Kuidas eesmärke saavutada nagu raketiteadlane. Olgu selleks parem keha vorm või töö erialane areng, vaatame mida soovitab tulemuste saamiseks miljardärist raketiteadlane Elon Musk oma äri- ja elukogemuse põhjal.
Raamat “Elon Musk. Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku”, autor Ashlee Vance, 2015. Saadavus raamatukogudes: ester.ee/record=b4486612*est
Raamatus on kahe peatüki jagu kirjutatud pingelisi arenguraskusi Tesla ja SpaceX’i arendamisel koos Muski murdmatu järjekindlusega kuni eduni. PayPali müügist saadud 100 miljonit pani ta SpaceX’i ja kui see raha oli otsas, oli Musk väga lähedal pankrotile.
Raketiteadlase modus operandi
Vaadates läbi palju tema intervjuusid, kus ta räägib oma tööharjumustest, jäid enim meelde järgmised:
Tööta kõvasti. Ole pühendunud oma missioonile. Oma nädala töötundideks on Musk öelnud 80-90 tundi.
Tegutse alal, mis sind köidab. Sa ei pea tegema midagi sellepärast, et sul on võimalus seda teha – “Võimalus” ei tähenda “vajadust”. Kui see ei ole “Jah, kindlasti!”, siis see on Ei.
Kui sul on vaja inspireerivaid sõnu, siis ära tee seda üldse.
Elon Musk
Ole eneseanalüüsis karm. Tee vahet oma soovmõtlemisel ja tegelikult toimuval. Tunnista endale kui oled vigu teinud ja paranda need vead kiirelt.
Ära kuula “väikeseid inimesi”. Kuid tähtis on otsida konstruktiivset tagasisidet, et saaksid mõelda mida paremaks teha.
Ära anna alla. “Kui sa ei koge ebaõnnestumisi, siis järelikult sa ei innoveeri piisavalt palju.”
Tegutse põhjusel, mis on sinu jaoks oluline, sest siis on elad tagasilöögid kergemini üle ja leiad suurema tõenäosusega uue lahenduse ja järgmise arengusuuna.
Filmis “The Martian” (2015) jäi astronaut Mark Watney lõksu Marsile, teadmata kas ja millal abi saabub.
Otsi signaali, mitte ära kuula müra. Tee vahet, mis annab olulises osas tulemusi/infot ja mis ainult näiliselt.
Kui sa ei taha oma alaga tegeleda väsinult, haigena või tujust ära, siis see ei ole su kirg.
Mõned artikliks kasutatud videod: youtube.com/watch?v=zX7I_Rw8Q0I “Elon Musk’s Top 10 Rules For Success” youtube.com/watch?v=Y53dxXSDCYQ “Elon Musk’s Top 10 Rules For Success – Volume 2”
Raamatusoovitus teemadel: teadlik treening, efektiivne õppimine, erialane areng. Anders Ericsson ja Robert Pool “Tipp: meistriks saamise saladused” 2018 (“PEAK: Secrets from the new science of expertise” 2016). Saadavus raamatukogudes.
Raamat on peamiselt meistriks treenimisest erinevatel spordi- ja võistlusaladel, nt male, ballett, viiul, golf. Kuid otsides analoogiaid igapäevaelu väljakutsedele (nt tervis, finantsid, eraelu, hobid, õppimine), võib raamatust leida nii mõndagi kasulikku kuidas süstemaatiliselt tegutsedes tulemusi saada.
Mis on teadlik treening
Raamatu sisukorrast peatükkide kaupa [koos remarkidega].
1.Sihikindla treeningu jõud. Lk 37. Sihikindlal treeningul [vs tavaline õppimine; kuid mitte veel teadlik treening] on hästidefineeritud, spetsiifilised eesmärgid. Sihikindel treening on fokusseeritud. Sihikindel treening sisaldab tagasisidet. “Te peate teadma, kas teete õigesti, ja kui ei tee, siis mis see on, mida te valesti teete.“ Sihikindel treening nõuab mugavustsoonist väljumist. See on kõige tähtsam osa.
2.Kohanemisvõime rakendamine.
Lk 63. Aju muudab oma võrgustikke erinevatel viisidel – tugevdades või nõrgendades mitut laadi neuronite vahelisi ühendusi ja samuti lisades uusi ühendusi või vabanedes vanadest. Võib esineda ka närvirakke ümbritseva ja närvisignaalide liikumist kiirendava isoleeriva kihi ehk müeliini juurdekasvu; müeliniseerumine võib suurendada närviimpulside kiirust lausa kümme korda. Kuna neuronite võrgustikud on vastutavad mõtlemise, mälestuste, liikumise kontrollimise, sensoorsete signaalide tõlgendamise ja kõigi teiste aju funktsioonide eest, võib võrgustike ümberseadistamine ja kiirendamine teha võimalikuks paljud erinevad, varem võimatud asjad – nt kiirem otsustamine, parem nägemine.
Hiljutised uuringud on näidanud, et uue oskuse õppimine on palju tõhusam ajus struktuaalsete muutuste esilekutsumise kaudu kui lihtsalt olemasoleva oskuse pideva praktiseerimise kaudu. Teisalt võib üleliia tugev, üleliia kaua kestev pingutus lõppeda läbipõlemise ja õppimistulemuse puudumisega. Aju muutub sarnaselt kehale kiiresti selles optimaalses punktis, kus seda tõugatakse mugavustsoonist küll välja, kuid mitte liiga kaugele välja.
3.Mentaalsed esitused. Lk 81. “Mentaalne esitus on vaimne struktuur, mis vastab objektile, ideele, infokogumile või millelegi muule, konkreetsele või abstraktsele, millest aju parasjagu mõtleb.”
