Kolesterooli mõõtmine

Kuidas on sinu kolesterool? Vere lipiidide paneeliga (erinevad “vererasvad”, kolesterooli näitajad) saab mõõta näite:

  1. üldine kolesterool (CHOL) (TC – total cholesterol)
  2. HDL – suure tihedusega lipoproteiinid (“hea“ kolesterool)
  3. triglütseriidid (TRIG)
  4. LDL – arvutuslik väikese tihedusega liporoteiin (“halb“ kolesterool)
  5. CHOL/HDL suhe
  6. TRIG/HDL suhe
  7. (lisaks ka veresuhkur)

Kolesterooli mõõtmine

Üldine kolesterool (CHOL).
“Normaalseks kolesterooli sisalduseks veres loetakse alla 5,0 mmol/L. Mõõdukalt kõrgenenud tase jääb 5,0 ja 6,5 mmol/L vahele, oluliselt kõrgenenud kolesterooli tasemeks loetakse üle 6,5 mmol/L. Samas on inimesi, kelle kolesterooli tase on üle 7 mmol/L, neil on hea LDL ja HDL osakeste suhe ja nad on täiesti terved, sest on suutnud viia oksüdatiivse stressi oma organismis miinimumini.” Madala kolesterooli taseme puhul aeglustub seedimine, halveneb aju- ja närvisüsteemi talitlus, võivad esineda mäluhäired ja kergemini tekkida depressioon.
Madalat kolesteroolitaset (alla 5,2 mmol/L) on seostatud madalama vaimse sooritusvõimega.
Üldise kolesterooli näidust jääb väheks, et hinnata riske SVH’le (südame-veresoonkonna haigustele).

Madal

Vahepealne

Kõrge

alla 5,2 mmol/l

5,2-6,2 mmol/l

üle 6,2 mmol/l

HDL (n-ö “hea“ kolesterool).

 

Madal

Vahepealne

Soovitatav

Mehel

alla 1,0 mmol/l

1,5 – 1,0 mmol/l

üle 1,56 mmol/l

Naisel

alla 1,3 mmol/l

1,5 – 1,3 mmol/l

üle 1,56 mmol/l

Triglütseriidid (TRIG).

Soovitav

Vahepealne

Kõrge

alla 1,7 mmol/l

1,7 – 2,3 mmol/l

üle 2,3 mmol/l

LDL (n-ö „halb“ kolesterool).
“Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10-15% ja tõsta HDL-kolesterooli taset 20%” – tai.ee .

Soovitav

Vahepealne

Kõrge

alla 3,4 mmol/l

3,4 – 4,1 mmol/l

üle 4,1 mmol/l

CHOL/HDL (TC/HDL) suhe.
SVH riskimarker. Allikas: ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18061058

Ideaalne

Hea

Kõrge

2 – 3

3 – 4

üle 4

Näitu saab parandada kui alandada CHOL taset ja/või tõsta HDL taset.

TRIG/HDL suhe.
Kui suur on SVH risk.
Allikas: ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2664115/

Soovitav

Vahepealne

Kõrge

Väga kõrge

Alla 0,87

0,87 – 1,73

1,74 – 2,62

Üle 2,62

Näitu saab parandada kui alandada TRIG taset ja/või tõsta HDL taset.

Veresuhkur.

Ohtlik

Madal

Normaalne

Kõrge

Ohtlik

alla 2,8 mmol/l

alla 3,3 mmol/l

3,3 – 5,5 mmol/l

üle 5,5 mmol/

üle 13,9 mmol/l

***

Kolesteroolide mõõtmine sinu üritusele

***

Kuukiri

Veresuhkur – mida see näitab?

Veresuhkur ehk glükoos. NORMIST.

veresuhkur glükoos mõõtmine diabeetPärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre.  Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre.

Veresuhkru normivahemik tühja kõhuga on 3,3 kuni 5,5 mmol/L (millimooli liitri kohta). Mõõtmisel küsida ka konkreetse meetodi normivahemikku.

HÄLVETE ENNETAMINE
Probleeme veresuhkruga ei ole alati võimalik ennetada, on ka geneetiline tegur. Tähtis on hoida regulaarset kehalist koormust ja õiget toitumisrežiimi. Kui teie lähisugulastel esineb diabeeti, on soovitav ka ise regulaarselt enda glükoositaset kontrollida.

HÄIRETEST
Diabeet ehk suhkurtõbi
on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp.

I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus, rohke magusa söömine ei ole seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Diabeedi I tüüp esineb tavaliselt lastel ja noortel. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste.

Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk.

Diabeedi II tüübile on iseloomulik insuliini nõrk toime, kuigi insuliini eritub piisavalt. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega ka tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90% juhtudest, enamasti üle 40aastastel inimestel ning valdavalt naistel. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.

Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%.

Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l.

Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.

Veresuhkru mõõtmine gruppidele, üritustele.

Viited ja allikad:
Veresuhkru mõõtmine
Suhkrutõbi 2.tüüp, insuliinisõltumatu diabeet
Suhkrutõbi 1.tüüp, insuliinsõltuv diabeet
Sisenõrenäärmete haigused. Tartu Tervushoiu Kõrgkool
toitumine.ee/diabeet

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus