50 põhjust, miks trenni teha

 

  1. Parandab tuju.
  2. Parandab õppimisvõimet.
  3. Kasvatab eneseväärtustamist.
  4. Hoiab aju vormis.
  5. Hoiab keha vormis.
  6. Tugevdab vaimset tervist.
  7. Tugevdab immuunsussüsteemi.
  8. Vähendab stressi.
  9. Suurendab õnnetunnet.
  10. Vananemisvastased mõjud.
  11. Parandab naha tooni ja värvi.
  12. Parandab unerütmi.
  13. Aitab ennetada infarkti.
  14. Hoiab liigeseid korras.
  15. Suurendab lihaste tugevust.
  16. Leevendab ängistust.
  17. Teravdab mälu.
  18. Aitab kontrollida sõltuvusi.
  19. Suurendab produktiivsust.
  20. Suurendab loovat mõtlemist.
  21. Parandab keha väljanägemist.
  22. Suurendab enesekindlust.
  23. Aitab hoida elus fookust.
  24. Parandab söömisharjumusi.
  25. Suurendab pikaealisust.
  26. Tugevdab luid.
  27. Tugevdab südant.
  28. Parandab rühti.
  29. Ennetab külmetusi.
  30. Parandab isu.
  31. Parandab kolesterooli taset.
  32. Vähendab riski osadele vähi-liikidele.
  33. Madaldab kõrget vererõhku.
  34. Madaldab diabeedi riski.
  35. Ei lähe nii kiirelt vanas eas seniilseks.
  36. Leevendab seljavalu.
  37. Vähendab osteoporoosi riski.
  38. Vähendab depressiooni tunnet.
  39. Ennetab lihaskadu.
  40. Suurendab energiataset ja vastupidavust.
  41. Suurendab sportlikku vastupidavust.
  42. Suurendab vastupidavust valule.
  43. Parandab tasakaalu ja koordinatsiooni.
  44. Parandab hapnikuvaru rakkudes.
  45. Parandab keskendumisvõimet.
  46. Aitab ennast kontrollida.
  47. Vähendab kurnatust.
  48. Suurendab libiidot.
  49. Teeb elu põnevamaks.
  50. Suurendab elu kvaliteeti.

ma armastan trenni

Kuukiri

Motiveerivaid mõtteid trennihuntidele, fitness-ässadele ja kaalulangetajatele

  1. Kui sa midagi ei tee, siis ka midagi ei muutu.
  2. Mida siin otsustada?! Allaandmine pole lahendus ja ebaõnnestumine pole aksepteeritav!
  3. Takistused saavad tulla tee peale ainult siis, kui sa kuskile liigud.
  4. Sul ei ole vaja midagi, mis sind pidurdab.
  5. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
  6. Kaotajad annavad endast parima. Võitjad teevad asja ära.
  7. Mis mind edasi ei vii, selle jätan kõrvale. (Wittgenstein, tipploogik)
  8. Lahendus algab motivatsioonist!
  9. Algus on tõesti alati raske, nii et – alustage ja raskused hakkavad kaduma!
  10. Ära astu kõrvale. Astu ülesse.
  11. Te ei saa avastada uusi ookeane, kui te ei julge jalga mandrilt ära võtta.
  12. Kui ma ei jõua tippu täna, treenin selleks, et võiksin teha seda homme.
  13. Loobu ebatähtsatest asjadest ja saad hoogu juurde!
  14. Kui pinge kasvab, vaata oma eesmärgid üle ja anna gaasi!
  15. Kõike, mida jälgida – areneb!
  16. Jäta vigadele ruumi, arvesta plaani sisse alati ka x-tegur.
  17. Järjekindlus viib sind üles, iseloom hoiab sind seal!
  18. Pinge all tuleb välja su tõeline mina, pane ennast aeg-ajalt pinge alla!
  19. Ära lase loobumise mõttel enda pähe tekkida – see on nagu haigus, mis sind nõrgestab.
  20. Ära otsi vabandusi, otsi võimalusi.
  21. Ärge lõpetage kui enam ei jõua, lõpetage kui olete valmis.
  22. Teadlik pingutus on tegutsemine eesmärgi saavutamiseks, mitte mõtlemine “ma võiksin selle saavutada.
  23. Ainuke kerge päev oli eile. (USA mereväe eriüksuse S.E.A.L. moto)
  24. Ära lase loobumise mõttel enda pähe tekkida – see on nagu haigus, mis sind nõrgestab.
  25. Ära ole mängur. Ole mäng.
  26. See ei ole veel läbi.
  27. Igal ajahetkel on sul võimalus öelda, et nii see lugu ei lõppe siin.
  28. Kergel ajal saab igaüks hakkama,
    rasked ajad defineerivad su.