Lk 88. Informatsiooni mõtestamine. Uuringud on näidanud, et põhitegur, mis määrab erialase artikli mõistmise, on see, kui palju lugeja juba varem sellest erialast teab. Sügavamalt mõistab see, kellel on rohkem juba olemasolevat infot, millega uut sissetulevat infot seostada. [Kui loed tuttavaga sama raamatu läbi, siis tõenäoliselt saate sellest erineva sügavusega aru ja suudate ka erineva edukusega õpitut oma elu kvaliteedi tõstmiseks rakendada. Vahe toob sisse ka lugemise põhjalikkus (keskendatus sisu seostele; märkmed; konspekteerimine).]
4.Kullastandard. Lk 118. Teadlik treening, Anders Ericsson’i, lühidalt defineerituna:
Teadlik treening arendab oskusi, mille omandamise võtted on juba välja mõeldud ja mille jaoks on loodud tõhusad treeningmeetodid.
Teadlik treening toimub väljaspool mugavustsooni ja nõuab õpilaselt pidevat püüdlemist oma hetkevõimetest kaugemale.
Teadlikul treeningul on hästidefineeritud, spetsiifilised eesmärgid ja sageli see tähendab mõne aspekti parandamist soorituses ega ole suunatud üldisele edule. “Kui üldeesmärk on seatud, koostab õpetaja või treener plaani väikeste muutuste tekitamiseks, mis ühtekokku annavad soovitud suurema muutuse.”
“Teadlik” tähendab, et selline treening nõuab inimeselt täit tähelepanu ja teadvustatud tegutsemist. [fokusseeritud harjutamine; sarnaneb E.Tolle kohaloleku õpetusega (“Siin ja praegu: kohaloleku jõud”); soovitan ka Daniel Goleman “Keskendumine: edu varjatud pant”]
Teadlik treening hõlmab tagasisidet ja pingutuste modifitseerimist vastavalt saadud tagasisidele.
Teadlik treening toodab tõhusaid mentaalseid esitusi ja ühtaegu sõltub neist.
Teadlik treening sisaldab peaaegu alati eelnevalt omandatud oskuste laiendamist või modifitseerimist, keskendudes kindlatele aspektidele ja nende spetsiifilisele arendamisele; aja jooksul viib selline sammsammuline edenemine välja meisterlikkuseni.
Lk 128. 10 000 tunni harjutamise väärarusaamast. Ericsson avaldas 1993.a koos kolleegidege ühe uuringu tulemused, mida M.Gladwell 2008.a oma raamatus esitas ja sealt see liigselt lihtsustatud kujul käibele jäigi. [Lühidalt – lihtsalt kogudes 10 000 tundi harjutamist ei garanteeri meisterlikkuseni jõudmist, vaja on progresseeruvat õppimise metoodikat.]
5.Teadliku treeningu põhimõtted tööl. Top Guni õppimismeetod.
6.Teadliku treeningu põhimõtted igapäevaelus. Lk 182. Parim viis platoost üle saada, on panna oma aju või keha uuel viisil proovile.
7.Teekond kõrgustesse.
Lk 220. Rajaleidjad – oma tegevusvaldkonnas kõrgmeisterlikkuse tasemele jõudnud asjatundjad, kes on jõudnud kaugemale oma valdkonnas eksisteerivatest teadmistest.
Lk 222. Kui on uuritud, et kuidas nad loova mõtlemisega teaduses, kunstis, muusikas jm uuendusteni jõuavad, on leitud, et tegemist on pika, aeglase ja kordusterohke protsessiga. Mõnikord teavad rajaleidjad, mida nad tahavad teha, kuid ei tea, kuidas seda teha ja seega uurivad erinevaid lähenemisi, et leida see, mis töötab. Ja mõnikord ei tea nad täpselt, kuhu lähevad, kuid tunnevad ära probleemi, mis vajab lahendamist, või olukorra, mis vajab parandamist ja jällegi proovivad nad erisuguseid asju, juhindudes sellest, mida on kasutatud varem. [Samal teemal: Kuidas tekitada soodne keskkond heade ideede tekkimiseks – Frans Johansson “Medici efekt”.]
Kõige edukamate loovisikute uurimine kõigis valdkondades, eriti teaduses, on andnud vastuseks, et loovus käib käsikäes suure töövõime ja pikaajalise keskendumisega – täpipealt nende teadliku treeningu koostisosadega, mis uuritavatele üldse tippasjatundja võimed andsid. Näiteks Nobeli preemia võitjate uuringus leiti, et üldreeglina alustasid nad teadustööde avaldamist varem kui enamik nende kolleege ja kogu karjääri jooksul avaldasid nad teadusartikleid märkimisväärselt rohkem kui kolleegid. Teisisõnu, nad töötasid kõvemini kui kõik teised. [loe ka: Elon Musk’ raketiteadus – outwork your competitors]
8.Kuidas jääb loomuomase andega? [Lühidalt – kaasasündinud omadustel on arvatust väiksem roll. Mõtlemiskoht – kui inimene on 6-aastasest saadik viiuli mängu õppinud, siis 16-aastasena on ta “sündinud talent” mitte sellepärast, et tal oleks sünnipäraseid eeldusi vaid sellepärast, et ta on 10 aastat seda harjutanud. Sama võib vaadelda ka nt males, maadluses, tennises.]
9.Kuhu edasi?
Erialasest arenemisest ja loovusest on väga hea raamat M.Csikszentmihalyi “Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia”.
Millisele oma elu valdkonnale saad sina rakendada teadlikku treeningut? :)
Mitmed ärijuhtide koolitajad on viidanud, et meeskonna juhtimine algab enesejuhtimisest – kuidas ülemus saab pinge ja vastutuse all hakkama enda emotsioonide ja mõtetega, nii see peegeldub ka meeskonna tulemustes. Kus mujalt võiks juhtimist veel paremini õppida kui lahingutes elu ja surma peale. Selles keskkonnas filtreerib loodus välja meetodid, mis kõlavad teoorias hästi kuid praktikas ei tööta. Raamat ise on tiimi juhtimisest kuid vaatame siin ka selle analooge enda elu protsesside juhtimisele.
