Veresuhkur – mida see näitab?

 

NORMIST
Veresuhkur ehk glükoos
veresuhkur glükoos mõõtmine diabeet
Pärast söömist lagunevad seedetrakti jõudnud süsivesikud glükoosiks ja see imendub verre.  Peale söömist veresuhkur tõuseb. Kasvanud glükoositasemele vastab terve inimese kõhunääre insuliini eritamisega. Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes.
Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi transport kudedesse ja glükoos jääb verre.

Veresuhkru normivahemik tühja kõhuga on 3,3 kuni 5,5 mmol/L (millimooli liitri kohta). Mõõtmisel küsida ka konkreetse meetodi normivahemikku.

HÄLVETE ENNETAMINE
Probleeme veresuhkruga ei ole alati võimalik ennetada, on ka geneetiline tegur. Tähtis on hoida regulaarset kehalist koormust ja õiget toitumisrežiimi. Kui teie lähisugulastel esineb diabeeti, on soovitav ka ise regulaarselt enda glükoositaset kontrollida.

HÄIRETEST
Diabeet ehk suhkurtõbi
on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp.

I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus, rohke magusa söömine ei ole seotud I tüüpi diabeeti haigestumise riskiga. Diabeedi I tüüp esineb tavaliselt lastel ja noortel. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste.

Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk.

Diabeedi II tüübile on iseloomulik insuliini nõrk toime, kuigi insuliini eritub piisavalt. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega ka tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90% juhtudest, enamasti üle 40aastastel inimestel ning valdavalt naistel. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine.

Üha enam diagnoositakse II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%.

Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis hommikul enne söömist ei tohiks ületada 5,6 mmol/l, pärast söömist 9 mmol/l.

Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin.

Viited ja allikad:
Veresuhkru mõõtmine
Suhkrutõbi 2.tüüp, insuliinisõltumatu diabeet
Suhkrutõbi 1.tüüp, insuliinsõltuv diabeet
Sisenõrenäärmete haigused. Tartu Tervushoiu Kõrgkool
toitumine.ee/diabeet

toitumiskava

      Postitati: Teisipäev, märts 20th, 2012 06:45 Diagnostika kategooriasse. Vastused RSS 2.0 .

2 vastamist

  1. ... Says:

    Kasulik artikkel

  2. Organismi diagnostika - Kokkuvõte mõõtmiste kohta viimase 2 aasta kohta Says:

    [...] artiklid TOP 6: 1. Kaloraaž, pulsisagedus, aktiivsuskoefitsient, baasainevahetus 2. Veresuhkur – mida see näitab? 3. Rasvaprotsent – mõõtmine ja normitabel 4. Geenitest – geenianalüüsiga toitumiskava e [...]

Vasta