Prindi välja ja pane külmkapile :)

Vaata ka: Kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks?

SMART – Kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks?

Mis on sinu eesmärk? Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 3.osa.

EESMÄRGIPÜSTITUS

Kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseksSMART põhimõtted efektiivsel eesmärgipüstitusel.

Specific – spetsiifilised, konkreetsed.
Eesmärgid ei tohi olla liiga üldised ega hägused. Keha vormi puhul ei ole hea mõte panna eesmärgiks kogu massi numbri vähenemist, sest eeldades, et sinna juurde kuulub ka treening, võib mass suureneda vee ja liha arvelt ja väheneda rasva arvelt – siis võib massi number samaks jääda. Konkreetseks eesmärgiks sobib panna, kas ainult rasvaprotsendi vähenemine või ainult rasva- ja luuvaba massi (s.o. lihast ja veest koosnev mass) suurenemine. Sihitavad numbrid tuleb panna subjektiivselt.

Measurable – mõõdetavad.
Üks kõige tavalisematest sihtidest on saada keha rasvaprotsent tervislikku vahemikku ja edasi juba “tuunida” keha veelgi esteetilisemaks. Kõike, mida jälgida – areneb. Pane kehapäevikusse (vihikus, blogis, online keskonnas, nt trimm.ee, trennihunt.ee) kirja numbriliselt oma treeningud/saavutused. Tänapäeva tehnoloogia ja teadus võimaldavad keha koostist mõõta ja jälgida 1,5 kuni 3 % täpsusega.

Attainable – saavutatav, reaalne.
See on reaalne kui vahe-eesmärki saavutada on tervislik (nt aeglane rasva vähendamine). Sa tegutsed ka, et eesmärki saavutada (nt paikapandud treening ülepäeviti). On väga tähtis, et sa teaksid millal oled eesmärgini jõudnud.

Relevant – tähtis, oluline.
Pead olema juba motiveeritud.
Kui lõpp-eesmärk on ainult ilus keha saada ja seda hoida, siis selle protsessi käigus läheb tervis ka paremaks.

Time – ajaliselt määratletud, tähtaeg peab olema.
Pane tähtaeg lõpp-eesmärgile ja vahe-eesmärkidele. Orienteeruv lõppeesmärk võib olla liiga kaugel ja see võib muutuda aja jooksul (kehalise aktiivsusega muutub keha kompositsioon). Pane vahe-eesmärgid, nt lõppeesmärk on alandada üldrasvaprotsent 10%-võrra, aga paari kuu jooksul 3%. Mida vahetumalt sa oma saavutusi näed, seda suurem on motivatsioon edasi tegutseda, sest saad vahetult kinnitust oma pingutustele.

SUHTUMINE LOEB.
On väga suur erinevus, kas sa mõtled nii “ok, ma proovin siis. nagunii läheb jälle metsa.” või nii ” Takistusi tuleb nagunii, see on märk sellest, et ma liigun kuskile. Tegutsen nii kaua kuni saan, mida tahan!”

Kõik. Artikkel sai läbi. Nüüd tegutse.

——-
Kalorimeetria valemid ja kalkulaatorid

 

 

Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 2.osa

KÕIGE MAHLASEM INFO, MIS UURINGUST VÄLJA TULI

Milline mentaliteet on spordiinimestel ja millised on siis nende treeningharjumused/ rutiin/ distsipliin?

Kehaliselt aktiivsed inimesed ei tee ainult ühte tüüpi trenni. Neil on terve elu olnud mingi regulaarne füüsiline koormus (RFK) – kui ei ole aega käia 4 korda nädalas trennis, siis on käidud vähemalt 2 korda, et säilitada harjumust. Trenni ei tehta hooajaliselt, vaid aastaringi.

Ei tehta ainult ühte tüüpi sporti, nt jooksmine, vaid erinevaid – kõike , mis pakub vaimule värskendust. Nad naudivad seda.

"Käin 4 korda nädalas treeningsaalis"
Pilt: “Käin 4 korda nädalas treeningsaalis”

Keskmine treening kestab 1 – 1,5 h. Tuleks jälgida ka intensiivsust – mõtle nii: on väga suur erinevus, kas sa “käid 4 korda nädalas treeningsaalis” või sa teed seal ka trenni :)

Sa pead tundma, et sa saad sellest midagi. Sul peab olema eesmärk. See ei tohi mõjuda rutiinse kohustusena, mida sa teed teiste jaoks. Kõige enne tee endale selgeks oma motivatsioon – mida sa üldse tahad saavutada sellega?

Ära otsi vabandusi, otsi võimalusi! Raha puudus, asukoht linnast väljas, ei ole sobivat leidnud – need on halvad vabandused.