Raamatusoovitus. “Täielik vastutus. Juhi ja võida nagu eliit-eriüksuses” 2015 (valge, pehme kaanega), 2.väljaanne 2017 (kõva kaanega; must); autorid Jocko Willink (John Gretton Willink) ja Leif Babin. Originaalpealkiri “Extreme Ownership. How U.S. Navy SEALs lead and win“. Lugemist umbes 300 lehekülge. Raamat on NY Times #1 ja Wall Steet Journal #1 bestseller. Autorid on endised Ameerika mereväe eriüksuse liikmed ja tiimi juhid. Jockol on populaarne vestluskanal jockopodcast.com ja praeguseks igapäevatööks on tal aidata tipp-juhtidel võtta oma äri ja elu väljakutsed “täielikult enda omandisse” (extreme ownership of your challenges).
Saadavus raamatukogudes: ester. (Balti Kaitsekolledži raamatukogu Tartus; 11.mai 2018). Võib olla saadaval Eesti raamatupoodides.
Juhi ja võida oma elus
Psühholoog JB Peterson on tihti öelnud, et tee enne oma tuba korda kui hakkad ühiskonda kritiseerima (eriti noortele). Tee enda otsustusprotsessid korda enne kui hakkad teisi juhtima. Inimene on liiga kompleksne olevus, et uskuda kõike mida ta mõtleb.
Peatükkides on autorid selgitanud printsiipe ja toonud nende rakendamisest näiteid lahinguväljalt ja ettevõtluse maailmast. Lisan siia lühidalt ja mitte-kokkuvõtlikult sisu kirjeldusi ja remarke.
1.osa. Sisemise sõja võitmine
1.ptk: Täielik vastutus.
Ownership on otsetõlkes omandus, aga selle raamatu kontekstis võib olla täpsem sõna eestikeelsele lugejale olla vastutus. Võtta täielik vastutus oma elu iga aspekti eest. Kui tagajärjed tulevad sulle, siis võta ka vastutus põhjuse eest. Mingil määral sarnast vaatenurka on kirjeldanud ka Eckhart Tolle (“Kohaloleku jõud”): sa oled üks sinu maailmas toimuvaga.
2.ptk: Pole halbu meeskondi, on halvad juhid.
Juhtfiguuri vahetamine võib muuta kogu tiimi sooritusvõimet ja sellega kasumit. Enesejuhtimise vaatenurgast – juhtmõtted kujundavad suhtumise ja see omakorda sooritusvõime. Kui “realistlik mõtlemine” on kaldu pessimismi pole, siis saadakse ka vastavad tulemused.
3.ptk: Usu.
Ülesannete puhul on tiimil tähtis aru saada ja neile selgitada “miks?“. Sealt tuleb usk tegevuse mõttekusse. Motivatsiooni puudumine võib viidata, et inimene ei ole seda probleemset teemat enda jaoks põhjalikult läbi mõtlenud (“miks” selgitamine) vaid triivib soovunelma lainetel ja jääb seisma niipea kui tuul enam purjedesse ei puhu.
4.ptk: Jälgi oma ego.
Egode kokkupõrked on tavaline konfliktide põhjus.
Kui keegi on juhi kohale saanud tutvuse kaudu, siis võib endalt küsida – kas mul on tegelikult meeskonnatöö juhtimise oskusi või sain juhiks kuna olen ülemusele hea “tallaalune”. Samas – alluvana võidakse avastada, et enda ülemus on selline.
“Inimestel ei ole äri probleeme. Neil on elu probleemid, mis peegelduvad nende äris.” (Tsitaat Sam Owens’ilt)
2.osa. Võitluse reeglid
5.ptk: Kata ja liigu.
See peatükk on tiimisisesest toetusest ja koostööst. Enesejuhtimise vaatenurgast võime siin mõelda, et kuidas elu erinevad aspektid, nt töö ja sport, üksteist toetavad – nt kui tööpäev on väga pingeline olnud, siis päeva lõpus minnakse trenni, mis maandab pinged ja ehk annab uusi ideidki läbi endorfiini tulva.
6.ptk: Lihtsusta.
Suuremahuliste plaanide puhul on oluline hoida neid lihtsana, sest kui midagi läheb kuskil valesti, ja tihti ka läheb (moodulite hilinemised; keegi unustas midagi; inimlik eksimus jms Murphy seadused), siis on lihtsam parandada.
7.ptk: Prioriseeri ja tegutse. Prioritize & Execute.
Kui mitu ülesannet lendab korraga selga – “Relax, look around, make a call” – rahune, vaata toimuvat, tee otsus.
8.ptk: Detsentraliseeritud juhtimine.
Lühidalt: kuna otsene juht inimesena saab haldada piiratud koguses alluvaid, siis on mõistlik jätta iga nende ülesande lahendamine mikromajandamata.
3.osa. Võidu hoidmine
9.ptk: Planeeri.
See peatükk on põhjalikust planeerimisest.
Sõja ja äritegevuse ühine joon on, et ei hoita inimesi kellel on teoorias kõvad ideed mis praktikas ei tööta. Ei hoita neid inimesi tiimi poolt ega tegutsemiskeskkonna poolt, hind on lihtsalt liiga kõrge selleks – sõjas inimelud ja ettevõtluses kasumid. Seda erinevalt avaliku sektori exceli-poliitikutest ja powerpointi-bürokraatidest, keda ei panda vastutama oma naha ja rahaga kui nende “üllas hea idee” ei tööta.
10.ptk: Juhtimine mööda käsuliini ülevale ja alla.
Alluvatel peab olema arusaamine, et mille jaoks nad mida teevad.
