja see tasub end ära.

tarbekemikaalid ehitustarvetes
Tarbekemikaalid ehitustarvetes (KLIKKA PEALE et suurendada)

Infoallikad
Siinse artikli koostamisel on kasutatud “Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid” teatmikke projektist „Balti riikide infokampaania ohtlikest ainetest” (BaltInfoHaz) mida kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum.

30.04.2014 Tarbetoodete, toaõhu, kodutolmu ja veretestide tulemused bef.ee

thinkbefore.eu – “Mõtle mida tarbid”

—
Loe ka: E-ained – lisaained toidus

Elektromagnetväljade kahjulikkus ja vältimine