Sa ei pea tegema seda üksi – konkureeri nt sõbrannaga/sõbraga, kes teist paremasse vormi saab. Hoidke üksteise moraal kõrgel!

Kui lugesid selle läbi, aga ikka ei oska kuskilt alustada kuid “tahaks nagu”, siis alusta vähemalt alustamisega. Kui sa midagi ei tee, siis ka midagi ei muutu!

Aktiivsetel inimestel on harjumused, laiskadel on vabandused.

Treeningharjumuste uuringu kokkuvõtte esimeses osas rääkisin lühidalt halbadest vabandustest ja sellest, miks ei tehta trenni.
3. osas kirjutan kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks.

MÕTLEMISEKS
Milline spordiala/ füüs. koormuse saamise meetod pakub midagi ka sinu meelele?

Loe ka: Motiveerivaid mõtteid kaalulangetajatele ja trennihuntidele

Treeningharjumuste uuringu kokkuvõte 1.osa

25. oktoober kuni 13. detsember viisin läbi küsitluse treeningharjumuste kohta 574 vastanuga. Eesmärk oli selgitada, mis põhjusel ei käida trennis ja kui käiakse, siis milline on rutiin. Lühemat aega on lihtne regulaarselt sporti teha, nt 3 nädalat, et mingi eesmärk saavutada, aga kui rutiini lõpetamisel tuleb vana seis tagasi, nt liigne rasv, siis on kogu eelmine pingutus nullitud. Kuidas saada see harjumus endale ja seda hoida?

Igalt poolt olete kuulnud, et “tee sporti” ja “söö mitmekesiselt”. Kõlavad ammu juba pealiskaudselt ja imalalt, nagu mingi koolikasvatuse-ajupesu-jutt. Aga need hoiavad keha töökorras.

HALVAD VABANDUSED

Peamine põhjus, miks regulaarselt sporti ei tehta on aja puudus. Töö ja pere kõrvalt lihtsalt ei jõua. Aega võib-olla jaguks, aga jõudu enam mitte. Mida siis teha? Alusta muutmist, proovi midagi muuta ja vaata, mis juhtub. Kui sa midagi ei tee, siis ka midagi ei muutu. See on organiseerumise ja aja planeerimise küsimus. Proovin seda ka ise!

Teine põhjus on raha puudus. See on lihtsalt halb vabandus. Ei ole vaja raha, et sporti teha.

Kolmas põhjus on huvipuudus. Huvi tekib, siis kui tervis on käest ära läinud. “Mis mõtet on mul sportida kui mu tervis on korras?” – tavaline küsimus noorte seas, kes arvuti taga istuvad, koolipingis istuvad, töö juures istuvad, sõbra juures istuvad, bussis istuvad! Vastus: et seda ka korras hoida ja veelgi tugevamaks teha. Nooruses ei avaldu nõrkused, nooruses need tekivad. Hilja on vahetada purunenud rehvi kui oled juba teelt välja sõitnud. Ärge mõelge spordist kui tuimast jooksmisest või jõusaalis rapsimisest – leidke selline füüs. koormuse saamise viis, mis on teie jaoks huvitav, nt mõni võitluskunst, tantsimine, wii-mängud, poks, et see pakuks ka meelele midagi.

Aga miks ma rõhutan regulaarset füüsilist koormust ? Kui isikul ei ole just meditsiinilist olukorda, on sport see, mis hoiab organismi funktsioonid lühema- ja pikemaajaliselt normaalselt toimivana. Olles käinud nt jooksmas 3 kuud ülepäeviti 45 minutit võid tunda end juba jõulisemana/vitaalsena/energilisemana. Hoides sellist rutiini kümneid aastaid, oled ka vanaduses hea enesetundega, kui enam ei jõua nii intensiivselt sporti teha. Te mitte lihtsalt ei saa kuidagi hakkama, vaid te saate paremini hakkama.

MÕTLEMISEKS:
Kuidas Teil on võimalik ajagraafikusse panna 2 – 4 korda nädalas 30-90 minutit spordi jaoks?

2. osas kirjutan sportlase harjumustest ja suhtumisest
3. osas kirjutan, kuidas panna realistlik eesmärk keha vormi saamiseks.

Fakt: Ükski toitaine ei asenda füüsilist koormust

1) Vali endale meelepärane ja sinu iseloomuga sobiv spordiala! Midagi sellist, mida sa ei teeks vastumeelselt. See ei pea olema “intensiivne rapsimine”, parem natuke kui mitte midagi.

2) Planeeri osalemine mõnel suuremal spordiüritusel. Seltsis on parem trenni teha.

3) Hakka ennast tasapisi kurssi viima, sellega mis sinu tervisega toimub ja kuidas kõik omavahel seotud on. Alusta kasvõi kehapäeviku pidamist.