Enda ülemusele edastada infot enda tasandil toimuvast ja sellest mida ise ette võetakse – anda probleem koos lahendusega.
11.ptk: Otsusekindlus ebamäärasuse puhul.
Kiires olukorras kus on vaja otsus vastu võtta piiratud koguses info põhjal võib otsustamisega viivitamine rohkem kahju teha kui vale otsuse tegemine. Sellisel juhul on vaja väga hästi mõista eesmärki ja selle najal teha kiire otsus, et saaks kohe tegutsema asuda. Teha oma parim plaan olemasoleva infoga.
12.ptk: Distsipliin on vabadus.
“Discipline equals freedom” on Jocko üks juhtmõtetest. Sellele vastandub paljuski nähtus, mida J.Peterson on oma raamatus “12 reeglit eluks” nimetanud tahtlikuks pimeduseks (willful blindness; lk 213), mis on “keeldumine arusaamisest, et kui uksele koputatakse, siis on keegi ukse taga”. See kirjeldab väga hästi inimesi, kes on inertsed ja liiguvad sinna kuhu elutuul viib; otsustavad alles siis kui ei saa otsustamata jätta; tegutsevad alles siis kui ei saa tegutsemata jätta. Inimesed, kes on impulsiivsed oma otsustes ja ei suuda rahuldust edasi lükata (delay of gratification). Sarnaselt on F.Nietzsche (“Nõnda kõneleb Zarathustra”) kirjutanud: “Tahtmine vabastab, sest tahtmine on loomine” ja “Suudad sa ise luua endale oma hää ja kurja ja enda üle panna oma tahte kui seaduse?”. Suuta teha seda, mida oled endas selgeks mõelnud (ratsionaliseerinud) ja mitte anduda igale impulsiivsele hedonistlikule tungile, mis tekib.
Juhtimise dihhotoomia. Juht peab olema:
enesekindel, kuid mitte ülbe;
vapper, kuid mitte hulljulge;
võistlev, kuid mitte tänamatu kaotaja;
pöörab tähelepanu detailidele, kuid ei takerdu nendesse;
tugev kuid ka vastupidav;
liider kui ka alluv;
alandlik, kuid mitte passiivne;
agressiivne, kuid mitte üleolev;
vaikne, kuid mitte vaikiv;
rahulik, kuid mitte nagu robot; ratsionaliseeriv kuid mitte ilma emotsioonideta;
lähedane oma alluvatega kuid mitte nii, et üks muutub tähtsamaks kui teine või kui kogu tiim; ja mitte nii lähedane et alluvad unustavad kes on ülemus;
võimeline praktiseerima Täielikku Vastutust, samas kasutades detsentraliseeritud juhtimist.
Tema TEDx kõne on saanud 1,6 miljonit vaatamist:
Jocko youtube kanalil 185 788 jälgijat ja Instagrammis üle 332 000 jälgija kuigi instagrammis on ta postitused igapäev üsnagi ühesugused – äratus kell 04:30 ja trenn. Jocko on 46-aastane (a 2018), tal on lukumaadluses must vöö, ta loeb raamatuid ja tal on oma juhtimiskonsultatsiooni ettevõte Echelon Front.
“Sa ei pruugi uskuda kiviseintesse kuid saad ikkagi viga kui peaga mõnele neist sisse jooksed.” (Lk 229)
Kui keegi otsiks igapäeva psühholoogia aabitsat, siis ühena soovitaks just seda. Olgu huviks keha vorm, sotsiaalsed suhted, karjäär, ettevõtluse ambitsioonid või vaimse/füüsilise sooritusvõime tõstmine, algavad need indiviidist kes arutleb nende üle.
Raamatu soovitus: Dr Jordan B. Peterson “12 reeglit eluks. Vastumürk kaosele.” 2018. Inglisekeelne “12 Rules For Life. An antidote to Chaos“, umbes 400 lk lugemist. J.B.Peterson, PhD, on kliiniline psühholoog ja psühholoogia professor Toronto ülikoolis, kes on tuntud oma konkreetsuse, mõtteselguse ja sõnaosavuse pärast. Raamatu saadavus raamatukogudes: ester. Võib olla saadaval ka Eesti raamatupoodides.
Allika kvaliteedist: Raamatu sisul on kaalu autori reaalsel/päriselulisel pikaajalisel kogemusel praktiseeriva kliinilise psühholoogina (ei ole sama mis psühhiaater) ja õppejõuna McGilli, Harvardi ja Toronto ülikoolides.
12 reeglit eluks – vastumürk kaosele
Need 12 pealkirja ise ei anna täieliku arusaamist sellest mida autor nende all silmas peab, enamusel on mõte sügavam ja selle on ta pikemalt lahti seletanud.
Kuna loetud raamat oli inglise keeles, siis siinne tõlge on vabas vormis.
1.reegel: Seisa sirgelt, õlad taga.
2.reegel: Kohtle ennast nagu kedagi kelle eest pead hoolitsema.
3.reegel: Ole sõber nendega, kes tahavad sulle parimat.
4.reegel: Ennast võrdle eilse endaga, mitte kellegi teise tänasega.
5.reegel: Ära lase oma lastel teha midagi, mille pärast nad sulle enam ei meeldiks.
6.reegel: Tee oma enda kodu täielikult korda enne kui maailma kritiseerid.
7.reegel: Pürgi millegi poole, mis on tähendusrikas, mitte mis on otstarbekas.
8.reegel: Räägi tõtt – või vähemalt, ära valeta.
9.reegel: Oleta, et inimene keda sa kuulad teab midagi mida sa ei tea.
10.reegel: Ole oma kõnes täpne.
11.reegel: Ära tüüta lapsi, kes rulaga trikitavad.
12.reegel: Paita kassi kui juhtud teda tänaval nägema.
Siin videos räägib ta sellest raamatust:
Tema youtube kanalil on 1 112 534 jälgijat (seisuga 10.mai 2018). Varasemalt on ta kirjutanud ka raamatu “Maps Of Meaning: The Architecture of Belief” 1999.
Ära usu kõike, mida sa mõtled – teod loevad (vt ülalolevat joonist). Su plaan ei hakka enne tööle ega arenema kui sa ise.
Su lähedased ei pruugi sulle öelda piinlikke asju nagu näiteks, et sa oled paks. Tautoloogia väide on, et me ei tea, mida me ei tea. Uuri välja, mida sa ei tea.
Terve inimene, kes tahab keha vormi saada, ei tohiks esimese asjana hakata taimetoitlaseks. Kas haiglad on ohtlikud kohad kuna nendes sureb palju inimesi?
Vastuta enda eest. Valda kõike, mis su elus toimub – how you do anything is how you do everything.
1400+ kehanalüüsi on näidanud, et 90% määrab see kui palju inimene ise tahab oma keha vormi saada ja seda seal hoida.
“Orav helistas, küsis sind – ta tahab oma ratast tagasi.” – baby-step-it, selle asemel et koguaeg ühtemoodi “dieeditada-trennitada”, proovi midagi teistmoodi, kasvõi natukene.
Pane mitmed eesmärgid eri dimensioonides. Näiteks mitte ainult -5kg rasva mai lõpuks vaid lisaks ka
10 km jooksu aeg 55 minutit;
2 minuti jooksul 100 kükki;
10 000 sammu iga päev;
1 tervisealane raamat läbiloetud iga nädal; üldfüüsilise testi skoor vähemalt 250.
Iga eesmärgi saavutamisest saad dopamiinilaksu, mis innustab aju seda veel tahtma.
Küsi paremaid küsimusi. Mitte “ma ei jõua täna enam”, vaid “Kuidas ma saaks selle tehtud siiski?”
Level-up! Kui oled hardcore-tüüpi, keda motiveerib ainult raske ülesanne, siis pane endale ka hardcore eesmärk. Ameerika sõjaväes on ütlus, et “If it doesn’t suck we don’t do it” (Vabatõlge: kui see ei ole rämedalt raske ülesanne, siis me ei tee seda.) Näiteks: Tee 30-päeva külma dušši väljakutse.
Või ärka igal hommikul kell 5 ja mine jaluta 30 minutit.
Või 30 päeva järjest kiirtrenni.
Kanada tipptreenril Charles Poliquin’il on reegel – no pissing, no moaning – ära vingu, ära hädalda! Mõtle, kui tihti saa mõttes või vesteldes vingud, hädaldad või kritiseerid midagi?
Sinu elu kvaliteeti näitab su probleemide kvaliteet. “Abikaasa vingub koguaeg iga asja peale” vs “Mul on vaja hommikul trenni minna, aga kõik trenniriided on pesumasinas ja pesumasin on katki.” :)
Hiljuti sattusin ühele artiklile, kus naine kirjutab kuidas ta peale laste sündi ennast käest ära lasi ja paksuks läks. Seda oli häiriv lugeda. Häiriv ei olnud mitte see kui ta kirjeldab kuidas kahe rasedusega ta keha muutus ja 30 kilo juurde vaid see, kuhu ta sellega jäi:
“Ma olen oma välimuse pärast nii stressis, et möödub päevi, kui ma üldse peeglisse ei vaatagi. Välja minna ei taha.
Mehe ees on häbi. Mees petab, ma tean seda, aga pigistan silma kinni. Talle ei meeldi paksud, aga ta ei ütle mulle seda, sest hindab, et olen talle lapsed sünnitanud.
Suva, las petab natuke, peaasi, et õhtul koju tuleb. Senikaua mina söön, sest olen stressis.”
Jah, peale sünnitamist võid saada endale keha, mis vajab ülestöötamist ja seda on raske teha kuna väikesed nunnud punnpõsed tulevad esikohaleaja, raha ja tähelepanu osas.
See ei tähenda, et sinu keha ja meel jääbki teisele kohale!
Või kuidas seda ette kujutad – kauaks sa jätad ennast hooleta? 1 kuu, 3 kuud, 6 kuud, aasta?
Või 4 aastat kuni väiksekese saad lasteaeda panna? Või 14a kuni ta on juriidiliselt vastutus-ealine. Või 18 kuni täiskasvanuks saab? Milline ema sa oma lapsele tahad olla selle aja jooksul?
Tahad, et su lapsest tuleks paks memmekas, kes õgib kummikomme ja hakkab vingu-festivali korraldama igakord kui käsid tal arvuti tagant ära tulla ja enda toa korda teha? Või last, kes tuli oma tennise/tantsu/poksi/male trennist koju ja ei hakanud koduseid ülesandeid tegema kuna tegi need koolis ära juba sest ise tahtis? Selline laps on sinu kasvatuse tulemus. Kui kauaks sa jätad teisele kohale inimese, kellest sõltub sinu lapse füüsiline ja vaimne areng?
Kasvatad last ju enda emotsioonidega – ta tunneb seda nii imikuna kui ka siis kui 1.klassis koolist koju tuleb. Kumba suhtumist tahad talle õpetada ja sisendada – “on nagu on ja leppime eluraskustega.(punkt)” või “Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ära astu kõrvale – astu ülesse!” Kumba suhtumise sa annad oma lapsele eluteele kaasa?
Tegelikult sa ei pea käima jõusaalis ega rühmatreeningus.
Tegelikult sa ei pea jooma seda segumahla, mida loll sõbranna sulle soovitas.
Tegelikult sa ei pea hakkama taimetoitlaseks.
Tegelikult sa ei pea ostma seda püramiidskeemi tervisetoodet.
Tegelikult sa ei pea toitumiskava tellima.
Tegelikult sa ei pea suitsetamist maha jätma.
Tegelikult sa ei pea nälgima.
Tegelikult sa ei pea iga päev trenni tegema.
Tegelikult sa ei pea vähem alkoholi jooma.
Mida?!
Miks?
Sest asi pole ainult selles. Asi on kontekstis. Ainuüksi üks tegevus ülaloetletust ei tee su vormi paremaks ja ei pruugi olla isegi oluline/määrav tegevus mitmest. Tegevusplaan peab olema terviklik.
Kas sa üldse tead mida teha?
Oletame, et keha vormi saamiseks on 10 tegurit. Sa valid neist ühe oma puudulike teadmiste põhjal. Seda enam – sa tead ainult viite tegurit. Ja sellest hakkab kõik valesti minema…
toitumine ei vasta treeningule
treening ei vasta eesmärgile
eesmärk ei ole reaalne
uneaeg ei sobi treeninguga
makrotoitained ei vasta eesmärgile
kogu kava on kehale liigselt koormav, tekivad terviseprobleemid
jt
… ja su vorm ei lähe paremaks ja sa ei tea miks!
Teadliktreening.com kirjutab: “Sageli ei ole teadmised kaalulangetusest eriti hästi põhjendatud ega tõesed, sest ei valita infoallikaid, usutakse kõike, mida loetakse.”
Valida tuleb see tegur, mis viib sind eesmärgile kõige lähemale ja teised tegurid tuleb sellega kokku sobitada. Aga kuidas teada, mis millega sobib?
Õpi kvaliteetsest allikast
Iga loll ei ole paks ja iga paks ei ole loll kuid mõni on paks, sest ta on loll.
Rumal ignorantsus ei pruugi olla sinu probleem kui oled leidnud oma lahenduse.
Rumal ignorantsus ON sinu probleem kui oled “kõike proovinud” ja ikka oled paks. Jah, ka sina oma diabeedi ja ratastooliga.
Ignorantsus? Eesti Keele Instituut defineerib seda järgmiselt – võhiklikkus, asjatundmatus.
See, et sa ei tea kuidas paremasse vormi saada, ei tähenda, et see ei ole võimalik.
Kui tahad enda keha parandada siis sa ei tohi teha otsuseid, plaane, kavasid ja järeldusid nagu asjatundmatu – hari ennast vastval teemal. Kasuta õppimiseks kvaliteetseid allikaid:
Uudistes refereeritud artikkel ei ole kvaliteetne allikas – tutvu originaaliga.
Raamatukogudes erialased raamatud. Tutvu autori kvalifikatsioonidega vastaval erialal – akadeemiline haridus, tööalane kogemus jt.
Interneti artiklid. Tutvu samuti autori kvalifikatsioonidega vastaval erialal. Ja veebisaidi info usaldusväärsusega.
Otsi võimalikult palju erinevaid allikaid ja seisukohti antud teemas. Hinda tõendeid ja allikaid. Hinda oma ja teiste hinnanguid tõenditele.
Lisaks – kui tead, mille jaoks mida teed ja kuidas see mõjub, siis teed seda motiveeritumalt.
Tahe ilma tegutsemiseta on ainult soov ja soovimine sind vormi ei vii. Samamoodi ei vii sind vormi ainult eesmärgi panemine – vaja on tegutsemist eesmärgi saavutamiseks.
Allpool on loend vabandustest, mida kasutavad inimesed, kes tahavad vormi saada, aga ei tee teadlikku pingutust. Mida see tähendab? On soov – kui oleks lihtne, siis teeks – kuid ei ole motiveeritud tahteakte.
Mul ei ole raha.
Ei ole vajagi.
Nt: Miks tahad osta klubikaarti kui sa ei taha tegelikult seal käia?
Mul ei ole aega. Mul on täiskohaga töö ja lapsed.
Lapsed: See ei ole vist ainuke kord kui sa oma lapsi vabanduseks, ettekäändeks või põhjuseks tood.
Töö, kool: ajaplaneerimine. Kui sul pole endal peas selgust selles, milline prioriteet on sinu jaoks keha vormis hoidmine, siis kajastub see ka su aja planeerimises.
Ma ei viitsi, sest see pole huvitav.
On lihtne trennist tüdineda kui ainuke väärtus, mida sellest saad on kalorikulu (nt tuim jooksmine või jõusaalis “millegi tegemine”). Anna juurde lisaväärtus – õppimine, oskus, võistlusmoment: nt tennis, tai poks, enesekaitse, MMA, jalgpall, sulgpall jne
Mul on haigus.
Kui arst ütleb, et sul on meditsiinilistel põhjustel raskem rasvamassi vähendada, ei aita see teadmine sul rasvamassi vähendada.
Olen kõike proovinud ja miski ei mõju.
On sul erialane haridus toitumise ja treeningu alal? Ei? Siis sa pole õige inimene otsustama, mis sulle mõjub, mis mitte ja miks.
“Aga ma ju teen trenni ja söön tervislikult!” Tõenäoliselt oled sa teinud midagi valesti, teinud valed järeldused valesti tehtud järjekordsest valest kavast, tõestuseks sinu praegune vorm.
Tegevusel ja tegevusel on vahe. Muutusel ja muutusel on vahe. Kui tegevus on vähese mahuga (aeg, koormus, sisu) on ka tulemus väikese mahuga. Kui sihid olulist muutust (nt -5 kg kuuga), on vaja ka olulist tegevust.
Ma ei jõua füüsiliselt sporti teha. Kes ütles, et alustada tuleb spordist?
Sul võib olla hea liikumise kava, kuid mittevastava toitumisega võid KÕIK selle ära nullida. Alusta toitumisest.
Valesti toitudes oledki päevläbi väsinud (mh seoses veresuhkru taseme muutustega).
Ma ei ole kindel, et oskan ise muuta oma toitumist ja liikumisharjumusi nii, et see ka oluliselt muudaks mu keha vormi.
Õige. Kui arvad, et oskad aga midagi ei muutu, siis see tõestab, et ega sa ikka ei oska küll. Selleks on erialased raamatud pädevatelt autoritelt ja kvalifikatsioonidega toitumistreenerid (mitte isehakanud wellness-konsultandid). Eesmärgipärast toitumist ja liikumist tuleb samuti aastaid õppida, paarist raamatust ja ajakirjadest jääb väheks.
Ma ei taha loobuda oma lemmikutest toitudest.
Ei peagi. Paksuks ei tee sind su lemmiktoidud vaid kogu tegevus selle ümber.
Olen rahul oma kehaga. Tore.
Tore kui see tõele ka vastab, mitte ei ole tegu järjekordse enesepettusega. Su parim sõbranna teab küll, et see enda-kehaga-rahulolek on lihtsalt jutt, mida sa endale räägid kuna sa ei viitsi pingutada. Täiusta ennast kuid aktsepteeri oma keha. Tunnistades endale vajadust oma keha arendada, lõpetad enesepetmise.
Okei. Oletame, et oled isegi head vormis. Naised, kes on heas vormis kannavad hoolt selle eest, et nad ka jääksid heasse vormi – nad tunnistavad, et enda keha ja meele eest on vaja püsivalt hoolt kanda.
Mul on geneetika selline. Sama lugu, mis med.-seisundiga – selline mõtlemine ei aita sul rasvamassi vähendada.
Need vabandused ei ole kõik, mida suudetakse välja mõelda. Edasi läheb aina absurdsemaks kuni demagoogiliste võteteni välja, nt “Ma ei saa koeraga jooksmas käia kuna ta on vana juba.”
“Soovijatel” on erinevad ettekäänded ja isegi variatsioonid ja kombinatsioonid nendest ettekäänetest, põhjendustest ja vabandustest, mis võivad küündida psühh-kompleksini välja. “Tahtjadel” on hoopis teine suhtumine, mis algab sügavamalt kui Soovijate pinnapealne unelemine enesepettuse pilvede peal. Tahtjad sõidavad takistustest üle, Soovijad on see suvi ikka veel paksud.
See artikkel on motivatsioonist kui eesmärk on kehavormi parandamine.
Edukas tegevuskavas on läbimõeldud kolm osa:
Psühholoogiline osa
Toitumise osa
Treeningute osa
Kõige määravam on psühholoogiline osa.
Miks? Näited:
Isikul on kõik võimalused olemas, et viia ennast heasse vormi, aga suhtumine on vale (psüh.-osa on puudulik).
Maapiirkonnas talus elav naine on heas vormis visuaalse, jõudluse ja tervise poole pealt. Ta pole seda ise eesmärgiks võtnud (puudub psüh.-osa) vaid elukeskond, maaelu (maatööd- ja toit), on sellise keha talle tekitanud.
Isikul tekib kaalulanguse peatumine – platoo. Esmalt see tekitab pahurust kuna eesmärgini on veel 7 kilo jäänud. Kuna isik on psühholoogiliselt õigesti häälestatud, siis hakkab ta uurima, et millest võis see tekkida, kuidas sellest üle saada ja muudab tegevuskava vastavalt.
Miks on psühholoogilisel osal nii oluline roll, et see on mõjusam kui see, kuidas isikul on tehtud toitumis- ja treeningu (T&T) plaan?
Lühidalt – see osa juhib neid. Näide:
T.&T. kava saab treener teha erineva intensiivsusega (rasvamassi põletamise tempoga) ja see võib olla kõige ideaalsem kava üldse, aga kui isik seda ei järgi, ei ole sellest kasu. Toitumise ja treeningu osa on ideaalne, aga psüh.-osa on puudulik.
SUHTUMINE LOEB
Psühholoogia osas, mentaliteedi tugevus algab suhtumisest. Kui isik häälestab ennast mitte alla andma, uusi võimalusi proovima ja teemakohaselt harima, siis on ainult aja küsimus, millal ta eesmärgi saavutab ja see aeg on ka tema teha.
Tegevus toitumise poole pealt võib olla planeeritud näiteks selliselt: “Uurin selle LCHF kohta ja proovin selle endale sobitada” või “Lasen treeneril teha endale toitumiskava kolmeks kuuks, eesmärgiga jõuda kaaluni 55 kg.” või “Järgin paleo-lähenemist 90% ulatuses.”
Sportlastel võib olla veelgi detailsem, nt “Valkude osakaal menüüs viia 30%ni.”
Tegevus treeningu poole pealt võib olla planeeritud näiteks selliselt: “Liigun järgmised 3 kuud tööle ja koju ainult jalgsi. See lisab iga päev juurde liikumist 1 tund.” või “Käin 2-3 korda nädalas jooga, vesiaeroobika või võitluskunsti trennis”.
Sportlastel võib olla veelgi detailsem, nt “Suurendada jooksu distants 10 km’ilt 12 km’le.”
Mida täpsem tegevuse kirjeldus, seda parem.
Suhtumine määrab ka kuidas on pandud eesmärk. On isegi eraldi teadusharu – neurolingvistika – mis uurib kuidas sõnad, mida rääkides ja mõeldes kasutame, mõjutavad mentaalsust ja seeläbi tegevust.
“Ükskõik kui sa arvad, et sa ei saa ei saa hakkama või kui sa arvad, et sa saad hakkama – sul on mõlemal juhul õigus.” H. Ford
“Igal ajahetkel on sul võimalus öelda, et nii see lugu ei lõppe siin.” Veel motiveerivaid mõtteid.
Õige suhtumine viib efektiivse eesmärgi püstituseni ja teadliku pingutuseni – soovimisest saab tahtmine. Sellele aitab kaasa erialase teadlikuse tõstmine – isik harib ennast toitumise ja treeningu teemadel. Kui inimene teab, mille jaoks ta mingit tegevust teeb ja kuidas see mõjub, siis ta teeb seda motiveeritumalt. Näide:
Lugesid kuskil neti-foorumis, kus keegi oli kirjutanud lühidaltLowCarbHighFat-toitumise põhimõtetest ja kuidas ta sellega 3 kuu jooksul 10 kg alla võttis. Tunned ennast motiveerituna ja proovid ka. Paari nädala möödudes tulevad esimesed “raskused” ja jätad asja pooleli. Põhjus: sa teadsid mida teha, aga mitte seda, kuidas see tegevus efekti annab. Lahendus: uuri erialast kirjandust pädevatelt allikatelt.
Paari kuu jooksul peale uusaasta lubadust “viia ennast selleks suveks tipp-vormi” jätavad enamus spordisaalis käimise ja dieeditamise pooleli kuna neil on ainult teadmine, et “spordi ja dieediga saab kaalust alla”, aga mitte mõistmine, et kuidas nende konkreetne tegevuskava töötab ja kuidas mitte. Samuti on puudulik suhtumise pool – tegutsetakse impulsi ajel ja puudub jätkusuutlik plaan.
Kui lähed automatkale, aga ei tea kuidas sõiduk töötab, siis jääb reis pooleli niipea kui sõiduk läheb katki.
Naisel on pandud eesmärgiks vähendada rasvaprotsenti 22%-ni. Arvutuste järgi on selleks vaja veel 5 kg rasvamassi vähendada, aga viimase kahe kuuga pole mingit progressi olnud. Kuna tal on kindel eesmärk ja suhtumine selle saavutamisse on ülev, progressiivne ja domineeriv, siis hakkab ta proovima erinevaid muudatusi treeningus ja toitumises, lisaks otsima ja uurima pädevat erialast kirjandust ja nõu.
Vahe näilise ja tegeliku progressi vahel on see, et esimese puhul on ainult tegevus kuid puudub tulemus. Tegeliku progressi puhul on olemas tegevus ja oluline tulemus.
Tüüp-probleemid ja suhtumise roll:
“Mul on täiskohaga istuv töö, milles on ka öövahetusi ja mul on 3 last, kellega tegelemiseks läheb enamus vabast ajast. Töö iseloomu tõttu lõunapausi aega valida ei saa. Ülekaalu on vähemalt 15 kg.”
– antud näites on kogu kurja juur see ametikoht – istuv, öövahetused ja mitte-paindlikud toitumisvõimalused. On võimalik, et ameti vahetus kaotab kuude jooksul 20 kg kui töö iseloom on – seisev/liikuv/tegus, ainult päevased vahetused ja paindlikud toitumisvõimalused. Mõnel ülekaalulisel piisabki ainult töökoha vahetusest. Taandub põhimõtteliseks küsimuseks, kumb on tähtsam – raha või tervis?
“Olen erinevaid dieeditamisi-treenitamisi proovinud, aga olulist ja kestvat tulemust pole saavutanud, seetõttu pole ka enam väga motivatsiooni midagi proovida. Prooviksin midagi kui teaksin 100%, et see mõjub. Kardan järjekordselt läbi kukkuda, sest ma ei taha tunda seda tunnet, et ma järjekordselt ebaõnnestusin.”
– antud näites kumab ehedalt läbi alistuv suhtumine. Isikul on ainult soov, aga puudub teadlik pingutus. Suhtumise parandamiseks peaks isik hakkama enda teadlikust tõstma toitumise ja treeningu alal – mida paremini sa mõistad, kuidas su keha töötab, seda motiveeritumalt sa tegutsed. Ei tohi karta ebaõnnestumist. Tähtis on proovida uusi võtteid ja lähenemisi – niipea kui lõpetad proovimise ja katsetamise, lõpetad õppimise. T&T kohta infot otsides pööra tähelepanu selle kvaliteedile – allikakontroll.
“Mul on võimatu kaalu langetada meditsiinilistel põhjustel”
– jah, on med.olukordi kus kehamassi vähendamine on raskendatud, aga see mõte ei aita ülekaalulisel ennast parandada, pigem hakatakse seda vabandusena kasutama.
NEUROLINGVISTIKA Ära mõtle sulgevate lausetega, küsi avatud küsimusi: Ma ei viitsi täna kõndima minna. -> Miks ma täna kõndima ei viitsi minna? See on mõttetu kava ja ei mõju üldse! -> Kuidas ma tean, et mu praegune T&T plaan mõjub või ei mõju?
See toitumisteooria on jama ja ma ei hakka oma aega raiskama. -> Kuidas ma saaks teada, et milline meetod mulle siis mõjub?
jne jne
KELLELE SA VALETAD?!
Vale suhtumist iseloomustavad tihti vabandused ja ettekäänded, et miks üht või teist lähenemist/trikki/meetodit mitte proovida, samas ollakse nähtavalt rasvunud ja ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Enesepettusega tegelevad need, kes väidavad, et on oma kehaga rahul kuigi tegelikult ei ole. On ka silmakirjalikke, kes igal võimalusel toovad oma ülekaalu esile nagu muuhulgas pillatud lausega “Ma sööks seda, aga ma olen niigi paks” või “Ostaks selle kleidi endale kui mu tagumik nii suur ei oleks” , kuid ei tee teadlikku pingutust kehavormi parandamiseks.
MUUDAD SUHTUMIST, MUUDAD ENNAST
Karm tõde on see, et sa oled paks kuna sa ei tee midagi selle muutmiseks. Proovi uusi meetodeid, häälesta ennast tegutsemisele, taha rohkem teada toitumise ja treeningu kohta. Mõtle progressiivselt, ole progressiivne – kõik on võimalik.
